Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt pöördus 15.08.2022.a Golden Stevia OÜ (praeguse ärinimega Maauurija OÜ) hinnapakkumise saamiseks hageja poole 500 trükise („Suhkruvaba Jõulud“ kaaned + 128 lk) tellimiseks. 15.08.2022 tegi hageja kostjale hinnapakkumise 500-le raamatule maksumusega 2700 eurot, millele lisandub käibemaks (5,40 eurot/tk, millele lisandub 9% käibemaks). 07.10.2022 kinnitas kostja pakkumise. Hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ja teostas tellitud töö ning 25.10.2022 andis tellitud trükised kostjale üle. 25.10.2022 esitas hageja trükitöö teostamise eest kostjale arve nr 221583 summas 2 812,20 eurot. Lepingu täitmiseks teostas kostja hagejale järgmised maksed: 09.11.2022.a 612,20 eurot, 28.11.2022.a 300 eurot; 04.12.2022.a 200 eurot; 21.12.2022.a 200 eurot; 02.01.2023.a 200 eurot; 17.01.2023.a 100 eurot; 24.01.2023.a 100 eurot; 30.01.2023.a 100 eurot; 13.02.2023.a 100 eurot; 27.02.2023.a 100 eurot; 08.03.2023.a 100 eurot; 05.04.2023.a 100 eurot; 03.05.2023.a 100 eurot; 26.05.2023.a 100 eurot ja 27.06.2023.a 100 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga (k.a 23.02.2023) on kostja põhivõlg hageja ees summas 366,81 eurot ja viivisevõlgnevus summas 29,27 eurot. Hageja kasutab TsMS §-st 367 tulenevat võimalust ning leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, st alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 24.02.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et eelpool nimetatud perioodi eest on õigus nõuda tasumata põhinõudelt (366,81 eurolt) kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, mille hageja palub kohtul kostjalt välja mõista. Käesoleval juhul on 05.04.2023.a kostjale koostatud võlanõude eest Bene Est Law Office OÜ poolt hagejale esitatud arve nr 4993 õigusteenuse osutamise eest. Vastavalt arve nr 4993 spetsifikatsioonile kulus nõude koostamisele kokku 2 tundi ja 38 minutit, mis vastab 210,66 eurole (2 h ja 38 min × 80 = 210,66). Seega kostja on lisaks sissenõudmiskuludele summas 40 eurot kohustatud hüvitama hageja poolt kahju sissenõudmisega seotud kulud

ulatuses, mis ületab 40 eurot, seega antud juhul 170,66 eurot. Sõltumata eeltoodust hageja nõuab antud juhul kostjalt kahju summas 150,66 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamise nõudelt 190,66 eurolt viivise VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (s.o 23.02.2024.a) kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja on nõude alusena esitanud tellimuse kirjavahetuse ja arve-saatelehe. Dokumentide võrdlusest nähtub, et kirjavahetuses räägitakse summast 2700+ 9%, kuid arvel on 2580+ 9%, mis näitab, et kirjavahetus ei kajasta tegelikku kokkulepet ja lõplik tellimus oli teine. Hagejal tuleks esitada nõude aluseks olevad dokumendid korrektselt. Kostja on seisukohal, et tegelik kokkulepe on täidetud 27.06.2023 ja nõude esitamiseks puudub alus. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud tegelikult kokkulepitud summa 2512 eurot (koos käibemaksuga) 27.06.2023 ja hagejal nõue puudub. Hageja on aktsepteerinud arve tasumist osadena ning ei ole andnud viivise saamise soovist teada mõistliku aja jooksul. Seega polnud alust arvestada viivist ega tellimuse eest laekunud raha ka viiviste katteks. Hageja esitatud saatelehte pole kostja kunagi saanud. Lisa 2 on allkirjastatud kostjale tundmatute isikute poolt, kostja juures ei tööta ega ole kunagi töötanud ühtegi P ega L ega muud sarnase nimega isikut. Hagejal ei olnud vajadust ega mõistlikku põhjust kohtu poole pöörduda, kuna kostja tasus kokkulepitud summa. Hageja kulutused väidetava võlgnevuse sissenõudmiseks on põhjendamatud. Hagiavaldusele lisatud lisad 7 ja 8 ei tõenda, et õigusabi on antud seoses

käesoleva hagiavaldusega ja ka seetõttu ei kuulu väidetav sissenõudmiskulu nõue rahuldamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 656,42 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid:

1)

Kostja esindaja saatis 15.08.2022 hagejale e-kirja palvega teha hinnapakkumine 500 trükise tellimiseks (dtl 12).

