2-25-128908 Aktiva Finance Group OÜ hagi A I vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
684,60 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: [email protected] Kostja: A I, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-posti aadress: xxxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista A Iilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja A I vahel 03.09.2021 sõlmitud kliendilepingu ning telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 335,22 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 238,93 eurot ning edasiulatuv viivis alates 10.03.2026 põhinõudelt 335,22 eurolt kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud määras s.o 24% aastas.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A Ii vastu sissenõudmiskulu 5 euro osas.
Välja mõista A Iilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 615 eurot.
6.Mõista A Iilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt 615 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.Hageja esitas 09.03.2026 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 03.09.2021 sõlmitud kliendilepingust ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkuleppest tulenev põhivõlg 335,22 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 238,93 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 10.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.09.2021 kliendilepingu ning telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkuleppe, mille alusel oli kostjal õigus kasutada Telia Eesti AS pakutavaid tasulisi teenuseid. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda nii paketis sisalduvate kui ka paketiväliste teenuste eest vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, sealhulgas rahvusvaheliste ja rändlusteenuste, eritariifsete numbrite, MMS-sõnumite, sisuteenuste ja muude tasuliste teenuste eest. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et täidab teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS täitis oma lepingulisi kohustusi ning esitas kostjale igakuised arved osutatud teenuste eest. Kostja kasutas teenuseid, kuid jättis esitatud arved tasumata. Arvetel oli selgelt märgitud maksetähtaeg, arvelduskonto ning kogu vajalik teave maksete sooritamiseks. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja tähtajal vastavalt lepingule. Kostja jättis esitatud arved tasumata, rikkudes sellega VÕS § 100 mõttes oma rahalist kohustust. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.03.2023. Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): Arve number Summa Laekumised Maksetähtaeg 20221219707230 123,78 20.01.2023 20230120466745 123,,75 20.02.2023 20230220653548 87,69 20.03.2023
KOKKU
335,22
Telia Eesti AS loovutas 8.07.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt 30 eurot võla sissenõudmiskulusid, tuginedes VÕS § 1132 lg-le 2 ja lepingu üldtingimustele punktile 8.1.11, mis koosneb kolmest tasulisest meeldetuletuskirjast ning muudest makseviivitusest tingitud kuludest. Hageja nõuab kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Telia üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist kolmekordses seadusjärgses määras, mis oli antud juhul 24% aastas. Hagi esitamise seisuga (09.03.2026) oli kogunenud ja sissenõutav viivis 238,93 eurot. Lisaks taotleb hageja viivise väljamõistmist ka edaspidi alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viivist on arvestatud põhivõlalt 335,22 eurot alates 21.03.2023 vastavalt kokkulepitud 24% aastamäärale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 335,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 238,93 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuva viivise alates 21.03.2026 kuni põhivõlgnevuse summas 335,22 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud määras s.o 24% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 786,50 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 611,50 eurot) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
2.20.05.2026 esitatud hageja seisukohas vaidleb hageja kostja vastuväidetele vastu ning jääb hagi juurde täies ulatuses. Hageja leiab, et on enne kohtusse pöördumist korduvalt püüdnud võlgnevust kohtuväliselt sisse nõuda ning kohtusse pöördumine osutus vajalikuks kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Hageja hinnangul ei ole nõutav viivis ebamõistlik ega ebaproportsionaalne, kuna see tuleneb lepingust ja seadusest ning kostja ei ole esitanud piisavaid asjaolusid viivise vähendamiseks. Samuti peab hageja põhjendatuks sissenõudmiskulude nõuet, märkides, et meeldetuletused on kostjale nõuetekohaselt saadetud ning võla sissenõudmisega seotud kulud on tõendatud. Seetõttu palub hageja rahuldada hagi täies ulatuses.
3.30.06.2026 esitatud seisukohas jääb hageja hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
4.06.07.2026 seisukohas hageja märgib, et on menetluse käigus teinud kostjale kompromissettepaneku, millega vähendas nõutavat viivist ja õigusabikulusid ning pakkus võimalust tasuda võlg osamaksetena. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi sisulist ega õiguslikult põhjendatud argumenti viivise vähendamiseks. Viivise tekkimine ja suurenemine on olnud tingitud kostja kohustuste täitmata jätmisest. Samuti leiab hageja, et kostja on menetlust põhjendamatult venitanud. Seetõttu palub hageja jätta kostja taotlused rahuldamata ning rahuldada hagi täies ulatuses koos menetluskulude väljamõistmisega kostjalt. Kostja vastuväited
5.30.04.2026 vastuses märkis kostja, et ei vaidle vastu põhinõude võimalikule olemasolule, kuid vaidlustab kõrvalnõuded. Kostja leiab, et hageja nõutav viivis määras 24% aastas on ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et hageja pöördus kohtusse alles aastaid pärast nõude tekkimist, mis suurendas viivise summat. Samuti vaidlustab kostja 30 euro suurused sissenõudmiskulud, leides, et nende põhjendatus ja suurus ei ole piisavalt tõendatud. Kostja palub viivist vähendada või jätta see välja mõistmata ning jätta sissenõudmiskulude nõue rahuldamata.
