Decohome OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki hagi P. O. vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Hagi hind 21 440,84 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Decohome OÜ (pankrotis; registrikood 14180460) pankrotihaldur Oliver Ennok (isikukood XXX; Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post XXX) Kostja: P. O. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 9. juunil 2026. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Decohome OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki hagi P. O. vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks.
2.Tunnistada kehtetuks Decohome OÜ (pankrotis) ja P. O. vahel rahalise kohustuse täitmine ajavahemikul 05.01.2023. a kuni 21.12.2023. a summas 19 290 eurot.
3.Välja mõista P. O.lt Decohome OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 19 290 eurot.
Välja mõista P. O.lt Decohome OÜ (pankrotis) pankrotivarasse viivis põhivõlalt (s.o 19 290 eurot) alates 05.05.2025. a kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Välja mõista P. O.lt Decohome OÜ (pankrotis) pankrotivarasse menetluskulud summas 2 144,4 eurot.
8.Välja mõista P. O.lt Decohome OÜ (pankrotis) pankrotivarasse viivis väljamõistetud menetluskuludelt (s.o 2 144,4 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Välja mõista P. O. Eesti Vabariigi kasuks 1 260 eurot (s.o. riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
10.Kohustada P. O. tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 1260 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 9 ja 10 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 05.05.2025. a esitatud hagiavalduse kohaselt nimetas Harju Maakohus 16.12.2024. a Decohome OÜ, ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Harju Maakohtu 17.04.2025. a määrusega kuulutati välja Decohome OÜ pankrot Pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena PankrS § 19211 jj alusel.
2.Äriregistri andmetel oli P. O. ajavahemikus 01.03.2019. a kuni 15.05.2023. a üheks võlgniku juhatuse liikmeks ning ajavahemikus 22.02.2019. a kuni 14.06.2024. a võlgniku osanikuks, kellele kuulus kuni 05.06.2024. a ühisomandina I. O. 50% võlgniku osadest ning alates 05.06.2024. a kuni 14.06.2024. a ühisomandina 100% võlgniku osadest. Vastavalt äriregistri andmetele oli Decohome OÜ (pankrotis) põhitegevusalaks muude ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes. Võlgniku juhatus ja osanik on vahetunud 14.06.2024. a., mil juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks sai Läti Vabariigi isikukoodiga K. L.. Uus juhatus on jätnud esitamata 2023. a. majandusaasta aruande ning samuti deklaratsioonid maksuhaldurile. Uus juhatus ei ole vastanud ühelegi pankrotihalduri kirjale. Hageja hinnangul on tõenäoline, et uue juhatuse valimise eesmärk on olnud leida variisik, kes varjab võlgniku andmeid ja dokumente ning keda välisriigis asumise tõttu keeruline kaasata Eestis toimuvasse pankrotimenetlusse. Antud arvamust kinnitab asjaolu, et juulisaugustis 2024. a. on ettemakse teinud isikutele jäetud kaup tarnimata ning tarbijate kasuks on tehtud otsused tarbijakaitse ameti poolt ja kantud võlgnik „musta nimekirja“ alates 23.07.2024. a.
3.Võlgnikule on esitatud 17.12.2024. a teabenõue (äriregistrisse kantud kontaktile XXX ja e-postile XXX endisele juhatuse liikmele J. P.) ning korduvad teabenõuded 03.01.2025. a. ja 14.01.2025. a. Võlgniku endine juhatuse liige J. P. on kinnitanud teabenõude kättesaamist 07.01.2025. a. Võlgniku endine juhatuse liige J. P. on teabenõudele vastanud 20.01.2025. a järgnevalt: „Tere. Minu käes ei ole ja pole kunagi olnud DECOHOME OÜ
dokumente. Need olid salongis ja raamatupidaja käes. Juuni kuus mulle teatati, et firmal on uus omanik ja juhatuse liige. Sama jutt puudutab ka Decohome OÜ vara” (vt lisad nr 4-6).
