TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kaudu hagi W.Z vastu võla nõudes
Hagihind
10 705,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kaudu (registrikood: 14304235; aadress: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 XXX); Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianus Inkasso OÜ; e-post: Kostja: W.Z (isikukood: XXX; aadress:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald, xxxxx XXX ; e-post:
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt W.Z-ilt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kaudu välja põhivõlg 7999 eurot ja seisuga 19.06.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 4753,27 eurot, kokku 12 752,27 eurot.
3.Välja mõista kostjalt W.Z-ilt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kaudu viivis tasumata põhivõlalt (7999 eurot) lepingujärgses määras 17% aastas alates 20.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta hagi suuremas ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt W.Z-ilt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja menetluskulud 1368 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Välja mõista kostjalt W.Z-ilt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
1 (8)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 15.08.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse W.Z vastu järelmaksulepingust nr 11971833 tuleneva võla nõudes. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu 02.08.2022 järelmaksulepingu nr 11971833, mille alusel kostja sai kauba (sõiduki Volkswagen Passat CC) maksumusega 7999 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena summas 13 618,54 eurot. Tagasimakseperiood oli 84 kuud ning kostja kohustus iga kuu 10.kuupäevaks tasuma osamakse summas 161,89 eurot. Esimene osamakse (summas 181,67 eurot) tuli kostjal tasuda 10.09.2022 ning viimase osamakse (161,89 eurot) tasumise tähtaeg oli lepingu kohaselt 10.08.2029. Lepingujärgne intressimäär laenujäägilt oli 17,28% aastas (0,048% päevas), krediidi kulukuse määr 17,90% aastas ning laenuhaldustasu 33,60 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis laenuandja 09.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendavalt antud tähtaja jooksul, saatis laenuandja 24.12.2022 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Lepingu ülesütlemise seisuga olid kostjal tasumata osamaksed alates 10.09.2022, s.o esimesest osamaksest. Hagiavalduse punkt 1.4 kohaselt järgis esialgne võlausaldaja krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hindas enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) ja krediidiandjate ning -vahendajate seaduse (KAVS) nõuetele. Hageja väitel tugines krediidivõimelisuse hindamine kostja esitatud andmetele, avalikest andmebaasidest ja maksehäireregistrist saadud teabele ning krediidiandja sise-eeskirjadele. Hageja märgib, et kogutud teabe põhjal oli kostja krediidivõimeline, lepingujärgsed maksed talle jõukohased ning krediidiandjal ei tekkinud lepingu sõlmimisel kahtlust kostja maksevõime suhtes. Samuti väidab hageja, et kostjale anti enne lepingu sõlmimist vajalikud selgitused ning edastati Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mistõttu oli kostjal võimalik hinnata lepingu vastavust oma vajadustele ja finantsolukorrale. Hageja rõhutab, et tarbija on kohustatud esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe ning kui krediidivõimelisuse ebaõige hindamine on tingitud tarbija tahtlikult ebaõigete või puudulike andmete esitamisest, ei saa tarbija tugineda VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud õiguskaitsevahenditele. Lisaks leiab hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ei tähenda garantiid tarbija hilisemale maksevõime säilimisele ning hilisemad makseraskused ei viita iseenesest krediidiandja hoolsuskohustuse rikkumisele. Hageja esitas tõenditena laenutaotluse, samuti krediidiregistri- ning pensioniregistri väljavõtted. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole teinud makseid laenu põhiosa katteks, on kostja põhivõlg 7999 eurot. Intressi arvestab hageja lepingujärgses määras (s.o 17,28% aastas). Kostjal oli intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest (10.09.2022) kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni (10.12.2022) kokku summas 254 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.
