Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 19. juuni 2026.a, Tallinn 2-26-9840 Evergreen Capital OÜ hagi N Flower OÜ ja V N vastu solidaarselt võlgnevuse 8820,88 euro, intressi 894,42 euro, viivise 3951,59 euro, hüvitise 105 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964) Hageja lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, e-post xxx) Kostjad: N Flower OÜ (registrikood 14939442) V N (isikukood xxx) 29870 eurot Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista N Flower OÜ-lt ja V N’ilt solidaarselt Evergreen Capital OÜ kasuks võlgnevus 8820,88 eurot, intress 894,42 eurot, viivis 3951,59 eurot, hüvitis 105 eurot.
Välja mõista N Flower OÜ-lt ja V N’ilt solidaarselt Evergreen Capital OÜ kasuks viivis 0,5% päevas summalt 8820,88 eurolt alates 04.05.2026 kuni kohustuste täieliku täitmiseni, kuid kostjalt V N’ilt kokku mitte enam käendaja vastutuse maksimumsumma 18038.60 euro ulatuses.
Jätta menetluskulud solidaarselt N Flower OÜ ja V N’i kanda.
Välja mõista N Flower OÜ-lt ja V N’ilt solidaarselt Evergreen Capital OÜ kasuks menetluskulu summas 2516 eurot.
Välja mõista N Flower OÜ-lt ja V N’ilt solidaarselt Evergreen Capital OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2516 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
1 (5)
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja I kui laenusaaja 31.03.2022 laenuleping nr 31/03/2022, millega hageja andis kostjale I laenu 6 000 eurot intressimääraga 2,99% kuus ning mida käendas kostja II. Hageja kui laenuandja ja kostja I kui laenusaaja vahel on 08.08.2022 sõlmitud laenuleping nr 08/08/2022, millega hageja andis kostjale I laenu 3 000 eurot intressimääraga 2,99% kuus ning mida käendas kostja II. Väljamakseid tõendavad 31.03.2022 maksekorraldus summas 5800 eurot ja 08.08.2022 maksekorraldus summas 2900 eurot. Hageja kui laenuandja sõlmis kostjaga I 27.06.2025 laenulepingu nr 27/06/2025 ja kokkuleppe kohustuste ümberkujundamise kohta, millega pooled kujundasid ümber 31.03.2022 laenulepingu nr 31/03/2022 ning 08.08.2022 laenulepingu nr 08/08/2022 alusel tekkinud koondvõlgnevuse kogusummas 9 019,30 eurot, millest 8 701,27 eurot moodustas põhiosa ja 318,03 eurot intress. Hageja ja kostja I leppisid kokku võlgnevuse tasumises 60 kuu jooksul igakuise osamaksega summas 291,14 eurot alates 27.07.2025, intressiga 2,49% kuus ning viivisega 0,5% päevas. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 27.06.2025 käenduslepingu nr 27/06/2025. Käenduslepingu alusel käendas kostja II 27.06.2025 laenulepingust nr 27/06/2025 tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 18 038,60 eurot. Hageja edastas kostjatele seoses laenulepingu võlgnevuse tasumisega meeldetuletuskirjad 17.09.2025, 02.10.2025, 17.10.2025, 17.11.2025, 02.12.2025, 17.12.2025 ja 04.01.2026 koos sissenõudmise kulude hüvitisega kokku summas 105 eurot. Kostja I laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks on teostatud kokku 3 makset kokku summas 954 eurot, millega on kohustusi arvestatud vastavalt laenulepingu punktis 3.6 kokku lepitud kohustuste täitmise järjekorrale. Hageja edastas (e-kirjaga) kostjatele 03.02.2026 erakorralise ülesütlemise avalduse laenulepingu lõpetamiseks, mille järgselt muutus kogunõue sissenõutavaks. Hagejalt on kostjate vastu põhinõue summas 8820,88 eurot, intress 894,42 eurot, viivis 03.05.2026 seisuga 3951,59 eurot, hüvitis 105 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi 2 (5)
esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjatelt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale I kätte kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 11.05.2026 ja kostjale II postkasti jätmisega 28.05.2026.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
Pooled on sõlminud laenulepingud ja käenduslepingud ning kokkuleppe kohustuste ümberkujundamise kohta. Kostjatel on põhivõlgnevus 8820,88 eurot. Kostja I on laenusaajana sõlminud hagejaga kui laenuandjaga laenulepingu VÕS § 396 lg 1 mõistes, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna; seega on 27.06.2025 kokkuleppega ümberkujundatud kohustus käsitatav laenukohustusena ka osas, milles see tulenes varasemate laenulepingute koondvõlast. Kostja II ning hageja kui võlausaldaja vahel on sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 mõistes, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama kostja I kui põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega lasub kostjatel solidaarne kohustus täita laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ning hagejal on õigus nõuda kõigilt kostjatelt kostja I rahaliste kohustuste täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Pooled on leppinud kohustuste ümberkujundamise kokkuleppes kokku intressimääras 2,49%. Hageja on arvestanud intressi summas 894,42 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt poolte vahel sõlmitud kohustuste ümberkujundamise kokkuleppele oli viivise määr 0,5% päevas. Hageja arvestab 3 (5)
sissenõutavaks muutunud viiviseid tasumata põhiosalt 8820,88 eurolt summas 3951,59 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on edastanud kostjatele seoses laenulepingu võlgnevuse tasumisega meeldetuletuskirjad 17.09.2025, 02.10.2025, 17.10.2025, 17.11.2025, 02.12.2025, 17.12.2025 ja 04.01.2026 koos sissenõudmise kulude hüvitisega kokku summas 105 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 1400 eurot ja esindajakulu summas 1116 eurot. Kostjad hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1400 eurot.
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 180 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 180 eurot, on advokaadist esindaja puhul mõistlik ning kooskõlas kohtupraktikaga.
Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 900 eurot (5 tundi x 180€). Hageja palub esindajakulu välja mõista koos käibemaksuga. Kohus leiab, et vastav taotlus kuulub rahuldamisele, kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele esindajakulu summas 1116 eurot (900€ + käibemaks 24%).
Eelnevast tulenevalt kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2516 eurot, millest riigilõiv 1400 eurot, esindajakulu summas 1116 eurot.
4 (5)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.