4.31.03.2025. a Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil on juhatuse endine liige J. P. selgitanud, et tema igapäevaselt äriühingu juhtimisega ei tegelenud. J. P. selgituste kohaselt korraldasid igapäevaselt äriühingu tegevust salongis asunud konsultandid ja omanikud. J. P. on kohtuistungil (protokollis kell 00:12:28) mh väitnud: „Igapäevaselt ei tegelenud sealse tööga, mõned korrad olen palka üle kandnud konsultantidele ja makse maksnud. Oli ka üks leping allkirjastatud kliendiga“. Samuti selgitas endine juhatuse liige (protokollis kell 00:13:16), et: „konsultandid said ise hakkama. Nad said ise tellimusi esitada ja ise suhtlesid klientidega. Raamatupidaja tegeles arvetega. Mina raamatupidamisega ei tegelenud, raamatupidaja oli O., perekonnanime ei tea.“ Lisaks selgitas J. P. (protokollis kell 00:14:33), et: „olid omanikud, kes äriühingut juhtisid“ ning „neil oli ülevaade, mis firmas toimus“. Küsimusele kellega omanikest juhatuse liige suhtles vastati „P. O.ga“ ehk kostjaga (protokollis kell 1:04:18).
5.Eeltoodu tõendab, et kostja oli teadlik OÜ Decohome igapäevasest majandustegevusest, tehingutest ja võlgadest. Hageja hinnangul on kostja pärast maksejõuetuse seisu tuvastamist asunud osaühingu raha kasutama enda isiklikes huvides ning kahjustanud endale rahade väljamaksmisega eelistamisel teiste võlausaldajate huve.
6.Pankrotihaldur on tuvastanud, et Decohome OÜ (pankrotis) AS XXX arvelduskontolt nr XXX on võlgniku osanikule P. O. 2023. a jooksul (perioodil 05.01.2023 kuni 21.12.2023) tehtud „omanikulaenu tagastus“ selgitusega ülekandeid kokku summas 19 290 eurot. Võlgniku osanikule P. O. tehti ülekandeid ajal, mil võlgnik oli muutunud maksejõuetuks. Antud väljamaksete tegemisega lähikondsele isikule kahjustati võlgniku kui ka võlausaldajate huvisid. Arvestades asjaolu, et rahaline kohustus on täidetud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgniku lähikondsele isikule, siis esinevad alused rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks.
7.Pankrotihaldur on seisukohal, et kõik eeldused rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks on täidetud. Decohome OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus algatati 16.12.2024. a ja pankrot kuulutati välja 17.04.2025. a. Seega on hagi esitatud PankrS § 118 lg 2 tähtaega järgides. Decohome OÜ (pankrotis) tasus rahalise kohustuse kostjale perioodil 05.01.2023. a kuni 12.12.2023. a. Seega on nimetatud tehing tehtud kahe aasta jooksul enne võlgniku pankrotimenetluse algatamist.
8.P. O. oli ajavahemikus 01.03.2019. a kuni 15.05.2023. a üheks võlgniku juhatuse liikmeks ning ajavahemikus 22.02.2019. a kuni 14.06.2024. a võlgniku osanikuks, kellele kuulus kuni 05.06.2024. a ühisomandina I. O., isikukood XXX, 50% võlgniku osadest ning alates 05.06.2024. a kuni 14.06.2024. a ühisomandina 100% võlgniku osadest. Seega on kostja võlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõistes.
9.Võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et Decohome OÜ (pankrotis) arvelduskontolt nr XXX (AS XXX) on teostatud 2023. a jooksul makseid kostjale selgitusega omanikulaen kokku summas 19 290 eurot. Tehes laenulepingust tulenevaid tagasimakseid ainult võlgniku lähikondsetele, jättes selle arvelt tasumata teistele võlausaldajatele, saavad võlgniku võlausaldajate huvid otseselt kannatada.