2 (8)
Kostja kohustus 02.08.2022 lepingu kohaselt tasuma igakuiselt laenu haldustasu 33,60 eurot. Seisuga 24.12.2022 oli kostjal tasumata nelja esimese osamakse haldustasud kokku summas 134,40 eurot. Hageja on esitanud VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjale saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja: 15.09.2022 (25 eurot), 20.10.2022 (5 eurot) ja 20.11.2022 (5 eurot). Lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise kulusid (telefoni ja e-posti teel), võlgnikule tehtud kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Viivist arvestab hageja alates 25.12.2022, s.o lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast alates kuni hagiavalduse esitamiseni (15.08.2023) intressimääraga võrdses määras, s.o 17,28% aastas. Hageja on arvestanud viivist summas 886,14 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise välja mõistmist lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.
2.Kostja selgitas kohtule, et on teadlik rahalistest kohustusest TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja AS Bondora ees, kuid teda on petetud. Avaldus tehtud politseisse.
3.Kohus peatas 08.02.2024 tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasjas nr 22278001394 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Lõuna Ringkonnaprokuratuur teavitas 05.03.2026 kohut sellest, et kriminaalasjas nr 22278001394 on 27.10.2025 menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 - § 200 alusel. Kohus uuendas 12.03.2026 tsiviilasja menetluse.
4.Hageja selgitab 17.03.2026 menetlusdokumendis, et vaidlusalused lepingud on sõlmitud Smart-ID abil antud digiallkirjaga, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne õiguslik tähendus. Hageja kirjeldab Smart-ID registreerimise ja kasutamise protsessi ning leiab, et lepingu allkirjastamine eeldab isiku autentimist PIN1-ga ning tahteavalduse kinnitamist PIN2ga. Hageja väidab, et lepingute digikonteineritest nähtub, et need on allkirjastatud kostja Smart-ID sertifikaadiga. Hageja viitab kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, mille kohaselt ei leidnud tõendamist kostja väidetud kelmuse toimepanemine, ning leiab, et üksnes kriminaalmenetluse algatamine või kostja ütlused ei tõenda, et lepingud sõlmis kolmas isik. Hageja rõhutab Riigikohtu ja ringkonnakohtute praktikale tuginedes, et digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel lasub isikul kõrge hoolsuskohustus ning kui isik annab kolmandale isikule juurdepääsu oma autentimisvahenditele või ei taga nende piisavat kaitset, kannab ta sellest tulenevat riski. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid Smart-ID andmete väljapetmise ega kolmanda isiku poolt lepingute sõlmimise kohta, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et lepingud sõlmis kostja ise ning need on kehtivalt kirjalikus vormis sõlmitud elektroonilised tehingud.
5.Hageja esitas 02.06.2026 kohtu nõudel VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja märgib, et kostjale väljastati krediiti 7999 euro ulatuses ning kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset, mistõttu oli lepingu ülesütlemine hageja hinnangul kehtiv. Hageja leiab, et sellisel juhul tuleb kostjalt välja mõista üksnes väljastatud krediidisumma 7999 eurot ning lepingujärgne viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast, s.o 25.12.2022, määras 17% aastas. Hageja rõhutab, et VÕS § 4034 lg 7 ei too kaasa kogu krediidilepingu tühisust, vaid üksnes kokkuleppelise intressi ja muude tasude kohaldamata jätmise. Viidates Riigikohtu ja ringkonnakohtute praktikale, leiab hageja, et viivisekokkulepe jääb ka sellisel juhul kehtima
3 (8)
ning võlausaldajal on õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud intressimäärale vastavas määras alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, olles analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejaga lepingu sõlminud isik
7.VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule on esitatud kostja digitaalse allkirjaga 01.08.2022 järelmaksuleping nr 11971833 koos eritingimuste, maksegraafiku, üldtingimuste ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (dtl 11-17). Järelmaksulepingu digitaalse allkirjastamisega väljendasid pooled kattuvaid tahteavaldusi järelmaksulepingu sõlmimiseks.
