Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-26-4892 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

Määrata Eduard Must käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kannatanu N L (ik XXX) tsiviilhagi rahuldada ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Eduard Mustalt välja kannatanu N L kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju 2000 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda N L arvelduskontole XXX, Swedbank AS.

Mõista Eduard Mustalt Eesti Vabariigi kasuks välja:

- teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1419 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 614,42 eurot, s.o kokku menetluskulud 2033,42 eurot.

SÜÜDISTUS

Eduard Musta süüdistatakse selles, et ta 31.10.2025 kella 23.55 paiku XXX asuvas korteris, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, lõi I B mitmel korral käega näkku ning ühe korra jalaga kõhtu. 2 (4)

1-26-4892 Eelnevalt kirjeldatud teoga tekitas Eduard Must kannatanule I B füüsilist valu ja kehavigastuse – haav huule piirkonnas. Samuti süüdistatakse Eduard Musta selles, et ta 15.12.2025 XXX asuvas korteris haaras XXX N L paremast käest kinni. Seejärel haaras Eduard Must kannatanul N L käega näost kinni ja pigistas sõrmedega tema nägu. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitas Eduard Must kannatanule N L füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastus parema käe küünarvarrel, hematoom ja turse parema käe pöidla piirkonnas, marrastused nina ja lõua piirkonnas. Samuti süüdistatakse Eduard Musta selles, et ta 16.12.2025 XXX asuvas korteris tõukas XXX N L, kes saadud tõukest kaotas tasakaalu ning kukkus vastu plastikust karpi. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitas Eduard Must kannatanule N L füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomid tuhara piirkonnas. Seega Eduard Mustale on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Eduard Musta, tema kaitsja ja prokuröri vahel 07.07.2026 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus Eduard Musta süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning palub kohtus Eduard Mustale karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Eduard Musta poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o alates 01.11.2025 kuni 02.11.2025. Ärakandmata karistus on 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa ei pöörata täitmisele, kui Eduard Must ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi, nimelt on kohustatud: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas, mis kokkuleppe sõlmimise seisuga on XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Eduard Mustalt kannatanu N L kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 2000 eurot, mis tuleb kanda N L arveldusarvele nr XXX, AS Swedbank. Kokkuleppe kohaselt tuleb Eduard Mustalt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1419 eurot ja kaitsjatasu 614,42 eurot, s.o kokku 2033,42 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Eduard Must hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kokku summas 2033,42 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arveldusarvele. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdimõistetu võib kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja 3 (4)

1-26-4892 pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8).

ka

Riigikohtu

24.08.2026. a toimunud istungil taotles prokurör kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab süüdistatava tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Eduard Must KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Tsiviilhagi võtab süüdistatav õigeks ja kohus selle ka rahuldab. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.