10.Võlgniku lähikondne ning ilmselgelt eriti juhatuse liige ja osanik pidi olema teadlik võlgniku teiste kohustuste olemasolust. Võlgnik eelistas enda juhatuse liikmele ja osanikule laenu tagasimakseid tehes ilmselgelt põhjendamatult oma lähikondset. Juhatuse liikme ja osaniku eelistamine teistele võlausaldajatele on vastuolus ka pankrotimenetluse olemusega ning rikub võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Maksete tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses. Võlgnikupoolset võlausaldajate huvide kahjustamise tahtlust eeldatakse juba siis, kui võlgnik on kaotanud veendumuse võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalikkuse kohta ning on asunud oma vara võõrandama või teostama sooritusi oma lähikondsetele.
11.Ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud asjaolude kohaselt tekkisid võlgnikul tõsised makseraskused juba 2023. aasta keskpaigas ning püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2023. aasta septembris, mil võlgnik ei suutnud enam kuhjunud maksekohustusi täita. Tõenäoliselt oli kostjale kui lähikondsele juba 2023. aasta alguses selge, et võlgnikul on makseraskused, mis ei pruugi olla enam ajutist laadi ning raskuste ületamiseks tuli asuda täitma ÄS § 180 lg 51 ja § 176 p 3 ning TsÜS § 36 tulenevat kohustust. Vaatamata võlgnikul tekkinud alaliste makseraskustele jätkati võlgniku majandustegevust, mille tulemusena võlgniku kohustuste maht suurenes kordades ning võlgniku majandustegevus seiskus lõplikult 2024. aasta aprilli lõpuks. Isegi majandustegevuse seiskumise järgselt ei esitanud võlgniku juhtorganite liikmed ise pankrotiavaldust, vaid seda pidi tegema võlausaldaja.
12.Ajutise halduri aruandes moodustasid varatu püsivalt maksejõuetu võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 88 183,78 eurot ning võlausaldajate hulgas on nii füüsilisi (tarbijaid) kui ka juriidilisi isikuid. Kostja oli võlgniku juhatuse selgituste kohaselt mitte passiivne osanik, vaid ka äriühingu tegevjuht. Võlgniku osanikeks olid ajavahemikul 22.02.2019 kuni 05.06.2024 Y. B. (50%) ning I. O. ja P. O. (ühisomandina 50%). Vaatamata asjaolule, et võlgniku juhatuse liikmeks oli vaadeldaval perioodil J. P., osales võlgniku igapäevases asjaajamises ja majandustegevuses aktiivselt ka võlgniku osanik P. O.. Näiteks võlgnikuga tekkinud üüriprobleemide osas võeti alati ühendust P. O.`iga, kes lubas probleemide lahendamisega tegeleda ja tekkinud võlgnevused tasuda. Samuti oli P. O. kontaktisikuks, kellele saadeti üürileandja teavitus pandiõiguse teostamise ning üürilepingu ülesütlemise kohta. Seega oli P. O. osanikuna teadlik võlgniku alaliseks muutunud makseraskustest ning majandustegevusest. Vaatamata eeltoodule ei võtnud võlgniku osanik P. O. ette samme kutsumaks kokku osanike üldkoosolekut otsustamaks muu hulgas ÄS § 176 p-s 3 kirjeldatud pankrotiavalduse esitamise vajadust kohtule.
13.Võlgniku osanikuks olev P. O. püüdis enda kohustuste täitmisest tahtlikult kõrvale hoiduda. 05. juunil 2024.a. omandas P. O. koos I. O.`ga osa võlgniku passiivselt osanikult Y. B.`lt ning juba nädal aega hiljem, so 14. juunil 2024.a. võõrandas koos I. O. ́ga kõik enda ühisomandiks olevad osad Läti kodanik K. L.`ile. Kostja väitis 31.03.2025. a. toimunud kohtuistungil osade võõrandamise hinnaks 3 000 eurot, mis tundub eluliselt ebausutav maksejõuetu äriühingu osade eest. 31.03.2025. a. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil P. O.`i antud suuliste selgituste kohaselt tekkis temal osade võõrandamise kavatsus ühingu tekkinud võlgnevuste pärast. Hageja arvates rikkus kõnealune osade võõrandamise tehingu tegemine osanikel ÄS § 176 p-s 3 toodud kohustuse tahtlikku täitmist ning kandis teadvalt raskete juhtimisvigade varjamise eesmärki avalikkuse ees.