2)

Hageja poolt on koostatud 15.08.2022 hinnapakkumine 500-le raamatule maksumusega 2700 eurot, millele lisandub käibemaks 9% (dtl 13).

3)

Kostja on kinnistanud 07.10.2022 e-kirjaga hinnapakkumise (dtl 11), „500 tk, kaane seest valge nii eest kui tagant, tavaline trükk ja kohtlakk kaanel“.

4)

Hageja on andnud tellitud trükised kostjale üle 25.10.2022 (dtl 14).

5)

Hageja esitas 25.10.2022 kostjale arve nr 221583 summas 2812,20 eurot (2580€ + käibemaks 9% 232€) (dtl 15).

6)

Kostja on arve nr 221583 alusel tasunud hagejale kokku 2512,20 eurot 15 osamaksega perioodil 09.11.2022 – 27.06.2023 (dtl 16).

Kostja on keeldunud arve tasumisest summas 366,81 eurot, viidates, et kirjavahetuses räägitakse summast 2700+ 9%, kuid arvel on 2580+ 9%, mis näitab, et kirjavahetus ei kajasta tegelikku kokkulepet ja lõplik tellimus oli teine (dtl 46 p 2.2). Kostja vaidleb vastu ka viivisele, asudes seisukohale, et pooled olid ositi maksmises kokku leppinud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Kohus tuvastab, et kostja küsis hagejalt 05.10.2022 e-kirjaga pakkumist 500 raamatu trükkimiseks (dtl 12). Hageja tegi 15.08.2022 hinnapakkumise (oferdi VÕS § 16 lg 1 mõttes), mille kostja aktsepteeris 07.10.2022 e-kirjaga (dtl 11), mis oli aktsept VÕS § 20 lg 1 mõttes. Seega pooled sõlmisid lepingu kostja poolt 07.10.2022 edastatud e-kirjaga. Nimetatud e-kirja kohaselt soovis kostja saata esmaspäeval trükifailid 500 tk. Raamatud pidid olema kaane seest valged nii eest kui tagant ning tuleb tavaline trükk ja kohtlakk esikaanel (dtl 11). Kostja aktseptis esitatud tingimused kattusid hageja esitatud hinnapakkumise tingimustega, sh hinna 2700.-€ + km 9 % (5,40 / tk +km 9 %) osas.

11.10.2022 edastas kostja hagejale e-kirja, millise kohaselt loobus UV-kohtlaki tellimisest (dtl 54), avaldades arvamust, et nii hoiab ka veidi raha kokku. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid sõlminud hinna vähendamise osas kokkuleppe. Hageja on kokkulepitud hinda vähendanud 120 euro (lisaks käibemaks 9%) võrra, selgitades, et see oligi kohtlaki maksumus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et pooled sõlmisid mingi muu hinna osas kokkuleppe või et hageja oleks pidanud hinda veel rohkem vähendama. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks varem kui kohtumenetluses väljendanud oma mittenõustumist selliselt vähendatud hinnaga. Seega lähtub kohus hageja nõudest 2812 eurot (sh käibemaks 9%).

Kostja on avaldanud, et dokumentide võrdlusest nähtub, et kirjavahetuses räägitakse summast 2700+ 9%, kuid arvel on 2580+ 9%, mis näitab, et kirjavahetus ei kajasta tegelikku kokkulepet ja lõplik tellimus oli teine (dtl 46). Kohus leiab, et selline kostja seisukoht on tõendamata ja paljasõnaline. Kohus eelnevalt tuvastas, et pooltel oli hinnakokkulepe 2943 euro osas, mida hageja vähendas seoses kostja poolt kohtlakist loobumisega 2812,2 euroni. Seda enam, et hageja poolt esitatud arve on õige kinnitab ka asjaolu, et kostja on hagejale teostanud nimetatud arve alusel makseid kogusummas 2512,20 eurot (dtl 16). Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, et poolte kokkulepe hinna osas oli midagi muud. Seega seoses kostja poolt kohtlaki tellimise loobumisega muutus ka hageja poolt edastatud hinnapakkumises olev töö hind ning seetõttu on hinnapakkumisel ja arvel sisalduv hind veidi erinev.

Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hageja poolt valmistatud trükised vastasid kostja poolt esitatud nõuetele, kuivõrd 25.10.2022 on kostja tellitud trükised vastavalt saatelehele 221583 saanud kätte (dtl 14). Vastupidist kostja millegagi tõendanud ei ole. Kostja kinnitas 28.10.2024 istungil, et „koguse saime kätte nagu saatelehel märgitud on, kvaliteedi osas hetkel pretensioone ei ole“ (dtl 80, 00:05:38). Samuti kinnitab trükiste kättesaamist asjaolu, et kostja on tasunud hageja poolt 25.10.2022 esitatud arvest nr 221583 summas 2812,20 eurot (dtl 15) 2512,20 eurot (dtl 16).

Hageja 25.10.2022 arve tasumise tähtaeg oli 01.11.2022. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et pooled leppisid kokku selle tasumises muuks tähtajaks, ositi või maksegraafikuga. Asjas on esitatud kostja esindaja 15.11.2022 e-kiri, kus ta annab lubaduse see arve kasvõi ositi või maksegraafikuga maksta (dtl 55), kuid sellest ei nähtu poolte kokkulepet selles osas. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja sellele vastu ei vaielnud või vaikimisi seda aktsepteeris, ei tähenda hageja poolt viivise arvestamise või nõudmise õigusest loobumist.

Seega oli ja on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõla tähtaegset tasumist, samuti seaduses sätestatud määras viivist. Juhindudes VÕS § 88 lõikest 8 hageja arvestas esmalt tasutuks viivise ja seejärel põhivõlgnevuse. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Asjas pole tõendeid, et pooled leppisid kokku teistsuguse nõude täitmise järjekorra kui on sätestatud VÕS § 88 lg 6.

Lähtudes sellest, et kostja kohustus tasuma hiljemalt 01.11.2022.a 2812,20.- eurot ning arvestades kostja poolt hagejale teostatud makseid (09.11.2022.a 612,20 eurot, 28.11.2022.a 300 eurot; 04.12.2022.a 200 eurot; 21.12.2022.a 200 eurot; 02.01.2023.a 200 eurot; 17.01.2023.a 100 eurot; 24.01.2023.a 100 eurot; 30.01.2023.a 100 eurot; 13.02.2023.a 100 eurot; 27.02.2023.a 100 eurot; 08.03.2023.a 100 eurot; 05.04.2023.a 100 eurot; 03.05.2023.a 100 eurot; 26.05.2023.a 100 eurot ja 27.06.2023.a 100 eurot) on hagiavalduse esitamise seisuga (s.o. 23.02.2024) kostjal põhivõlg hageja ees summas 366,81 eurot ja viivisevõlg summas 29,27 eurot. Hageja on välja toonud vastava nõude arvestuse hagi lisas 6 (dtl 20-27). Kostja 28.10.2024 toimunud istungil ega ka varasemalt kohtule edastatud menetlusdokumentides ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja põhivõla tasumise nõue summas 366,81 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud ka viivise nõude. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabikulu summas 150,66 eurot.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 19 tundi 18 minutit.

Kostja palub vähendada esitatud menetluskulude summat märkimisväärselt, piirdudes ainult põhjendatud ja vältimatute kuludega, ning jätta arvestusest välja üleliigsed lisakulud. Samuti palub kostja kohtul kaaluda, kas hageja käitumine vastab kohtu ressursse säästvale ja mõistlikule praktikale (dtl 95).

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Tegemist oli õiguslikus mõttes keskmisest pigem vähemkeeruka vaidlusega, mille dokumentide ja tõendite maht samuti oli pigem tagasihoidlik. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal materjalidega tutvumise, nende õigusliku analüüsi, positsioonide kujundamise ning hagiavalduse koostamise, 26.02.2024 Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamisele – 7 tundi ja 50 minutit. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb vajaliku ja põhjendatud kuluna jätta sellest kuni 4 tunni osas õigusabi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal 05.04.2024 Harju Maakohtu määrusega ja kostja vastusega tutvumisele, kostja vastuse õiguslikule analüüsile, positsioonide kujundamisele ning seisukoha kostja vastuse osas koostamisele ning kliendiga suhtlemisele ja 29.04.2024 kostja menetlusdokumendiga tutvumisele – 4 tundi 49 minutit. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb vajaliku ja põhjendatud kuluna jätta sellest kuni 3 tunni osas õigusabi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal 07.08.2024 seisukoha koostamisele – 3 tundi ja 50 minutit. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb vajaliku ja põhjendatud kuluna jätta sellest kuni 2 tunni ja 30 minuti osas õigusabi. Ülejäänud osas vastab esitatud nimekiri menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Seega oli hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 12 tundi ja 19 minutit. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 1083,87 eurot (88€ x 12h 19min).

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kogusummas 1258,87 eurot, s.o riigilõiv summas 175 eurot ja esindajakulu summas 1083,87 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.