8.Kostja vaidles hagi vastu, väites, et tema ei sõlminud vaidlusalust järelmaksulepingut, vaid teda peteti ning tema nimel sõlmis lepingu kolmas isik. Kostja viitas selle kohta alustatud kriminaalmenetlusele.
9.Riigikohus on lahendis nr 2-26-124450 (p 22) selgitanud, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Käesolevas asjas oli kostjal võimalik nimetatud eeldus ümber lükata, tõendades, et vaidlusaluse järelmaksulepingu allkirjastas tegelikult kolmas isik ning et kostjale väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid sattusid kolmanda isiku valdusse kostja tahtest sõltumatult. Kostja vastuväite tõendamiseks on tsiviilasja materjalide juures Politsei- ja Piirivalveameti teatised (dtl 56; 64), millest nähtub, et Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnas menetleti kriminaalasja nr 22278001394 seoses kahtlustusega, et Rainer Timpmann ja Andra Rimm kasutasid Jaanus Sogase ja Sirili W.Z ID-kaarti ning Smart-ID PIN-koode nende nõusolekuta erinevatest krediidiandjatest laenude võtmiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (dtl 105–106) nähtub, et esitatud kahtlustus ei leidnud tõendamist ning kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei nähtu asjaolusid, mis tõendaksid, et vaidlusaluse järelmaksulepingu sõlmis kostja asemel kolmas isik või et kostja digitaalallkirja andmise vahendid sattusid kolmanda isiku valdusse kostja tahtest sõltumatult. Politsei- ja Piirivalveameti teatised ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tõendavad üksnes kriminaalmenetluse läbiviimise ja lõpetamise fakti, kuid mitte neid asjaolusid, mille tõttu kriminaalmenetlus algatati. Kostja piirdus väitega, et lepingu sõlmis tema asemel kolmas isik, kuid ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, kuidas tema digitaalallkirja andmise vahendid sattusid kolmanda isiku valdusse või et need väljusid tema valdusest tema tahtest sõltumatult. Pelgalt lepingu sõlmimise eitamisest ei piisa Riigikohtu praktikas kujunenud eelduse ümberlükkamiseks.
4 (8)
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et digitaalallkirjaga antud tahteavalduse andis tema ise. Seetõttu tuleb lugeda, et hagi aluseks oleva 01.08.2022 järelmaksulepingu nr 11971833 sõlmisid hageja ja kostja. Tarbijakrediidinõuete järgimine
11.Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Hagi aluseks oleva järelmaksulepingu alusel sai kauba (sõiduauto Volkswagen Passat CC) maksumusega 7999 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes.
12.Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldamaks, et järelmaksuleping on tühine, mh puudub vastuolu VÕS § 406 2 lg-ga 1, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Järelmaksulepingu krediidi kulukuse määr oli 17,90% aastas. Eesti Panga andmetel oli liisingulepingu sõlmimise ajal eelneva kuue kuu keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%.
13.Krediidiandja on seoses tarbijakrediidiga kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ning hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 403 4 lg 1). Krediidiandja peab tarbija krediidivõimelisust hindama nõuetekohase hoolsusega, võttes arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (VÕS § 4034 lg 2). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormus lasub krediidiandjal (VÕS § 4034 lg 13).
14.Hagiavalduse punkt 1.4 kohaselt järgis esialgne võlausaldaja krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hindas enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) ja krediidiandjate ning -vahendajate seaduse (KAVS) nõuetele. Hageja väitel tugines krediidivõimelisuse hindamine kostja esitatud andmetele, avalikest andmebaasidest ja maksehäireregistrist saadud teabele ning krediidiandja sise-eeskirjadele. Hageja märgib, et kogutud teabe põhjal oli kostja krediidivõimeline, lepingujärgsed maksed talle jõukohased ning krediidiandjal ei tekkinud lepingu sõlmimisel kahtlust kostja maksevõime suhtes. Samuti väidab hageja, et kostjale anti enne lepingu sõlmimist vajalikud selgitused ning edastati Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mistõttu oli kostjal võimalik hinnata lepingu vastavust oma vajadustele ja finantsolukorrale. Hageja rõhutab, et tarbija on kohustatud esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe ning kui krediidivõimelisuse ebaõige hindamine on tingitud tarbija tahtlikult ebaõigete või puudulike andmete esitamisest, ei saa tarbija tugineda VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud õiguskaitsevahenditele. Lisaks leiab hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ei tähenda garantiid tarbija hilisemale maksevõime säilimisele ning hilisemad makseraskused ei viita iseenesest krediidiandja hoolsuskohustuse rikkumisele.