6.02.07.2026 esitatud seisukohas kostja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja ei vaidle
vastu põhinõude olemasolule, kuid leiab, et kõrvalnõuded, eelkõige viivise- ja menetluskulude nõue, on põhinõude suurust arvestades ebaproportsionaalsed. Kostja märgib, et hageja kompromissettepanek ei sisaldanud tema hinnangul sisulisi järeleandmisi, ning palub kohtul nõude rahuldamise korral vähendada viivist ja menetluskulusid mõistliku ulatuseni. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 22.04.2026 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et Telia Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud 03.09.2021 kliendileping ning telekommunikatsiooniteenuse osutamise leping. Telia Eesti AS üldtingimuste p 7.2.2. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingus, Tingimustes ja õigusaktides toodud nõudeid ja kohustusi ja p 7.2.7. kohaselt maksma Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Lähtuvalt eeltoodust võttis kostja endale kohustuse tasuda talle osutatud teenuste eest Telia Eesti AS-ile vastavalt esitatud arvetele. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 335,22 eurot. Vaidlustamata asjaoluna on hageja kostjale
esitanud põhinõude aluseks olevad teenuse osutamist sisaldavad arved nr 20221219707230, 20230120466745, 20230220653548 kogusummas 335,22 eurot. Kohus leiab, et kostja on hagejaga eelviidatult sõlmitud lepinguid VÕS § 76 lg 1 mõistes rikkunud ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 108). Kohus on seisukohal, et põhivõlgnevus summas 335,22 eurot on põhjendatud. Kostja on vaielnud vastu viivisenõudele, leides, et nõutav viivis on põhinõude suurust arvestades ebaproportsionaalne ning palunud kohtul vähendada viivist mõistliku suuruseni. Viivise määr tuleneb Telia Eesti AS üldtingimuste punktist 10.8, mille kohaselt võib Telia arve õigeaegsel mittetasumisel nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata summalt viivist. Punkti 10.8.1 kohaselt on Telial õigus nõuda tarbijalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo 3-2-1-118-16 p-d 17, 18). Käesoleval juhul oli nõude sissenõutavaks muutumise ajal 2023. aastal seadusjärgne viivisemäär 10,5% aastas, mistõttu kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli 31,5% aastas. Hageja nõuab viivist määras 24% aastas, mis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seetõttu ei ole viivisekokkulepe tüüptingimusena tühine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras 24% aastas. Kostja ei ole esitanud muid asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Seetõttu rahuldab kohus viivisenõude.
10.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Antud juhul on põhjendatud ja tõendatud sissenõudmiskuluks 25 eurot (tasulise kirja saatmine 28.08.2025 15 eurot, tasulise kirja saatmine 8.09.2025 5 eurot, tasulise kirja saatmine 8.10.2025 5 eurot, kokku 25 eurot). Makseviivitusega tekkinud sissenõudmiskulusid ei ole hageja tõendanud ja kohus jätab sissenõudmiskulud 5 euro osas rahuldamata.
11.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 03.09.2021 sõlmitud kliendilepingust ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkuleppe alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 335,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 238,93 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, edasiulatuv viivis alates 10.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud määras s.o 24% aastas. Kohus jätab rahuldamata 5 eurot sissenõudmiskulud.
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 786,50 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 611,50 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses
kantud menetluskulu 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 h x 169=338 eurot, käibemaksuta); 20.05.2026 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine 1h x 169=169 eurot, 30.06.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 0,5h, summas 84,50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 591,50 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks kokku 615 eurot (õigusabikulu kokku hagi koostamise eest: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, 24.06.2026 dokumendi koostamine 1 tund 120 eurot ja 30.06.2026 dokumendi koostamine 0,5h 60 eurot). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotab kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud üldjuhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas asjas rahuldatakse hagi 99,17% ulatuses. Arvestades, et hagi jäetakse rahuldamata üksnes väheses osas, ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude proportsionaalset ümberarvestamist rahuldamata jäänud osa võrra. Seetõttu jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 615 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.