Aktiva Finance Group OÜ hagi D. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
828,80 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479); Hageja lepinguline esindaja: S. R.; Kostja: D. T. (isikukood: XXX).
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D. T. vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista D. T.lt välja põhivõlgnevus 527,32 eurot, intress 53,32 eurot, haldustasu 17,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 76,66 eurot ja viivis põhinõudelt alates 01.05.2025 lepingujärgses viivisemääras 21,6% aastas.
3.Mõista D. T.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-i Inbank Finance ja D. T. vahel 25.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89011847532 tulenev põhivõlgnevus 270,52 eurot ja viivis perioodi 16.03.2026– 22.06.2026 eest 7,45 eurot.
4.Mõista D. T.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 270,52 eurot alates 23.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta menetluskulud 38% ulatuses D. T. kanda ja 62% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista D. T.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena välja 191,90 eurot.
7.Mõista D. T.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
8.D. T.l puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
10.Toimetada tagaseljaotsus D. T.le kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Lihtmenetluses tehtud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 25.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. T. (kostja) vastu 791,70 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 26.03.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 15.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 / 12
2.Hageja esitas 30.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.
3.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited:
3.1.AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja tarbijakrediidilepingu nr L89011847532 (leping).
sõlmisid
25.03.2023
3.2.Kostja sai lepingu alusel krediiti summas 1000 eurot.
3.3.Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 34,95%, arvestades krediidisummat 1000 eurot, intressimäära 21,60% aastas, igakuist haldustasu 4,40 eurot, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.03.2026 ja osamaksete arvu 36.
3.4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjal oli võlgnevus alates 15.05.2024 osamaksest.
3.5.Krediidiandja saatis 05.08.2024 kostjale krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu saatis krediidiandja 27.08.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.
3.6.Kostja on lepingu alusel põhiosa katteks tasunud krediidiandjale 292,68 eurot ja hagejale 180 eurot. Seega on kostjal tagastamata krediidisumma 527,32 eurot.
3.7.Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal lisaks alates 15.05.2024 tasumata intress 53,32 eurot ja lepingu haldustasu 17,60 eurot.
3.8.Hageja on saatnud kostjale tasulised kirjad 06.09.2024 maksumusega 20 eurot, 23.09.2024 maksumusega 5 eurot ja 01.10.2024 maksumusega 5 eurot, kokku seega 30 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud 10 euro ulatuses.
3.9.Krediidiandja loovutas 28.08.2024 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 527,32 eurot, intressi 53,32 eurot, haldustasu 17,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 76,66 eurot ja viivise alates 01.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,6% aastas.
5.Kohus võttis 04.07.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
6.Hageja täpsustas 11.07.2025 seisukohas hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja tõi muu hulgas esile, et kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 549,48 eurot. Hageja esitas ka oma nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul on kostjal tagastamata laenusumma 450,52 eurot, millest alates 15.03.2025 kuni 11.07.2025 on sissenõutavaks muutunud 106,99 eurot. Hageja nõuab lisaks edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 106,99 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras. Hageja palub ühtlasi kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 343,53 eurot TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivise intressimääraga võrdses määras 21,60% 3 / 12
aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
7.Kohus proovis hagiavaldust ja 04.07.2025 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus ja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil XXX ning saatis need korduvalt rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX. Rahvastikuregistri andmetel on kostja viimane elukoha aadress XXX kehtetu alates 11.05.2025. Rahvastikuregistris ei ole märgitud muid kehtivaid kostja kontaktandmeid.
8.Kuivõrd kostjal ei ole rahvastikuregistris kehtivat aadressi ning kohtule ei ole teada kostja aadress või viibimiskoht, toimetas kohus hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja hageja 11.07.2025 menetlusdokumendi TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel kostjale kätte avalikult 11.10.2025.
9.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 27.10.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
10.Hageja täpsustas 15.05.2026 seisukohas hagi aluseks olevaid asjaolusid ning nõude ümberarvestust. Hageja täpsustas, et kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 729,48 eurot (laenuandjale 549,48 eurot ja hagejal 180 eurot). Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud summa 270,52 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 16.03.2026 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
12.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
13.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
14.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks (dtl 33).
15.Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lgtes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine.
