Aktiva Finance Group OÜ hagi A. Z. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Brittany Tuul Kostja: A. Z. (isikukood XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind
2398,98 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Kohtuistungi toimumise aeg
21.04.2026.a, edasi kirjalik menetlus Hageja lepinguline esindaja Brittany Tuul
Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. Z.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 20.05.2022.a XXX OÜ-ga sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 367,20 eurot ja viivis alates 26.10.2023.a põhinõudelt (367,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.
3.Välja mõista A. Z.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 05.10.2022.a XXX OÜ-ga sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 437,92 eurot ja viivis alates 26.10.2023.a põhinõudelt (437,92 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.
Ülejäänud osas jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A. Z.i vastu rahuldamata.
5.Menetluskulud jätta 40 % ulatuses kostja A. Z.i kanda ning 60 % ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista A. Z.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 260 eurot.
7.Välja mõista A. Z.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (260 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Kostjal tasuda väljamõistetud menetluskulud (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 6 ja 7) Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 917289095. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.Hageja esitas 28.02.2024.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 1738,03 eurot. Kohus tegi 29.02.2024.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.05.2024.a lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning tsiviilasi anti üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 17.06.2024.a kohtule hagi kostja vastu. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja XXX OÜ krediidikonto lepingu nr XXX krediidi kulukuse määraga 48,39 % ja nr XXX krediidi kulukuse määraga 48 %, mille alusel sai kostja vastavalt krediiti kokku summas 1800 eurot ning 800 eurot. Vastavalt laenulepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja on jätnud laenusumma tähtaegselt tagastamata, mistõttu öeldi kostjaga lepingud üles 25.10.2023.a ning nõue loovutati hagejale. Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista põhinõue summas 1326,87 eurot (659 + 667,87), intress 121,83 (60,50 + 61,33), sissenõudekulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 341,33 (170,10 + 171,23) ning täiendava viivise vastavalt 40 % ja 39,73 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja tunnistab, et ei maksnud arveid õigel ajal. Kostja vastuhagi esitada ei soovi. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks
esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.08.2024.a menetlusse võtmises määruses (dtl 389-392).
7.Käesoleva asja hind on 2398,98 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
8.TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.
Vaidlust ei ole, et kostja ja laenuandja XXX OÜ sõlmisid 20.05.2022.a krediidikonto lepingu nr XXX, laenulimiit summas 300 eurot (dtl 47) ning 05.10.2022.a krediidikonto lepingu nr XXX, laenulimiit summas 300 eurot (dtl 61).
Kohtu ette toodu kohaselt on hageja kostjale lepingu nr XXX alusel väljastanud krediiti kokku 1800 eurot ning lepingu nr XXX alusel summas 800 eurot (dtl 443). Kostja on laenu tagastanud vastavalt 1432,80 eurot ning 362,08 eurot (dtl 468, 469). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse osas.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.
13.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
17.Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
18.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetuleku, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste tegelikku suurust.
19.Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtub, et kostja igakuine sissetulek perioodil oktoober 2021.a kuni august 2022.a moodustas keskmiselt 891,52 eurot, kuid kostjal puudus 2022.a septembris ja oktoobris sissetulek (dtl 114). Teine krediidikonto leping sõlmiti kostjaga 05.10.2022.a, kuid laenuandja septembris 2022.a sissetuleku puudumisele tähelepanu ei pööranud ning selgitusi ei küsinud.
20.Lisaks nähtub kohtule esitatud kostja konto väljavõttest, et kostjal olid esmase laenu taotlemisel juba olemasolevad kohustused XXX AS, XXX AS, XXX OÜ, AS XXX ees (dtl 140-173). Laenu taotluses on kostja märkinud laenu eesmärgiks „igapäevasteks kulutusteks“ (dtl 83).
21.Kohus on seisukohal, et laenu võtmine on mõeldud eelkõige suuremate ja läbimõeldud väljaminekute jaoks, mitte tavapäraste ja igapäevaste kulude katmiseks, kuivõrd igapäevased kulutused peaksid saama kaetud regulaarse sissetulekuga, mitte laenurahaga. Igapäevaste kulutuste rahastamine laenuga ei ole vastutustundlik, sest see võib viia kasvava võlakoormuse ja pikemaajaliste rahaliste raskusteni, mis käesoleval juhtumil ongi toimunud.
22.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.21.04.2026.a kohtuistungil kohtu selgitustele järgnevalt on hageja kohtu ette toonud, et kostja on tagasimakseid teostanud lepingu nr XXX alusel summas 1432,80 eurot ning lepingu nr XXX alusel 362,08 eurot (dtl 443). Kostja neid väiteid vaidlustanud pole, mistõttu lähtub kohus antud arvutustest.
25.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, viivise nõue (40 % ning 39,73 % aastas) ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.
