nr 2-25-22447 Aktiva Finance Group OÜ hagi F.G vastu 08.11.2022 Inbank AS-iga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr C85010227063 tuleneva põhivõlgnevuse 6464,85 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1865,14 eurot, intressi 578,73 euro ja alates 20.12.2025 kuni põhinõude 6464,85 euro täitmiseni jooksva viivise lepingujärgses viivisemääras 22% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus 10330,99 eurot Kadi Karting Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: XXX)
Hageja lepinguline esindaja
jurist Sigrid Rahkema
Kostja
F.G (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista F.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja ümber arvestatud põhivõlg 4952,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 589,99 eurot ja alates 04.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.
6.Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole
mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi F.G vastu (dtl 3–10). Hageja palub kostjalt välja mõista AS Inbank Finance ja kostja vahel 08.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr C85010227063 (dtl 12–26) tulenev põhivõlgnevus 6464,85 eurot, intress 578,73 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1865,14 eurot (dtl 77). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 20.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni viivist lepingujärgses määras 22% aastas ja hageja menetluskulud.
2.Tarbijakrediidilepingu kohaselt võimaldati kostjale krediiti 6500 eurot, krediidi kulukuse määr oli 25,77% aastas ja intressimäär 22% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisumma 6500 eurot, intressimäär 22%, maksepäev iga kuu 5. päev ja igakuine haldustasu 2,50 eurot. Hageja märgib, et kostja kohustus täitma lepingust tulenevaid maksekohustusi vastavalt lepingule, kuid jättis tasumata 05.05.2024, 05.06.2024 ja 05.07.2024 osamaksed. Seetõttu saatis AS Inbank Finance 05.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 27). Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles AS Inbank Finance lepingu 27.08.2024 üles (dtl 28).
3.Hageja selgitab, et AS Inbank Finance loovutas 28.08.2024 kostja vastu oleva nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja kostjale saadeti selle kohta teatis (dtl 29). Hageja leiab, et nõude loovutamine on kostja suhtes kehtiv.
4.Hageja märgib, et krediidiandja järgis enne lepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluse, Maksu- ja Tolliameti andmete ning Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistrite päringute alusel (dtl 30–76). Hageja hinnangul puudusid krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivad või varasemad maksehäired ning kogutud andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline.
5.Hageja selgitab, et krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja sissetulekuid ja igakuiseid kohustusi ning lähtuti põhimõttest, et sissetulekud peavad ületama igakuiseid finantskohustusi ning tarbijale peab jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Hageja hinnangul võimaldas kogutud teave järeldada, et kostja oli võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma ning vastas krediidivõimelisuse nõuetele.
6.Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ning juhul, kui kostja esitas krediidiandjale ebaõigeid andmeid, vastutab nende õigsuse eest kostja. Nõude ulatuse osas
selgitab hageja, et kostja kasutas krediiti summas 6499,85 eurot. Kostja ei teinud makseid esialgsele võlausaldajale ja pärast nõude loovutamist tasus hagejale 85 eurot, millest 50 eurot arvestati sissenõudmiskulude katteks ja 35 eurot põhivõla katteks. Seetõttu kujunes põhivõlaks 6464,85 eurot, intressivõlaks 578,73 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseks 1865,14 eurot.
7.Hageja esitas ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud kaardi kasutamise väljavõttest nähtub, et kostja võttis ajavahemikul 28.10.2022 kuni aprill 2024 krediiti kasutusele kokku 11785,63 euro ulatuses ning tasus samal perioodil tagasi kokku 6 833,14 eurot. Seega jäi tagastamata 4 952,49 eurot põhivõlga. Hageja leidis, et ümberarvestus tuleb teha VÕS § 4061 lg 4 alusel, mille kohaselt eeldatakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul, et krediit makstakse tagasi ühe aasta jooksul. Hageja märkis, et sõltumata sellest, millisest krediidi kasutamise hetkest üheaastast tähtaega arvestada, on lepingu lõpptähtaeg käesolevaks ajaks saabunud ja kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Seetõttu puudub kohustus esitada VÕS § 4034 lg 7 alusel arvestus osamaksete kaupa. Juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, palub hageja mõista kostjalt välja tagastamata põhivõla 4952,49 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
8.Kostjale on hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte toimetatud kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel 25.12.2025. Kostja ei ole kohtule vastust tähtaegselt (08.01.2026) esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
10.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
11.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hagi rahuldada peamistes nõuetes tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-2113098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20–23).
12.Kohus leiab, et kostja ja Inbank AS vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguna. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei pea tarbijakrediidileping olema sõlmitud kirjalikult, st olema mõlema poole poolt allkirjastatud. Tarbijakrediidileping võib olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus tuvastab, et kostja on krediidiandjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu allkirjastanud 01.06.2024 ja seega väljendanud selgelt oma tahet lepingust tulenevate kohustuste võtmiseks.
13.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning
omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
14.Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
15.Hageja on hagis väitnud, et on enne lepingute sõlmimist on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimelisust. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida, kuidas ja milliste andmete alusel jõuti järelduseni kostja krediidivõimekuses. Eelkõige ei ole esitatud kostja pangakonto väljavõtteid ega muid objektiivseid andmeid kostja sissetulekute ja tegelike kulutuste kohta. Seega piirdub hageja esitatud käsitlus sisuliselt üksnes arvutusliku järeldusega, mille aluseks olevad lähteandmed ei ole kohtule kontrollitavad. Ainuüksi hageja väitest, et krediidivõimelisust hinnati, ei piisa, kuna VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab krediidiandja ka tõendama, et ta on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Tõendite puudumisel ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kostja krediidivõimelisust hinnanud nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mistõttu ei saa kostja krediidivõimelisuse hindamist pidada piisavalt põhjendatuks.
16.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-2113098, p 24 II lõik).
18.Hageja esitas juhuks, kui kohus leiab, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, alternatiivselt nõude ümberarvestuse. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 4061 lg 4 alusel tehtud ümberarvestusest tulenevalt on lepingu eelduslik lõpptähtaeg saabunud ja kogu tasumata põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Seetõttu ei olnud hagejal kohustust esitada VÕS § 4034 lg 7 kohast
osamaksete kaupa arvestust. Kuna kohus leidis, et krediidiandja rikkus tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hageja nõue rahuldada hageja esitatud alternatiivse ümberarvestuse alusel. Kohus leiab, et hageja ümberarvestus on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4952,49 eurot.
19.Hageja on alternatiivses nõudes piirdunud viivise nõudmisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2025. Kohus nõustub, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära (vt ka TlnRnKo 28.02.2025, nr 2-2314773/1, p 40). Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 05.06.2025–03.08.2026 eest kokku 589,99 eurot ja alates 04.08.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni jooksva viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamise ulatust arvestades TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.