16.Kohtu hinnangul ei ole õiguslikult põhjendatud hageja esimesena esitatud nõue mõista D. T.lt välja põhivõlgnevus 527,32 eurot, intress 53,32 eurot, haldustasu 17,60 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 76,66 eurot ja viivis põhinõudelt alates 01.05.2025 lepingujärgses viivisemääras 21,6% aastas. Kohus jätab hagi nimetatud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. 4 / 12
17.Kohtu hinnangul on hageja alternatiivne nõue õiguslikult põhjendatud osas, milles hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 270,52 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 16.03.2026 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
18.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana ((RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
19.Kohus loeb kooskõlas TsMS § 407 lg-ga 1 hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise tahteavalduste tegemise, lepingu tingimuste, lepingu alusel laenu väljamaksmise, kostja poolse laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse täitmise ulatuse ja rikkumise, lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse esitamise, lepingu tähtaja saabumise ning lepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks.
20.Euroopa Kohtu praktikast johtub, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel hindama, kas direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane, ja sel moel tasandama tarbija ja müüja või teenuste osutaja vahelist ebavõrdsust, ning seda peab tegema kohe, kui kohtu käsutuses on selleks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud (EKo 17.05.2022, C600/19, p 37 ja seal viidatud varasem kohtupraktika, aga ka EKo 20.09.2018, C-448/17, p 45, EKo 14.06.2012, C-618/10, p 57, EKo 18.02.2016, C-49/14, p 55, EKo 13.09.2018, C-176/17, p 71). Kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijalepingus sisalduvad teatavad tingimused on ebaõiglased, on kohtutele siduv menetlusnorm (EKo 09.04.2024, C-582/21, p 66). Menetluste erisused ei saa kujutada endast tegurit, mis võib mõjutada õiguskaitset, mis peab olema tagatud tarbijatele direktiivi 93/13 sätete alusel (EKo 24.06.2022, C-725/19, p 45).
21.Seejuures on Euroopa Kohus leidnud, et direktiivi 93/13 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisese õigusnormi tõlgendus, mis takistaks kohtul, kellele müüja või teenuse osutaja on esitanud tarbija vastu hagi, mis kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, ja kes teeb tagaseljaotsuse, sest tarbija ei ole ilmunud kohtuistungile, kuhu teda kutsuti, võtmast menetlust korraldavaid meetmeid, mis on vajalikud, et hinnata omal algatusel, kas müüja või teenuse osutaja esitatud nõude aluseks olevad lepingutingimused on ebaõiglased, kui sel kohtul on kahtlusi nende lepingutingimuste ebaõigluse osas kõnesoleva direktiivi tähenduses (EKo 04.06.2020, C-495/19, p-d 45, 46 ja 52).
22.Euroopa Kohtu praktikast johtub ka, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel kontrollima, kohe kui talle on teada selleks vajalikud asjaolud, kas krediidiandja on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (edaspidi direktiiv 2008/48) artiklis 8 sätestatud kohustuse ja kui ta tuvastab selle kohustuse rikkumise, siis peab ta ilma tarbija vastavat taotlust ootamata toimima nii, 5 / 12
nagu riigisisene õigus sellise rikkumise korral ette näeb, austades sealjuures võistlevuse põhimõtet (EKo 05.03.2020, C-679/18, p 18-24, 34).
23.Euroopa Kohtu praktikast johtub ühtlasi, et direktiivi 2008/48 artikkel 10 lg 2 paneb siseriiklikule kohtule, kes lahendab nimetatud direktiivi tähenduses krediidilepingust tulenevaid nõudeid käsitlevat vaidlust, kohustuse oma algatusel kontrollida kõnealuses sättes ette nähtud teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest, tingimusel, et karistused vastavad nimetatud direktiivi artiklis 23 esitatud nõuetele (EKo 21.04.2016, C-377/14, p 74).
24.Kohtu hinnangul järeldub ülalkäsitletud Euroopa Kohtu praktikast kogumis piisava selgusega, et direktiivi 93/13 artiklitega 6(1) ja 7(1), direktiivi 2008/48 artiklitega 8, 10 ja 23 ning tõhususe põhimõttega oleks vastuolus selline riigisisene menetluskord, kus kohus ei saa tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollida tarbijakrediidi tunnustele vastavata ja eraldi kokku leppimata tingimusi sisaldava lepingu kehtivust tulenevalt võimalikest ebaõiglastest lepingutingimustest või direktiivis 2008/48 sätestatud kohustuste rikkumisest krediidiandja poolt.
25.Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele ning kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Samuti on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et tagada tuleb kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25).