26.Kohus selgitab, et isegi kui kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on põhivõla jääk vastavalt 367,20 eurot ja 437,92 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tasuda ning lisaks põhivõlale nõuab hageja viivist, mis tuleb rahuldada seadusjärgses määras kooskõlas VÕS § 94 ja § 113 lg 1.
27.Vaidlust pole, et kostja laenusummat tagastanud pole vaatamata 10.10.2023.a laenulepingu ülesütlemise hoiatustele (dtl 78, 79). Laenuandja luges lepingud 25.10.2023.a seisuga ülesöelduks (dtl 35).
28.26.10.2023.a loovutas laenuandja XXX OÜ laenulepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale VÕS § 164 alusel (dtl 80, 81).
29.Lepingute ülesütlemine laenuandja poolt 10.10.2023.a avaldustega (dtl 78, 79) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega viivituses. Kostja neid asjaolusid vaidlustanud pole.
30.Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemised oli kehtivad ning lepingud öeldi 25.10.2023.a seisuga üles. Kostja sai laenulepingu nr XXX alusel kokku 1800,00 eurot, millest on tagastanud 1432,80 eurot ja lepingu nr XXX alusel kokku 800,00 eurot, millest on tagastanud 362,08 eurot, seega on kostjal tasumata vastavalt 367,20 eurot ning 437,92 eurot. Kohus mõistab pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja tasumata põhivõla.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised. Kohus rahuldab hageja taotluse VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses järgses määras.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
33.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
34.Kohus rahuldab hageja viivisenõude alates lepingute ülesütlemisest so alates 26.10.2023.a kuni nõude täitmiseni.
35.Kostja viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.
36.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus laenulepingu nr XXX alusel summas 367,20 eurot, laenulepingu nr XXX alusel 437,92 eurot ja viivis mõlemalt summalt alates lepingute ülesütlemisest so 26.10.2023.a kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude. Ülejäänud osas jääb hageja hagi rahuldamata kooskõlas VÕS § 4034 lg 7.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
38.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2398,98 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 40 %, mistõttu jäävad menetluskulud 40 % ulatuses kostja kanda ning 60 % ulatuses hageja kanda.
41.Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv summas 350 eurot ning esindaja kulud kogusummas 1160,75 eurot (dtl 420422). Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja kohaselt 6,75 tundi.
42.Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
43.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 140 eurot (350 x 40%).
44.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, punkt 13).
45.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (summa ilma käibemaksuta). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1115-13, p 25). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, p 19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20119460/71, p 28), 180 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 2-2113599/26, p 15) ning 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-209006/24, p 16) (RKTKm 29.01.2024, 2-24-6606, p 16).
46.Hageja lepinguline esindaja on jurist. Juristist esindaja tunnitasu ei ole käesoleval juhul põhjendatud samas määras kui vandeadvokaadi tunnitasu, kuivõrd nende kutsealased nõuded ja vastutus ei ole võrreldavad. Vandeadvokaadi kutse eeldab riiklikult kontrollitud eksamit, tõendatud pikaajalist erialast kogemust ning pidevat kohustuslikku täiendusõpet. Lisaks allub advokaat rangetele kutse-eetika normidele, distsiplinaarvastutusele ja kutsekindlustuse kohustusele, mis tagavad osutatava teenuse kvaliteeti. Õigusbüroo juristil eeltoodud nõuded puuduvad. Lisaks, arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, siis leiab kohus, et põhjendatud esindaja tunnitasu on 80 eurot. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaadiga samaväärne tunnitasu põhjendatud ega mõistlik (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, punkt 10).
47.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 6,75 tundi. Kuigi kostja hageja esindaja kuludele vastu ei vaidle, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: 1) Nõude dokumentide aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduste ettevalmistamine. Hagiavalduste koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 4 tundi. Hagiavaldus on koostatud standardvormi kasutades, viidates enamasti lisadele, asjaolusid on välja toodud äärmiselt üldiselt ning napisõnaliselt, mistõttu on kohus jätnud hagi käiguta, paludes hagejal asjaolusid täpsustada (dtl 227). Seda asjaolu arvestades peab kohus põhjendatuks ajakuluks kokku 2 tundi. 2) Hageja 14.08.2024.a seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi. Kuna kohus on palunud hagi asjaolusid täpsustada, siis kohus peab põhjendatuks selles osas ajakulu 1 tunni ulatuses, mis kostjal tuleb hagejale hüvitada.
48.Ülejäänud hageja esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 3,75 tundi kogusummas 300 eurot (3,75 x 80). Põhjendatud esindajakulu on seega 120 eurot (300 x 40 %).
49.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale maakohtus kantud menetluskulud 40 % ulatuses so kogusummas 260 eurot (140 + 120).
50.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
51.Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, seega jäävad kostja menetluskulud tema kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.