Aktiva Finance Group OÜ hagi G.X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
22 722,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja G.X (isikukood XXX ) Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista G.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Pank AS-i vahel 03.09.2023 sõlmitud väikelaenulepingu nr L547210 ja selle 11.03.2024 sõlmitud muutmise kokkuleppe nr L592897 alusel:
2.1.perioodil 20.03.2025 – 20.07.2026 tasumata krediidi põhiosa maksete võlgnevus summas 944,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress 389,99 eurot;
2.2.tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmiselt ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhiosalt kuni põhiosa makse tasumiseni: Maksepäev 20.08.2026 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026 20.12.2026 20.01.2027 20.02.2027 20.03.2027 20.04.2027
3.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista G.X-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks resolutsiooni punktis 2 märgitust suuremas ulatuses põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust viivise väljamõistmiseks.
4.Jätta menetluskulud 55% ulatuses G.X-i kanda ja 45% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 1936 eurot.
6.Mõista G.X-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskuludest 55%, s.o 1064,80 eurot.
7.G.X peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.12.2025 Pärnu Maakohtule hagi G.X-i (kostja) vastu, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista:
1.1.põhivõlgnevuse 14 890,83 eurot, intressi 1117,53 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3545,57 eurot; 1.2.viivised alates 20.12.2025 kuni põhinõude summas 14 890,83 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,90% aastas;
1.3.menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2.08.01.2026 esitas hageja kohtule alternatiivse nõude, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista:
sissenõutavaks muutunud osamaksed 20.03.2025- 20.12.2025 summas 774,10 eurot, millest põhiosa maksed 511,69 eurot, intress 262,41 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingus kokkulepitud määras 20,90% aastas;
tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed 12 028,09 eurot ja intress 127,58 eurot tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 369 alusel maksegraafiku alusel ja viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast 20,90% aastas või alternatiivselt võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Coop Pank AS ja kostja sõlmisid 03.09.2023 laenulepingu nr. L547210, mille alusel sai kostja laenu 15 000, krediidi kulukuse määr 23,91% aastas, intress 20,9% aastas, osamakseid 120, lepingutasu 300 eurot, igakuine haldustasu 1,50 eurot.
4.Laenulepingut muudeti 11.03.2024 poolte kokkuleppel lepinguks nr L592897, mille alusel oli kostja laenujääk 15 001,85 eurot, krediidi kulukuse määr 23,22% aastas, intress 20,9% aastas, osamaksete arv 117, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuine haldustasu 1,50 eurot.
5.Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.03.2024-20.11.2033. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikust osamakset 20.07.2024-20.09.2024, mistõttu saatis krediidiandja 30.09.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 30.10.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 30.10.2024 loovutas krediidiandja kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
6.Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist (EMTA). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid ja kohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega, kes oli võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Hageja selgitab lisaks, et krediidiandja ei ole pidanud X OÜ-d kostja peamiseks tööandjaks. Kuna kostja on laenulepingu taotluse esitamise seisuga viimase kolme kuu jooksul antud platvormi kasutanud töötamiseks, kuvab ka EMTA päring antud ettevõtte kui tööandjana. Krediidiandja on kostja peamiseks tööandjaks arvestanud X, kellelt on vähemalt aasta aega kostjale palka laekunud. Samuti selgitab hageja, et pangakonto väljavõtetel nähtuv peretoetus on arvestatud kostja igakuiste sissetulekute alla, mistõttu on EMTA ja esialgse võlausaldaja poolt arvestatud sissetuleku andmetes erinevused. Otsuse tegemisel on arvestatud kostja kohustusi 291 eurot kuus. Kostja on märkinud laenutaotluses ülalpeetavate arvuks 4, esialgne võlausaldaja on antud infot arvestanud krediidiotsuse tegemisel. Krediidiandja on arvestanud ka kostja hasartmängu kulutustega.
7.Lepingu nr L547210 kohaselt sai kostja laenu 15 000 eurot. Kostja pangakontole on laekunud 14 651,82 eurot. Hageja selgitab, et esialgsest laenusummast on mahaarvestatud laenulepingu sõlmimise tasu 300 eurot ning väikelaenukindlustusega seotud kulud 48,18 eurot. Hageja selgitab, et lepingu nr L592897 puhul on tegu esialgse lepingu nr L547210 restruktureerimisega, kus loeti ülekantavaks põhiosa summaks 14 823,65 eurot ning tasumata intress 178,20 eurot, kokku 15 001,85 eurot (15 000-176,35+178,20). Peale laenu restruktureerimist tasus kostja 989,81 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 14 890,83 eurot, intress 1117,53 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3545,57 eurot.
8.Ümberarvestuse puhul märgib hageja, et kostja sai laenulepingu L547210 alusel enda kontole 14 651,82 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 1639,08 eurot. Seega saab põhiosaks lugeda 13 012,74 eurot. Lepingu L592897 alusel on kostja sooritanud makseid summas 989,81 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud
osamaksed alates 20.03.2024-20.02.2025 ja osaliselt tasutud 20.03.2025 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 20.03.2025-20.12.2025 summas 774,10 eurot, millest põhiosa maksed 511,69, intress on sissenõutavaks muutnud summas 262,41 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhisoalt lepingus kokkulepitud määras 20,90% aastas. Samuti palub võlausaldaja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel.
9.Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 10.02.2026. Kostja kirjalikku seisukohta kohtule esitanud ei ole.
10.Kohus määras 09.07.2026 kohtumäärusega vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Kohus on esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus ning on tõendatud lepingu sõlmimise asjaolud. Sisuliselt puudub vaidlus ka nõude kujunemise ja selle suuruse üle.