14.Hageja on seisukohal, et kostjale pidi olema hiljemalt 2023. a keskpaigas arusaadav, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. ÄS § 180 lg 51 ja § 176 p 3 ning TsÜS § 36 tuleneva kohustuse täitmise asemel valiti võlgniku majandustegevuse jätkamise tee. Võlgniku majandustegevuse jätkamisega, sh klientidelt uute tellimuste ja ettemaksete vastuvõtmisega olukorras, kus võlgnik ei suutnud enam tekkinud makseraskuste tõttu kõikide klientide ees võetavaid kohustusi täita, tekitas kostja võlgniku klientides (võlausaldajates) teadvalt ebaõige ettekujutuse enda maksevõimelisusest ning põhjustas viimastele õigusvastaselt varalist kahju. Lähikondsele isikule laenu tagasimaksete sooritamine ei olnud antud juhul võlgniku majandustegevuse jätkamiseks vajalik ja võlgniku käitumine kostjale maksete tegemisel ajal ei olnud võlausaldajate huvides. Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel võlgniku rahalise kohustuse täitmine kostjale summas 19 290 eurot. Kostja vastus
15.Kohtule 31.07.2025. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei olnud Decohome OÜ juhatuse liige alates 15.05.2023 ning hageja poolt välja toodud maksed teostati 2023. aastal. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et Decohome OÜ igapäevase juhtimisega tegelesid S. P. ja tema abikaasa J. P.. S. P. oli Decohome OÜ osanikuks perioodil 06.01.2017-22.02.2019 ning juhatuse liikmeks perioodil 06.01.201701.03.2019. J. P. oli äriregistri andmetel Decohome OÜ juhatuse liikmeks perioodil 06.01.2017-01.03.2019 ja 15.05.2023-14.06.2024.
16.Decohome OÜ pankrotimenetluses ei ole mistahes rasket juhtimisviga tuvastatud. Kuna kostja ei ole Decohome OÜ juhatuse liige alates 15.05.2023, siis ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et nimetatut arvestades ei saaks ka teoreetiliselt kostja mistahes rasket juhtimisviga toime panna. Seda enam tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Asjaolu, et Decohome ei olnud 2023. aastal maksejõuetu, veel vähem püsivalt maksejõuetu, kinnitavad ja tõendavad ka järgmised asjaolud: XXX OÜ juhatuse liige Y. B., kes oli ka kuni 15.05.2023 Decohome OÜ juhatuse liige, on esitatud pankrotiavalduses leidnud, et suutmatus võetud kohustusi täita saabus 2024. aasta aprillis. Seega puudusid 2023. aastal mistahes viited Decohome OÜ maksejõuetusele; Decohome OÜ ajutise pankrotihalduri aruandes on pankrotihaldur asunud seisukohale, et „Ajutise halduri hinnangul on rikutud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgnik oleks Decohome OÜ-le väljastatud tunnistus „Edukas Eesti Ettevõte 2023“ ning pidanud esitamata pankrotiavalduse hiljemalt 2024. a keskpaigas. Maksuvõlgnevus on võlgnikul alates 10.04.2024. a. Võlgniku suhtes käimasolev täitemenetlus on alustatud 05.08.2024. a.“ 2023. aastal ei olnud Decohome OÜ mistahes maksuvõlga; 2023. aastal ei olnud Decohome OÜ-l mistahes täitmata kohustusi klientide ees; 2023. aasta osas oli krediidireitinguks määratud A. Seega ei saanud Decohome OÜ mistahes tingimustel olla püsivalt maksejõuetu 2023. aastal. Nii XXX AS-i kui ka XXX AS-i konto väljavõtetelt nähtub, et muuhulgas nii 2023. aasta lõpus kui ka 2024. aasta alguses oli Decohome OÜ pangaarvetel vabu rahalisi vahendeid, mis viitab otseselt sellele, et Decohome OÜ oli tegutsev ettevõte. Kohtu põhjendused
17.Kohus, kuulanud ära hageja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
18.Kohus on käesolevas tsiviilasjas tuvastanud järgmised asjaolud:
• • • • • •
Harju Maakohus nimetas 16.12.2024. a tsiviilasjas XXX Decohome OÜ (pankrotis) (edaspidi võlgnik) ajutiseks halduriks Oliver Ennoki (dtl 17-18). Harju Maakohus kuulutas 17.04.2025. a välja Decohome OÜ (pankrotis) pankroti (dtl 20-23). P. O. oli võlgniku juhatuse liige 01.03.2019. a kuni 15.05.2023. a (dtl 26). P. O. oli võlgniku osanik 05.06.2024. a kuni 14.06.2024. a ja 22.02.2019. a kuni 01.09.2023. a (dtl 27-28). P. O. oli võlgniku tegelik kasusaaja 22.02.2019. a kuni 12.06.2024. a (dtl 27). Ajavahemikul 05.01.2023. a kuni 21.12.2023. a tehti võlgniku AS XXX arvelduskontolt P. O.le makseid summas 19 290 eurot (dtl 46-47).