26.Erialakirjanduses on leitud, et kuna nii lepingu tüüptingimuse ebaõiglase laadi kui ka tarbija krediidivõimelisuse kontrolli eesmärk on tarbijate huvide võrdselt kõrgetasemelise kaitse tagamine, siis saab Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt pidada põhjendatuks, kui kohus nõuab hagejalt tarbija krediidivõimelisuse nõuetekohast hindamist tõendavate dokumentide esitamist ja seab need tagaseljaotsuse tegemise eelduseks. Samuti on erialakirjanduses peetud võimalikuks tagaseljaotsuse tegemist reguleeriva TsMS § 407 lg 1 direktiiviga kooskõlas tõlgendamist, mis on riigisisese kohtu kohustuseks (P. Kalamees, K. Saare. Kohtulahendi õigusjõu piirangud tarbija(krediidi) lepingute näitel: Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti menetlusõiguse normidele. Juridica 8-9/2025, p 2.2, lk 537-538).
27.Kohtu hinnangul tuleb TsMS § 407 lg 1 seega tõlgendada kooskõlas eelviidatud direktiivide eelviidatud sätetega selliselt, et see ei välista kohtu kohustust omal algatusel kontrollida nõude aluseks oleva tarbijakrediidi tunnustele vastava lepingu kehtivust.
28.Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ning laen on kostjale välja makstud. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
29.Hageja tõi esile, et krediidi kulukuse määr on 34,95% ning on arvutatud krediidisumma 1000 eurot, intressimäära 21,60% aastas, igakuise haldustasu 4,40 eurot, lepingu 6 / 12
sõlmimise tasu 0 eurot, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.03.2026 ja osamaksete arvu 36 alusel.
30.Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (34,33%). Seetõttu ei esine VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
31.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr 34,95% lepingu sõlmimise ajal 25.03.2023 kehtinud VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (45,93%) ning lepingut ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
32.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
33.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
34.Kuivõrd hagiavalduses on hageja kostjale antud laenusummadelt arvestanud intressi VÕS §-s 94 sätestatud määra ületavas määras ning palunud mõista kostjalt välja haldustasu, on hageja nõude rahuldamise eelduseks muuhulgas see, et krediidiandja on enne lepingute sõlmimist kontrollinud kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 6 kohaselt.
35.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
36.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
37.Hageja tõi esile, et krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja laenutaotluselt. Kostja sissetulekute kontrollimiseks tegi krediidiandja päringu Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliametile tehtud päringuga tuvastas krediidiandja, et kostja igakuine sissetulek oli 580,76 eurot. 7 / 12
Kostja laenutaotluselt tuvastas krediidiandja, et kostja igakuiste kohustuste suurus oli 100 eurot. Krediidiandja tegi päringud maksehäireregistritesse.
38.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
39.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja regulaarsete majapidamiskulude suuruse VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 4 mõttes. Nende kohta ei ole kostjalt laenu taotlemisel küsitud ning hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et nende suurust oleks kostja kontrollinud mõnest muust allikast. Kostja on laenutaotluses märkinud enda igakuiste kohustuste suuruseks 100 eurot, kuid hageja esitatud asjaoludest ega laenutaotlusest ei nähtu, kas igakuiste kohustustena on mõeldud ka majapidamiskulusid ning kas kostja pidi aru saama, et igakuiste kohustuste hulka peab ta arvestama ka enda majapidamiskulud. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, kas või kuidas võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja regulaarseid majapidamiskulusid.
40.Hageja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema varaliste kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Hageja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja varaliste kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
41.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole
42.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud.
43.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
44.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 21,6% on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
45.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
46.Hageja esile toodud asjaoludest alternatiivse nõudearvestuse kohta nähtub, et kostja sai lepingu alusel laenu 1000 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 729,48 euro ulatuses. Seega on kostjal lepingu alusel saadust tagastamata 270,52 eurot. Arvestades kõik kostja 8 / 12
maksed põhinõude katteks VÕS § 4034 lg 7 alusel ei saaks hageja hinnangul lugeda lepingut 27.08.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksete tasumisega viivituses.
47.Kuivõrd kohus leidis, et VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud, kostja ei kohustunud tasuma krediidiandjale intressi VÕS § 94 sätestatud määra ületavas määras ega muid tasusid ning leping ei lõppenud krediidiandja ülesütlemisavalduse tulemusel, ei ole hageja esimesena esitatud nõue mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 527,32 eurot, intress 53,32 eurot, haldustasu 17,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 76,66 eurot ja viivise alates 01.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,6% aastas õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab vastavas osas hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
48.Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõla 270,52 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 16.03.2026 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 4034 lg 7 kohast intressinõuet hageja esitanud ei ole.
