Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõla 13 000 euro, intressi 572,28 euro, viivise 5292,28 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja alates 10.01.2025 viivise saamiseks määras 13,900% aastas 20 721,56 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistung
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (XXX) 16.06.2025, osales hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 13 000 eurot, viivis 4047,98 eurot ja alates 10.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses arvestatuna põhinõudelt.
3.Jätta menetluskulud Xi kanda 89% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 11% ulatuses.
4.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 1299,40 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Xil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.09.01.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Harju Maakohtule hagi X vastu põhivõla 13 000 euro, intressi 572,28 euro, viivise 5292,28 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja alates 10.01.2025 viivise saamiseks määras 13,900% aastas.
2.Hagi kohaselt sõlmis Swedbank AS kostjaga 13.10.2021 lepingu nr 21-063905-VL, mille alusel sai kostja laenu 13 000 eurot, krediidi kulukuse määraga 15,040%. Kostja ei täitnud lepingulisi kohtusi, mistõttu saatis laenuandja 17.01.2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 03.02.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja 04.02.2022 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 04.02.2022 oli kostjal tasumata 12.11.2021, 12.12.2021 ja 12.01.2022 osamaksed. Hageja omandas nõude loovutamise teel.
3.Kostja maksevõimet hinnati taotluse, registripäringu ja pangakonto väljavõtete põhjal.
4.Kostjalt ei ole toimunud ühtegi laekumist. Kostja põhivõlg on 13 000 eurot, mille palub hageja kostjalt välja mõista. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 13,900% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista intress 572,28 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 05.02.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 09.01.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 13,9% aastas. Hageja viivisenõue on 5292,28 eurot. Lisaks taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjalt edasise viivise välja mõistmist alates 10.01.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 13,900% aastas. Samuti taotleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.
5.20.06.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Kostja vastuväited
6.Kostja hagile ei vastanud ja 16.06.2025 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Kohus tuvastas, et Swedbank AS sõlmis kostjaga 13.10.2021 laenulepingu nr 21063905VL, mille alusel sai kostja laenu 13 000 eurot, krediidi kulukuse määraga 15,04%. Eesti Panga poolt 31.05.2021 avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordne määr oli 56,04%. Seega lepingu tühisuse alust sel põhjusel ei esine. Kostja ei täitnud lepingulisi kohtusi, mistõttu saatis laenuandja 17.01.2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja 04.02.2022 lepingu üles. Kostja ei ole teostanud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Hageja omandas nõude loovutamise teel.
9.Asja lahendamiseks tuleb selgitada, kas kostja suhtes on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teostanud nõuetekohase kontrolli kostja maksevõime hindamiseks.
10.Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
11.Kohus selgitas 13.01.2025 hagejale, et kohtute infosüsteemist on kostja vastu samast perioodist esitatud 18 hagi, s.h hageja enda poolt kaks, mida käesolevas hagis ei ole käsitletud. Hagejal tuli esitada kõik andmed, mis võivad mõjutada maksevõime hindamist. Samuti tuli selgitada ja tõendada, millised konkreetsed andmed kogus Swedbank kostjaga lepingut sõlmides.
12.17.01.2025 selgitas hageja, et hagi lisana on esitatud SEB konto väljavõtte perioodi 05.04.2021-04.10.2021 kohta ning COOP konto väljavõtte perioodi 05.04.202105.10.2021 kohta.
13.17.01.2025 selgitas kohus veelkord hagejale, et kohtul on vaja kontrollida, milliseid toiminguid laenuandja kostja kohustuste väljaselgitamisel tegi. Hagejal tuli esitada kostja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõte.
14.20.01.2025 esitas hageja Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõtte.
15.Kohus tõi 21.01.2025 välja, et kostja on oma laenutaotluses märkinud, et kohustused väljaspool SB gruppi puuduvad. Hagejal tuli selgitada, kas ja kuidas laenuandja kontrollis seda infot kostjalt täiendavalt, või piirdus laenuandja taotluses märgitud infoga. Hageja sõnul lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret polnud. Samas on hageja ise Taust.ee põhjal välja toonud, et juba 2021.a lõpust (nädal peale laenulepingu sõlmimist) olid kostjal võlgnevused, st kostjal pidid olemas olema muud finantskohustused, mida laenu andmisel kindlaks ei tehtud.
16.30.01.2025 selgitas hageja, et kliendi konto väljavõtetest ei nähtunud kõik regulaarsed majapidamiskulud (nähtusid maksed tele- ja sideteenuste eest – Elisa Eesti AS-le; Telia Eesti AS-ile; Tele 2-le keskmiselt ca 100 eurot kuus), eeltoodust tulenevalt kasutas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 392 eurot.
17.Kohus leiab, et kuigi kostjalt on küsitud pangakonto väljavõtteid, siis ei ole nende põhjal kostja maksevõime kohta nähtuvat infot nõuetekohaselt hinnatud ja kostja osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja SEB konto väljavõttelt nähtuvad üksnes maksed Noortepaketi hooldustasu eest ja ühel korral on laekunud sinna töötasu Y OÜ-lt (dtl 52-53). 30.01.2025 selgitas hageja ise, et kostja COOP konto väljavõtetest (dtl 55-60, 124) ei nähtunud kõik regulaarsed majapidamiskulud (nähtuvad maksed tele- ja sideteenuste eest – Elisa Eesti AS-le; Telia Eesti AS-ile; Tele 2-le). Hagile lisatud laenutaotlusest (dtl 49) ei nähtu, et taotlejalt oleks küsitud igakuiste kulutuste kohta (nt kulud eluasemele, toidule, transpordile jms). Laenuandja ei selgitanud kostjalt, millised need kulud reaalselt olid, vaid arvestas omavoliliselt majapidamiskuluna 392 eurot. Swedbank AS-i arvelduskonto väljavõttest nähtuvad üksnes kaardi kuutasu kulud (dtl 110). Laenuandja ei ole selgitanud välja ka kostja finantskohustusi. Hageja sõnul lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret polnud. Samas on hageja ise Taust.ee põhjal välja toonud, et juba 2021.a lõpust (nädal peale laenulepingu sõlmimist)
olid kostjal võlgnevused, st kostjal pidid olemas olema muud finantskohustused, mida laenu andmisel kindlaks ei tehtud. Kostja võimetust võetud laenu tagasi maksta kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole selle lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset.
18.Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.
19.Kostja on saanud laenu 13 000 eurot ja ta pole teinud ühtegi tagasimakset. Kostja põhivõlg on sel juhul 13 000 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
20.Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, so alates 05.02.2022 kuni 09.01.2025. Sissenõutavaks muutunud viivis on 4047,98 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista alates 10.01.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.
21.Menetluskuludest
22.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (89% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 11% ulatuses ja hageja kanda 89% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
23.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 1260 eurot.
24.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
25.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot ilma käibemaksuta. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 200 eurot (ilma km). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1460 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 89% ehk summa 1299,40 eurot.
26.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.