15.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja hindas enne krediidilepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 nõuetele vastavalt.
5 (8)
Hageja on tõendina esitanud kostja laenutaotluse, krediidiregistri ning pensioniregistri väljavõtte. Pensioniregistri väljavõttest (dtl 25) nähtub, et kostja pensionikontole laekusid 2022. aasta veebruaris, märtsis ja aprillis võrdses suuruses pensionimaksed (53,91 eurot), kuid 2022. aasta mais vähenes pensionimakse 7,19 euroni. Seega ilmneb väljavõttest oluline muutus kostja pensionimaksete aluseks olnud tulus, mis viitab sellele, et kostja sissetulek oli vahetult enne krediidilepingu sõlmimist oluliselt vähenenud või tema töösuhe muutunud. Samas nähtub laenutaotlusest (dtl 22), et kostja igakuiseks netosissetulekuks on märgitud 950 eurot ning perekonnaseisuks „teadmata“. Kohus peab sellist märget ebatavaliseks, kuivõrd isikule ei saa tema enda perekonnaseis üldjuhul olla teadmata. Hageja ei ole selgitanud, kas tegemist oli infosüsteemi automaatse märkega, täitmata andmeväljaga või kostja poolt esitatud andmega. Selline ebaselgus vähendab laenutaotluse usaldusväärsust ning viitab sellele, et krediidiandja ei kogunud ega kontrollinud enne krediidiotsuse tegemist kõiki tarbija majandusliku olukorra hindamiseks olulisi andmeid. Olukorras, kus pensioniregistri väljavõttest nähtub vahetult enne lepingu sõlmimist oluline muutus kostja sissetulekutes, ei saanud krediidiandja piirduda üksnes kostja esitatud andmete formaalse arvestamisega. Krediidiandja oleks pidanud välja selgitama, millest tulenes pensionimaksete järsk vähenemine, kas kostja töösuhe või sissetulek oli muutunud ning kas laenutaotluses märgitud netosissetulek 950 eurot vastas tegelikule olukorrale. Lisaks ei ole hageja esitanud kohtule krediidianalüüsi ega muud dokumenti, millest nähtuks, milliste andmete alusel, milliseid asjaolusid hinnates ja millise sisulise analüüsi tulemusena jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et krediidiandja oleks hinnanud kostja tegelikke igakuiseid püsikulusid, olemasolevaid finantskohustusi või muid tema maksevõimet mõjutavaid asjaolusid kogumis. Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et krediidiandja omandas enne lepingu sõlmimist piisava ja usaldusväärse teabe kostja tegeliku majandusliku olukorra kohta ning hindas tema krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Pelgalt laenutaotlusele ning üksikutele registriväljavõtetele tuginemine ei tõenda veel, et krediidiandja täitis VÕS § 4034 kohase sisulise krediidivõimelisuse hindamise kohustuse. Vastupidi, esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja käsutuses oli teave, mis viitas kostja majandusliku olukorra muutumisele ning oleks pidanud tingima täiendavate kontrollitoimingute tegemise, kuid nende tegemist hageja tõendanud ei ole. Hageja nõuded
16.Järelmaksulepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse sõiduki maksumusega 7999 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena summas 13 618,54 eurot. Tagasimakseperiood oli 84 kuud ning kostja kohustus iga kuu 10.kuupäevaks tasuma osamakse summas 161,89 eurot. Esimene osamakse (summas 181,67 eurot) tuli kostjal tasuda 10.09.2022 ning viimase osamakse (161,89 eurot) tasumise tähtaeg oli lepingu kohaselt 10.08.2029. Lepingujärgne intressimäär laenujäägilt oli 17,28% aastas (0,048% päevas), krediidi kulukuse määr 17,90% aastas ning igakuine laenuhaldustasu 33,60 eurot. Kostja kohustuse täitmiseks ühtegi makset ei teinud. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 7999 eurot, intressid 254 eurot, haldustasu 134,40 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 886,14 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt edasiulatuva, s.o alates 16.08.2023. a viivise välja mõistmist määras 17,28% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
6 (8)
17.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja võttis endale järelmaksulepinguga kohustuse tasuda hagejale käesoleva otsuses eelmises punktis (p 16) märgitud rahalised kohustused maksegraafiku alusel. Kostja võetud kohustust ei täitnud ning kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad (VÕS § 103).