19.Hagiavalduse kohaselt kahjustati maksete tegemisega võlgniku võlausaldajate huve. Maksed tehti ajal, mil võlgnik oli muutunud maksejõuetuks. Kostja on võlgniku lähikondne, kelle puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.
20.Kostja ei eita maksete tegemist, kuid leiab, et võlgniku võlausaldajate huve maksete tegemine ei kahjustanud, kuna võlgnik ei olnud 2023. a maksejõuetu.
21.PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Lisaks PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldustele peavad olema tagasivõitmise hagi rahuldamiseks täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. Rahalise kohustuse tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine, mis peab olema asjaoluna kindlaks tehtud. Seda, et tagasivõidetavad maksed kahjustavad võlausaldajate huve, peab tõendama hageja (vt RKTKo 30.09.2020 2-16-18957/75, p 13).
22.PankrS § 117 lg 2 p.-de 1-6 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed: 1)juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) PankrS § 117 lg 2 punktides 1–4 nimetatud isikute PankrS § 117 lõikes 1 loetletud lähikondsed. Pankrs § 117 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist. Äriregistri B-kaardi väljatrükilt nähtub, et kostja on olnud võlgniku osanik, juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, seega on kostja puhul tegemist lähikondsetega PankrS § 117 lg 2 tähenduses.
23.PankrS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi, isegi kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud
tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi ning üldjuhul saab võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui võlgnik oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08). Oluline ei ole, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks, võlausaldajate huvid on teadlikult kahjustatud ka siis, kui tehingust tulenev negatiivne mõju võlausaldajate huvidele pidi olema võlgnikule tehingu sõlmimise ajal äratuntav (Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12). Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega (vt Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12).
24.Võlausaldajaid saab rahalise kohustuse täitmisega kahjustada PankrS § 109 lg 1 mõttes ka siis, kui rahalise kohustuse täitmise ajal on võlgnikul vaid üks võlausaldaja. Tähtsust ei ole sellel, et nõue muutus sissenõutavaks pärast vaidlusaluste maksete tegemist (RKTKo 3.05.2023 2-21-2785/89 p 15). Võlausaldajate huvid tuleb lugeda eelduslikult kahjustunuks, kui hageja tõendab, et võlausaldajate nõuded oleksid hüpoteetiliselt ilma vaidlusaluste makseteta saanud suuremas ulatuses rahuldatud, võrreldes sellega, millises ulatuses need saaksid kaetud tagasivõitmise aja seisuga. Hageja ei pea sealjuures tõendama, kui suur summa oleks ilma tagasivõidetava makseta pankrotivaras ja kui palju täpselt saaks iga võlausaldaja rohkem raha, vaid piisab selle tõendamisest, et võlausaldajate nõuded oleks saanud rahuldada suuremas ulatuses (vt RKTKo 30.09.2020 2-16-18957/75, p 15).
