Elisa Eesti AS-i hagi M.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1095,07 eurot Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: M.I (isikukood XXX; e-posti aadress xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi M.I vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja M.I-lt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlg summas 715,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja 18.11.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt summas 195,85 eurot.
3.Mõista välja M.I-lt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlalt 715,29 eurolt viivis 0,065% päevas alates 19.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i hagi M.I vastu sissenõudmiskulude nõudes 5 euro osas.
6.Mõista välja M.I-lt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud summas 470 eurot.
7.Mõista välja M.I-lt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskuludelt 470 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
2-24-120257 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.I (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.Hageja esitas 24.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 715,12 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 170,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja edasiulatuvalt alates 25.09.2024. a viivise põhivõlalt 0,065% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu kostja telefoninumbrile 58200035 mobiilsideteenuse osutamiseks, 22.09.2022 osamaksetega vara müügilepingu seadme Xiaomi Mi Electric Scooter 3 ostmiseks ja 13.09.2022 osamaksetega vara müügilepingu seadme Apple IPhone SE 2022 128GB ostmiseks. Kostja oli kohustatud tasuma teenuste eest ja kauba eest igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: arve nr 2038960351 summas 109,82 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.07.2023; arve nr 2039389488 summas 83,08 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.08.2023; arve nr 2039684247 summas 74,59 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 19.08.2023 ning arve nr 2040064336 summas 447,63 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.10.2023. Kostja rikkumise tõttu ütles hageja lepingud üles 23.09.2023. Kostjale on saadetud 5 tasulist meeldetuletuskirja: lepingu kehtivuse ajal 19.06.2023, millele eelnes tasuta meeldetuletuskiri 01.06.2023, ning pärast lepingu lõppemist 26.10.2023, 08.11.2023, 15.11.2023 ja 14.12.2023. Lähtudes hageja hinnakirjast nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskuluna lepingu kehtivuse ajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest 5 eurot ja pärast lepingu lõppemist saadetud esimese meeldetuletuskirja eest 20 eurot ning ülejäänud kolme meeldetuletuskirja eest, igaühe eest 5 eurot, s.o kokku 40 eurot.
2-24-120257
3.Kohus võttis hagi 08.10.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte elektrooniliselt 11.10.2024. Kostja temale määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et asjaoludega õiguslikult põhjendatud ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue pärast lepingute ülesütlemist kostjale saadetud nelja meeldetuletuskirja saatmise eest kokku summas 35 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagi asjaolude kohaselt on hageja saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist neli tasulist meeldetuletuskirja: 26.10.2023 maksumusega 20 eurot, 08.11.2023 maksumusega 5 eurot, 15.11.2023 maksumusega 5 eurot ja 14.12.2023 maksumusega 5 eurot, kokku 40 eurot. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt võib tarbijast võlgnikule pärast lepingu lõppemist saata kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja ning rohkema kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine ei ole lubatud.1 Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue kokku summas 35 eurot, sh 5 eurot lepingute kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja eest ja 30 eurot pärast lepingute lõppemist saadetud kolme meeldetuletuskirja eest. Seega tuleb hageja sissenõudmiskulude nõue 5 euro ulatuses jätta rahuldamata. Kohus leiab, et muus osas on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlas summas 715,12 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt summas 195,85 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt 0,065% päevas kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
P. Varul (jt). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2016, § 1132 komm p 7.3.1.b.
2-24-120257 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 925,41 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 0,065% päevas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 950,94 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 945,97 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 99% ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust on põhjendatud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
7.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.
7.1.Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 280 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 215 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 280 eurot.
7.2.Hageja palub kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest summas 170 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on seoses tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamisega kokku 2 tundi ja hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 85 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et hageja lepingulise esindaja tasu saab taotletud ulatuses lugeda vajalikus ja põhjendatuks. Põhjendatuks saab lugeda esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ulatuses. Kohtu hinnangul saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks esindaja ajakulu hagiavalduse vormistamisele kahe tunni ulatuses ning mõistlikuks esindaja taotletava tasumäära, mis on 85 eurot tund ilma käibemaksuta. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas 190 eurot.
7.3.Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 470 eurot, sh 280 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 190 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 470 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask
2-24-120257 Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.