B2 Impact OÜ hagi F.M-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
5403,08 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline esindaja Anzhela Ternikova, e-post: XXX). esindajad Kostja: F.M (isikukood: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi F.M-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista F.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus summas 1435,72 eurot.
3.Välja mõista F.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt (s.o 1243,08 eurolt) alates 14.08.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud 29% ulatuses F.M-i kanda ja 71% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
5.Välja mõista F.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas 172,55 eurot.
6.Välja mõista F.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-10, 156-157, 164)
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 09.07.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub F.M-ilt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus 3556,03 eurot, intress 429,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1021,47 eurot ning edaspidi viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.07.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja 22.02.2023 tähtajatu krediidilepingu nr #96461365275, mille järgi võimaldati kostjale krediiti 4000 eurot intressiga 37,8% aastas ja krediidikulukuse määraga 45,09%. Laenusumma tagastamisel võib summad uuesti kasutusele võtta. Perioodil 22.02.2023 kuni 16.12.2024 kandis krediidiandja kostja pangakontole kokku 4677,17 eurot.
3.Lepingu järgi peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.12.2024 seisuga. Krediidiandja saatis 02.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. Krediidiandja saatis 16.12.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 16.12.2024. 02.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale ja hageja teavitas kostjat nõude loovutusest.
4.Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku 3434,09 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 1121,14 eurot, intresside katteks 1969,35 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 278,60 eurot, lepingu muutmise tasu katteks 15 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 30 eurot ja meeldetuletustasude katteks 20 eurot. Kostjal on põhiosast tasumata 3556,03 eurot.
5.Lepingu kohaselt arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 37,8 % aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk lepingu ülesütlemise seisuga oli 3556,03 eurot, arvestatakse sellelt summalt intressi. Perioodil 22.08.2024 (laenu tagasimakse viimasele päevale järgnenud päevast) kuni 16.12.2024 (lepingu ülesütlemiseni) on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest intressi 429,70 eurot.
6.Kostjale on edastatud võlateatised, millega seoses on kantud kulusid: 02.01.2025 nõudekiri (25 eurot), 24.01.2025 kiri (5 eurot), 10.02.2025 kiri (5 eurot), kokku 35 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitist summas 35 eurot VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel.
7.Hageja arvestab viivist pärast kostja poolt tehtud tagasimaksest 17.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.07.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhiosa võlgnevuselt ehk summalt 3556,03 eurot. Kostja võlgneb hagejale seisuga 19.06.2025 viivise 1021,47 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist kuni kohustuse täitmiseni.
8.Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediiditaotluses märkis kostja, et on ettevõtja ning sissetulek on 900 eurot, millest krediidiandja lähtus. Krediidiandja kontrollis ka Pensionikeskuse andmeid, mille kohaselt oli kostja 4 kuu sissetulek 3322,97 eurot. Krediidiandja lähtus väiksemast sissetulekust. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud kostja antud infot, et tema finantskohustused on 66 eurot, krediidiandja kohaldas minimaalset määra 100 eurot ja majapidamiskulud 350 eurot, krediidiandja kohaldas kohustuseks 450 eurot. Päringud teostati creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
9.Vastuseks kohtule esitab hageja VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, mille kohaselt on põhinõue 1243,08 eurot (4677,17-3434,09), seadusejärgses määras intress alates lepingu sõlmimisele järgnevast päevast s.o 23.02.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.12.2024 kasutusse antud laenusummalt 4677,17 eurolt on 331,77 eurot, viivist on hagejal õigus nõuda alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 17.12.2024 kuni nõude kohase täitmiseni ja sissenõudmiskulusid 35 eurot.
10.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
12.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja ESTO AS-iga 22.02.2023 krediidilepingu #96461365275 (dtl 19-20), mille alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 4000 eurot.
13.Kostjale on tehtud ajavahemikul 23.02.2023 kuni 18.10.2023 väljamakseid kokku 4677,17 eurot (dtl 26-118). Lepingu järgi pidi kostja maksma igakuiselt 15. kuupäevaks minimaalse tagasimakse, mis on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
15.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098).
16.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 45,09% aastas. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.
18.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
20.Hageja on hagis märkinud, et on kontrollinud kostja avaldatud sissetuleku andmeid Pensionikeskusest ja teinud päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võtnud AS-i Creditinfo krediidiskooringu ja on selle tõendamiseks esitanud hagi lisana koonddokumendi andmebaaside väljavõtetega (dtl 121-125).