25.Kohtu hinnangul kahjustas rahalise kohustuse täitmine võlgniku võlausaldajate huve ning kostja võlgniku juhtorgani liikmena teadis seda. Võlgnikul oli vaidlusaluste maksete tegemise ajal täitmata laenukohustus XXX OÜ ees, seisuga 31.12.2023. a oli võlgnevuse summa 77 957,82 eurot, sh põhivõlgnevus 59 625 eurot ja intress 18 332,82 eurot (dtl 50). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnikul tekkisid esimesed üürivõlgnevused kaupluse pinna üürimise eest 2023. a kevadel, 01.08.2023. a seisuga oli võlgnevus 7 846,01 eurot (dtl 120, 123, 124). Vaatamata P. O. korduvatele lubadustele võlgnik üürileandja arveid tähtaegselt ei tasunud (dtl 123-124). Üürileandja ütles võlgnevuste tõttu üürilepingu üles 30.04.2024. a (dtl 126-127).
26.Kohus on seisukohal, et Decohome (pankrotis) poolt perioodil 05.01.2023. a kuni 12.12.2023. a Decohome OÜ (pankrotis) arvelduskontolt teostatud rahalise kohustuse täitmine summas 19 290 eurot kuulub PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestatust tulenevalt tagasivõitmisele, kuna rahalise kohustuse täitmine on tehtud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, sellega kahjustati Decohome OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve, kostjat kui lähikondset eelistati teistele võlausaldajatele.
27.Olukorras, kus võlgnik on jätnud esitamata 2023. majandusaasta aruande ja pankrotihaldurile ei ole üle antud ühtegi raamatupidamisdokumenti on kostja poolt küüniline ning ka vastuolus Pankrs § 113 lg 2 sätestatuga viidata halduri tõendamiskoormisele seoses maksejõuetuse täpse ajaga. Asjaolu, et ajutine haldur on märkinud ajutise halduri aruandes, et võlgnik pidi hiljemalt 2024. a keskpaigas pankrotiavalduse esitama, ei tähenda kohtu hinnangul, et tegelikkuses oli võlgnik maksejõuetu juba 2023. aastal.
28.PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga pankrotivarasse ning lg 11 järgi käesolevas paragrahvis tehingu tagasivõitmise tagajärgede kohta sätestatut kohaldatakse ka vastavalt kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärgede suhtes. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagastama Decohome OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 19 290 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 21 440,84 eurot riigilõivu 1 260 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 5 1 oli haldur vabastatud riigilõivu tasumisest tagasivõitmise hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Eeltoodust ja TsMS § 179 lg 1 sätestatust tulenevalt kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1 260 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi tagamise avalduselt makstud riigilõiv summas 70 eurot.
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PankrS § 65 lg 14 sätestab, et kui haldur vastab TsMS § 218 lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Pankrotihaldur vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Pankrotihaldur taotleb, et kohus mõistaks käesoleva hagi esitamisega seotud hageja menetluskulud välja menetluskuluna pankrotivarasse. Hageja poolt kantud menetluskulude arvestamise aluseks on tööaeg, mis on kulunud hagiavalduse koostamisele, sh hagi tagamise taotluse koostamisele; selle lisade komplekteerimisele ning hagi esitamisele – kokku 14 töötundi. Arvestades, et (ajutise) pankrotihalduri tasu arvestamise aluseks oleva töötunni hind (ülemmäär) on PankrS § 23 lg 3 järgi kuni 177,20 eurot (s.o 1/5 töötasu alammäärast), millele lisandub käibemaks, palub haldur juhinduda eeltoodust ka hageja menetluskulude kindlaks määramisel. Hageja pankrotihaldur arvestab vastavalt kohtupraktikale töötunni hinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on seni kantud menetluskulude käibemaksuta suurus seega 1680 eurot (14 × 120) ja käibemaksuga suurus 2049,60 eurot.
32.Hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtuistungiga seotud täiendav kulu on 24,8 eurot. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse
eest summas 120 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
33.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 2 144,4 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.