49.Krediidilepingu kohaselt pidi kostja tagastama krediidisumma osamaksetena hiljemalt 15.03.2026. Seega on viimase osamakse tähtaeg saabunud ning kogu tagastamata krediidisumma on sissenõutavaks muutunud.
50.Hageja välja toodud asjaolude kohaselt on kostja lepingu alusel tasunud krediidiandjale 549,48 eurot ja hagejale 180. Kostjal on seega tagastamata krediidisumma 270,52 eurot.
51.Kohtu hinnangul on alternatiivne nõue seega põhjendatud osas, milles hageja palub mõista kostjalt välja tagastamata krediidisumma 270,52 eurot ja viivise põhinõudelt alates 16.03.2026 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
52.Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras perioodi 16.03.2026–22.06.2026 eest 7,45 eurot (põhivõlgnevus 270,52 eurot, viivitatud päevade arv 99).
53.Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 270,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,45 eurot ja viivise alates 23.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
54.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
55.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hageja sissenõudmiskulude nõue tugineb sellele, et hageja on peale lepingu lõppemist saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad 06.09.2024, 23.09.2024 ja 01.10.2024.
56.VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest.
57.Kuivõrd kohus asus seisukohale, et VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud ning tagasimaksete uuesti määramist ei saa lepingut lugeda 9 / 12
27.08.2024 ülesütlemisega lõppenuks, lõppes leping lepingu tähtaja saabumisega 15.03.2026.
58.Seega ei olnud leping meeldetuletuskirjade saatmise ajal lõppenud ning VÕS § 1132 lg 3 alusel ei võinud hageja saata kostjale tasulisi meeldetuletuskirju.
59.VÕS § 1132 lg 1 alusel võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.
60.Hageja on 11.07.2025 seisukohas avaldanud, et tagasimaksete uuesti määramist arvestades on kostja viivituses alates 24. osamaksest 15.03.2025. Seega ei olnud kostja meeldetuletuskirjade saatmise ajal sissenõutavat kohustust ning hageja ei saa nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid ka VÕS § 1132 lg 1 alusel.
61.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid 10 euro ulatuses.
62.Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
63.Kohus jätab seetõttu hageja sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata. Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kätte toimetamine
64.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
65.Kohus jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
66.Hagiavalduses palus hageja mõista välja põhivõlgnevuse 527,32 eurot, intressi 53,32 eurot, haldustasu 17,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, 30.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 76,66 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatuse hindamisel üksnes hagi esitamisel rahaliselt määratletud nõudeid, mille kogusuurus oli 714,90 eurot, jättes arvestamata viivisenõudega, mis ei olnud hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja mille suurus oli seetõttu summaliselt määratlemata. Kohus jättis rahuldamata põhinõude 256,80 eurot ulatuses, intressi nõude 53,32 eurot, haldustasu nõude 17,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise nõude 40 eurot ja 30.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude 76,66 eurot ehk hagi ligikaudu 62% ulatuses. Hagi rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 38%.
67.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 38% ulatuses kostja kanda ja 62% ulatuses hageja kanda.
68.Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).
69.Kostja ei ole käesoleva kohtuasja menetluses osalenud ning kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
10 / 12
70.15.05.2026 seisukohas esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejal tekkinud menetluskulud 941 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 696 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 169 eurot ilma käibemaksuta.
71.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 245 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasutud riigilõiv 245 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik.
72.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
73.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
74.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
75.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele 4 tundi, s.o 2 tundi alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele, 1 tund 11.07.2025 menetlusdokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele ning 1 tund 15.05.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele.
76.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
77.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu seisukoha koostamisele põhjendatud. Eelnimetatud seisukoht koosneb põhiliselt hagiavalduse lisadest ja hagiavaldusest tehtud kuvatõmmistest, mis üksnes paisutavad menetlusdokumendi mahtu ning mille tekstis esitamise asemel oleks piisanud nendele viitamisega. Arvestades 11 / 12
seisukoha asjakohast sisu, s.o seisukohas esitatud nõude ümberarvestus, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu seisukoha koostamisele 30 minuti.
78.Hageja 15.05.2026 menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu selle koostamisele samuti 30 minuti.
79.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses.
80.Hageja menetluskulude põhjendatud suurus on 505 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud 38% ulatuses kostja kanda ja 62% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 38% hageja menetluskuludest ehk 191,90 eurot.
81.Hageja on teatanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
82.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
83.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
84.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.
85.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku kaudu ja e-posti teel ei õnnestunud. Kostjal ei ole rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi ning kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta. Seetõttu toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
12 / 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.