13.Küll aga tuleneb nii Eesti siseriiklikust kohtupraktikast kui ka Euroopa Kohtu praktikast kohtule kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (RKTKm 24.11.2023. a, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25; Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Selline kohustus kaitseb tarbijat kui võlasuhte nõrgemat poolt, kuna tarbija ei pruugi olla teadlik oma õigustest. Sellest tulenevalt analüüsib kohus vastutustundlikul laenamise põhimõtte järgimist ja selle tagajärgi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
15.Riigikohus on 24.11.2023 lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud
kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 18).
16.Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist kogunud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Käesoleval juhul nähtub krediidivõime hindamise aluseks olnud konto väljavõttest, et tarbija rahavood olid ebaühtlased ja raskesti jälgitavad. Kontole laekus lisaks töötasule märkimisväärses ulatuses personaalseid ülekandeid, saadud laene ning muid laekumisi, mille tegelik sisu ja püsivus ei ole väljavõttest arusaadavad. Samuti sisaldab konto väljavõte mitmeid edasi-tagasi liikumisi erinevate kontode vahel, mistõttu ei ole võimalik üksnes väljavõtte põhjal usaldusväärselt tuvastada tarbija tegelikku regulaarset sissetulekut ega tema vaba maksevõimet. Sellises olukorras ei saanud krediidiandja piirduda konto väljavõtte formaalse läbivaatamisega, vaid pidi vajadusel nõudma täiendavaid andmeid ja selgitusi. Lisaks oli tarbijal neli alaealist last. Konto väljavõttest nähtub, et oluline osa laekumistest koosnes perehüvitistest. Kohus märgib, et perehüvitiste eesmärk on laste kasvatamise toetamine ning nende käsitlemine laenu teenindamiseks mõeldud vabalt kasutatava sissetulekuna ei ole ilma täiendava analüüsita põhjendatud. Krediidiandja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hinnanud alaealiste laste ülalpidamise mõju tarbija tegelikule maksevõimele või kontrollinud, kas pärast vältimatute perekondlike kulude kandmist jääb tarbijale piisavalt vahendeid täiendava uue laenukohustuse täitmiseks. Asjaoludest nähtub, et tarbija igakuine sissetulek koosnes töötasust u 1362 eurot kuus ja peretoetustest u 1323,12 eurot kuus. Samal ajal ei nähtu toimikust, et krediidiandja oleks sisuliselt kontrollinud, kas selline sissetulek oli püsiv, millised olid tarbija tegelikud püsikulud ning milline oli alaealiste laste ülalpidamisest tulenev rahaline koormus. Väljavõttest on ka näha, et isikul olid juba laenukohustused ja ta on kontrollitud perioodil neid ka juurde võtnud. Üksnes sissetulekute olemasolu tuvastamine ei ole piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et krediidiandja ei kogunud ega analüüsinud tarbija krediidivõime hindamiseks piisavat teavet. Esitatud konto väljavõte ei ole oma sisult selgelt jälgitav ega võimalda ilma täiendavate selgitusteta teha usaldusväärset järeldust tarbija tegeliku maksevõime kohta. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et krediidiandja oli enne lepingu sõlmimist põhjendatult veendunud tarbija krediidivõimelisuses VÕS § 4034 lg 6 tähenduses. Kohus järeldab, et krediidiandja rikkus krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjaga krediidilepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja esialgselt esitatud nõuet ei saa rahuldada.
18.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse lähtuvalt eeltoodust. Kostja on ümberarvestuse kohtumenetluses kätte saanud.
19.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
20.Vaidlust ei ole, et kostja sai laenu pangakontole 14 651,82 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 2628,90 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb tehtud maksed arvestada põhivõla katteks summas 2015,73 eurot ja seadusjärgse intressi katteks 613,17 eurot.
21.Arvestades eeltoodut, ei saanud lepingut lugeda 30.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega ülesütlemiseks vajalikus määras võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on laenuandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
22.Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma (põhivõla) 944,90 eurot (s.o ümberarvestatud graafikujärgsed maksed perioodil 20.03.2025 – 20.07.2026) ja intressi sama perioodi eest 389,99 eurot.
23.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
24.Hageja on palunud välja mõista ka tulevikus tekkivad osamaksed. Esitatust nähtub, et kostja on ümberarvestuse kohaselt teinud viimase makse 2024 juunis. Seega saab öelda, et kostja ei ole lepingut hagi esitamise ajaks täitnud juba pikema aja jooksul ning esineb kahtlus, et kostja ei täida lepingut nõuetekohaselt ka tulevikus. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
25.Otsuse tegemise ajaks ei ole veel osamaksed sissenõutavaks muutunud alates 20.08.2026 osamaksest. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt otsuse resolutsiooni punktis 2.2 märgitule.
26.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivis lepingujärgses määras. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt antud juhul välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhiosalt kuni põhiosa makse tasumiseni. Kuna hageja ei ole esitanud viivisearvestust juba sissenõutavaks muutunud viivise osas ümberarvestatud nõudelt, siis selles osas jätab kohus viivisenõue rahuldamata.
27.Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude haldustasu ja sissenõudmiskulu osas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kohus rahuldab hagi 55% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 55% ulatuses kostja kanda.
30.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
31.Hageja on hagiavalduses palunud mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1260 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Kohus peab võimalikuks määrata menetluskulud kindlaks toimikumaterjalide põhjal.
32.Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Asja sisu ja kestust ning menetlustoimingute mahtu arvestades on põhjendatud ka hageja õigusabikulud.
33.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1936 eurot (riigilõiv 1260 eurot + õigusabikulud 676 eurot), millest kostja kanda jääb 55% ehk 1064,80 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hageja kantud menetluskulud hageja enda kanda.
34.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.