21.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
22.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-169-13).
23.Üksnes asjaolu, et krediidiandja on infosüsteemis teatud andmeid automatiseeritult töödeldud, ei tõenda, et enne krediidi andmist on tarbija krediidivõimet hinnatud individuaalselt, tegelikule majanduslikule olukorrale vastavalt ja seaduses nõutud hoolsusega. Pelgalt tarbija poolt avaldatud andmete alusel ei ole võimalik saada usaldusväärset teavet tarbija regulaarsete sissetulekute, igakuiste püsivate väljaminekute ega olemasolevate finantskohustuste kohta ega hinnata tarbija maksevõimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel.
24.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute (mis allikatest need pärinevad) ja kohustuste ning majandamiskulude kohta. Kui esineb vastuolu kostja avaldatud ja kogutud andmetes tulnuks küsida kostja pangakonto väljavõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).
25.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
26.Hageja on esitanud 28.01.2026 kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, kuid ei ole vaatamata kohtu 29.05.2026 antud selgitusele pidanud vajalikuks ümberarvestuses esitatud põhinõuet, seadusjärgset intressi ja viivist täpsustada.
27.Ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku 3434,09 eurot. Kostja on hageja ümberarvestuse kätte saanud ja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega saab kohus lähtuda hageja esitatust ja tagasimaksed summas 3434,09 eurot tuleb lugeda tasutuks põhiosa katteks.
28.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
29.Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjal 02.12.2024 seisuga võlgnevus kokku 529,64 eurot ning talle anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 16.12.2024 (dtl 130-132). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud lõpetati leping 16.12.2024 (dtl 133-134). Vastavalt lepingu tingimusele oli minimaalne igakuine kasutusse võetud krediidi tagasimakse 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Tõenditest nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid perioodil 23.02.2023 – 05.10.2023 summas 3434,09 eurot. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja viivituses osamaksete tagasimaksmisega, mistõttu ei olnud leping kehtivalt üles öeldud.
30.Lepingule kohalduvate teenusetingimuste XIII osa p 10 (dtl 17) kohaselt võib krediidiandja krediidilepingu igal ajal vähemalt kahekuise etteteatamisega korraliselt üles öelda. Kuna hageja saatis kostjale 16.12.2024 teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 133-134) saab lugeda lepingu kooskõlas p 10 ja VÕS § 4141 lg-ga 3 korraliselt lõppenuks 16.02.2025.
31.Kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 26-118) nähtuvalt on hageja teinud kostja kontole ülekandeid kokku summas 4677,17 eurot. Arvestades kostja tehtud tagasimaksed summas 3434,09 eurot põhiosa katteks on kostjal kohustus hagejale tagastada krediidi põhiosana 1243,08 eurot (4677,17-3434,09).
32.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja ümberarvestusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on kujunenud seadusjärgse intressi arvestus. Õige ei ole arvestada intressi lepingu sõlmimisele järgnevast päevast s.o 23.02.2023 kuni lepingu lõppemiseni kasutusse antud laenusummalt 4677,17 eurolt, sest kostja on teinud vahepealsel ajal ka tagasimakseid. Kohus on seda ka hagejale 29.05.2026 kirjas selgitanud. Vaatamata sellele ei ole hageja toonud välja alates lepingu sõlmimisest kuni selle lõppemiseni intressiarvestust, millest oleks näha millal ja mis summas tehti väljamakseid ja tagasimakseid. Kuna kohtul ei ole seda võimalik ka ise ka andmete puudumisel välja arvutada, jääb hageja intressinõue täies ulatuses rahuldamata.
33.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
34.Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. Kuna lepingu sai lugeda lõppenuks 16.02.2025, on hageja viivisenõue põhjendatud alates 17.02.2025 seadusjärgses määras. Ajavahemikul 17.02.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o 13.08.2026 on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis 192,64 eurot.
35.Hageja nõuab kostjalt VÕS 1132 lg 2 alusel 35 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Kohus on eelnevalt leidnud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist
on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et ta oleks enne saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega jätab kohus sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.
36.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1243,08 eurot ja viivis seisuga 13.08.2026 summas 192,64 eurot, kokku 1435,72 eurot ning edaspidi viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt alates 14.08.2026 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
MENETLUSKULUD
37.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 29% ulatuses kostja kanda ja 71% ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
40.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 595 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 5403,08 eurot tasuda riigilõivu 595 eurot.
41.Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 172,55 eurot (595 eurost 29%).
42.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.