18.Kohus tuvastas eelnevalt (käesoleva otsuse p-d 11-15), et hageja rikkus järelmaksulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7).
19.Hageja esitas 02.06.2026 kohtule nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt on tasumata põhinõue summas 7999 eurot. Hageja taotleb viivise välja mõistmist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o alates 25.12.2022 lepingujärgses määras 17% aastas. Kohtu hinnangul on ümberarvestus korrektne ning vastab VÕS § 403 4 lg 7 nõuetele. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu jätab kohus rahuldamata intressinõude sumas 254 eurot, haldustasu nõude 134,40 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 50 eurot.
20.Kohus peab põhjendatuks hageja põhinõuet summas 7999 eurot, millele lisandub viivis lepingujärgses määras (17% aastas) alates 25.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 4753,27 eurot (886,14+3867,13). Menetluskulude jaotus
21.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda. 22 Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1140,75 eurot (ilma käibemaksuta).
23.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 10 705,77 eurot tasuda riigilõivu 840 eurot, mille hageja on tasunud.
24.Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 1140,75 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalise kasuks välja teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 6,75 tunni ulatuses (nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide kohtule esitamine, samuti 29.01.2024 ning 17.03., 02.06. ja 12.06.2026 seisukohtade ning menetluskulude nimekirja koostamine) tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et nõutud tunnitasu ei ole käesoleva asja asjaolusid arvestades mõistlik. Nimetatud tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tunnitasule, kuid hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, vaidluse olemust ning asja keerukust, peab kohus põhjendatuks tunnitasu 120 eurot. 7 (8)
Samuti ei pea kohus põhjendatuks nõude aluseks olevate dokumentide tellimisele kulunud aega. Hageja on vaidlusaluse krediidilepingu esialgne krediidiandja ning nõude aluseks olevad lepingud ja muud dokumendid olid tema valduses. Seetõttu on dokumentide edastamine hageja lepingulisele esindajale hageja sisemise töökorralduse küsimus ega kujuta endast TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalikku menetluskulu, mida saaks kostjalt välja mõista. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas 29.01.2024 menetlusdokumendi koostamiseks märgitud 0,5 tunni suurust ajakulu. Nimetatud menetlusdokument on lühike ning sisaldab üksnes hageja seisukohta menetluse jätkamise kohta ja mõningaid lühikesi selgitusi kriminaalmenetluse kohta. Arvestades dokumendi mahtu ja sisu ei ole selle koostamiseks märgitud ajakulu põhjendatud. Samuti leiab kohus, et ka ülejäänud menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades ei ole 6,75 tunni suurune kogukulu põhjendatud. Kohus peab käesolevas asjas põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi osutamise ajakuluks kokku 5 tundi.
25.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kuluks 600 eurot (5 tundi × 120 eurot), millele lisandub hageja tasutud riigilõiv 840 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1440 eurot.
26.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 1368 eurot (840 eurot + 6000 eurot ja sellest 95%).
27.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.