Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

kohustatud:

Menetluskulud Välja mõista Reimo Sälikult KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9, 10 ja § 180 lg 1, 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 310 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 1570,58 eurot, ukseluku vahetamise kulu (Lukuabi) summas 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2365 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 4365,58 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank või EE774204278607566704 Coop Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-26-4275“ ning viitenumbriks 99926700025975. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ukseluku vahetamise kulu (Lukuabi) summas 10 eurot ning kaitsja sõidukulud summas 5,77 eurot - jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

SÜÜDISTUSE SISU

Sõlmitud kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Reimo Sälikut (Sälik) selles, et tema, 28.12.2024 õhtusel ajal, ajavahemikul kella 18.00–19.00 vahel, viibides korteris, mis asub aadressil xxx, verbaalse konflikti käigus Q Qga, võttis kätega naisel kehast ümbert kinni ja jalgadega kõhu ümbert kinni nii tugevasti, et Q Q pissis püksi, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Veel süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 11.01.2025 päevasel ajal, viibides korteris, mis asub aadressil xxx, verbaalse konflikti käigus Q Qga, haaras naist kätega kehast ja lõi teda mitu korda peaga vastu diivanit, mille tagajärjel Q Q kukkus diivani peale. Seejärel Reimo Sälik lõi naist kätega vastu pead, mille tagajärjel Q Q ninast hakkas verd jooksma. Oma sellise tegevusega Reimo Sälik põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: punetus näo piirkonnas, marrastus nina piirkonnas, marrastus alumise huule piirkonnas, sinikad lõua all ja kaela piirkonnas, sinikad parema ja vasaku jala piirkonnas, sinikad parema ja vasaku käe piirkonnas. Samuti süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 24.02.2025 öösel, kella 00.30 paiku, viibides korteris, mis asub aadressil xxx, verbaalse konflikti käigus Q Qga, tuli talle kallale, hakkas temalt riideid seljast võtma, rebis sukapüksid katki. Seejärel haaras Reimo Sälik Q Qt parema käega kõrist kinni ja hakkas kägistama nii kõvasti, et Q Q ei saanud hingata. Peale seda Reimo Sälik pistis Q Qle käe aluspükstesse, tekitades sellega

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastus vasaku käe piirkonnas, sinikad parema ja vasaku jala piirkonnas. Samuti süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 24.02.2025, hommikul, kella 10.38 paiku, viibides esimese ja teise korruse vahel trepikojas, mis asub aadressil xxx, verbaalse konflikti käigus Q Qga, haaras kätega naisest kinni ja lõi ta peaga vastu seina, mille tagajärjel Q Ql käis pea ringi ja silme ees oli udune, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Veel süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 14.03.2025 öösel, ajavahemikul kella 03.00–06.00 vahel, viibides sõiduautos xxx, reg. nr. xxx, tagaistmel, mis oli pargitud parklas, mis asub xxx poe kõrval, aadressil xxx, verbaalse konflikti käigus Q Qga, haaras kahe käega naise paremast käest kinni, mida hakkas tugevasti pigistama ja väänama. Peale seda Reimo Sälik lõi Q Qt üks kord lahtise käega lõua piirkonda. Seejärel rebis Reimo Sälik jõuga Q Ql jalas olnud aluspüksid katki, tõmbas tema jalad eri suundadesse laiali ja ühe käega lõi Q Qt üks kord vastu paremat reit ja teise käega lõi üks kord vastu vasakut reit. Rüseluse käigus Reimo Sälik hoidis Q Qt tugevasti kätest, võttis tema keha kätega ümbert, samuti hakkas mingil hetkel jalgadega hoidma Q Qt jalgadest. Reimo Sälik surus oma keha, käte ja jalgadega Q Qt nii tugevasti vastu istet, et kannatanul käis seljast läbi terav valu. Peale seda Reimo Sälik haaras käega tugevasti Q Qt vasakust käest ja hakkas seda väänama. Oma sellise tegevusega Reimo Sälik põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – parema õlavarre tagapinnal hematoom 1,5x1,0 cm, parema randme eespinnal 2 hematoomi 0,1 cm, vasaku käsivarre eespinnal hematoom 2x1,5 cm, vasaku õla tagapinnal hematoom 1,5x1,5 cm, paremal tuharal kriimustus pikkusega u 4 vm, laiusega 1 mm, vasaku tuhara keskel hematoom 3x1,5 cm, vasaku reie välimisel küljel hematoom 9x8 cm, parema reie sisepinnal hematoom 6x4cm, parema sääre tagapinnal hematoom 3x2 cm, vasaku sääre tagapinnal 2 hematoomi 1x1 cm ja 0,5 cm, parema reie sisemisel küljel hematoom 1x0,5 cm, parema sääre eespinnal hematoom 2x2 cm, parema sääre eespinnal hematoom 0,2 cm, paremal põlvel hematoom 3x2 cm. Veel süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 14.03.2025 hommikul, eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid peale kella 06.00 ja enne kella 06.56, viibides sõiduautos xxx, reg. nr. xxx, sõidu ajal xxx lähedal olevast parklast kuni xxx, peatudes xx xxx lähedal, viskas käega Q Qt põrandale esi- ja tagaistmete vahel, tõmbas Q Qle pähe kapuutsi ja lõi teda üks kord käega vastu pead, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Samuti süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 18.03.2026 ajavahemikul 01.42 kuni 01.43 xxx maja juures xxx ristmikul juhtides sõiduautot xxx registreerimisnumbriga xxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust rammis valgustatud sõidutee servas seisvat oma endist elukaaslast Q Qt põlvede piirkonda, mille tulemusena kaotas Q Q tasakaalu ja pidi sammu tagasi astuma. Seejärel Reimo Sälik kordas oma tegevust ning Q Q oli sunnitud korduvalt taganema. Kuna Reimo Sälik jätkas sõidukiga liikumist ning kiirendas, siis jäi Q Q tänavale pargitud sõiduauto xxx reg. nr. xxx ning Reimo Säliku xxx vahele, mille tulemusena Q Q rullus püsti olles mööda xxx külge kuni kukkus sõiduauto xxx ette põlvili. Peale kannatanule otsasõitu lahkus Reimo Sälik sündmuskohalt. Oma sellise tegevusega põhjustas Reimo Sälik kannatanu Q Qle füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o ristluu- ja häbemeluu eesserva murd paremal, mille paranemine võtab aega vähemalt neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. Lisaks verevalumid parema reie, parema sääre välisküljel ja parema käe küünarnuki piirkonnas. Veel süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise

väärkohtlemise, uuesti 19.01.2026 ajavahemikul 01.00–20.40, viibides oma korteris, mis asub aadressil xxx, korduvalt kasutas füüsilist vägivalda W W suhtes, pigistades oma küünarvart W W kaelapiirkonna ümber nii, et too tundis lämbumise tunnet. Samuti võttis Reimo Sälik kannatanu W W sülle ja viskas ta vastu maad. Samuti lõi ta W Wt ühel korral vastu pead, korduvalt lahtise parema käega näo piirkonda. Samuti lõi ta kannatanut rusikaga vastu paremat ja vasakut käsivart, vastu paremat istmikku, vastu paremat reit ning parema jalaga vastu kannatanu paremat labajalga. Oma tegevusega tekitas Reimo Sälik kannatanu W Wle füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o paremal käsivarrel hematoom, vasakul käsivarrel hematoom, vasakul õlavarrel hematoom, parema küünarnuki taga hematoom, paremal istmikul hematoom, paremal reiel hematoom, paremal labajalal hematoom. Seega pani Reimo Sälik toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ning see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema 14.05.2025 ajavahemikul kell 00.00 kuni 01.22 parkla kõrval, aadressil xxx, sõiduauto xxx reg. nr. xxx tagaistmel proovis astuda xxx Q Qga viimase tahte vastaselt suguühtesse, kasutades selleks vägivalda. Reimo Säliku tahtlik tegu vastavalt oma ettekujutusele jäi lõpule viimata, kuna ta loobus hetkel, mil murdis kannatanu õlavarreluu. Nimelt, olles auto kõrval õues, R. Sälik haaras kannatanu kaelast ja lükkas ta vastu seina. Kannatanu hakkas sõnaliselt ja kätega blokeerides vastu, mis vihastas Reimo Sälikut ja seepeale ta avas auto juhi taga oleva ukse, lükkas kannatanu selili tagumisele istmele. Ühel hetkel oli kannatanu tagaistmel külili, Reimo Sälik võttis kannatanul kella käelt, surus oma põlve tema rinnale ja hoidis randmetest kinni, mis tekitas kannatanule füüsilist valu nii rinnakul kui ka randmetel. Kannatanu hakkas vastu selliselt, et tekitas Reimo Sälikule kriimustused näole. Seejärel Reimo Sälik võttis kannatanult ära püksid. Nende vahel oli rüselus ja kannatanu pani käed kaitseks rinnakule. Reimo Sälik aga väänas kannatanu paremat kätt nii, et kannatanu karjus valust. Seejärel Reimo Sälik ähvardas murda kannatanu käeluu. Kannatanu jätkas kätega oma rinnaku kaitsmist ja olles külili, väänas Reimo Sälik kannatanu käsi lahti, kuni kostus raksatus vasakus käes, mispeale Reimo Sälik koheselt lõpetas oma tegevuse. Reimo Sälik oma tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja vasaku õlavarreluu keskosa nihkega murru, mille paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Seega oma tahtliku tegevusega pani Reimo Sälik toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise katse vägivallaga, so KarS § 141 lg 1 - KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Reimo Sälikut selles, et tema olles isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 03.09.2025 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi (juhtis 05.07.2025), juhtis eeltoodule vaatamata tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, omamata seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust: - 09.03.2026 kella 16.06 paiku xxx juures, mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx suunaga xxx tn poole; - 10.03.2026 kella 08.35 paiku xxx juures, mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx suunaga xxx tn poole; - 10.03.2026 kella 18.09 paiku mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx Tallinnas suunaga xxx kortermaja ette; -11.03.2026 kella 12.23 paiku Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx suunaga xxx tn poole; -11.03.2026 kella 15.37 paiku Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx suunaga xxx tn

poole; -12.03.2026 kella 08.36 paiku Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx suunaga xx tn poole; -16.03.2026 kella 14.36 paiku mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx Tallinnas suunaga xxx kortermaja ette. Seega juhtides mootorsõidukit süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, rikkus Reimo Sälik süstemaatiliselt LS §-s 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ning LS § 94 lg 1 nõudeid (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) ning pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 09.06.2026 süüdistatav Reimo Sälik, kaitsja Argo Küünemäe ning prokurör Merike Tikk sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning jõudsid kokkuleppele KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Reimo Säliku süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 3 aastat ja 3 kuud. Samuti taotleb prokurör Reimo Säliku süüditunnistamist KarS § 141 lg 1 - KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 3 aastat ja 6 kuud ning KarS §-s 423 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. Kokkuleppe kohaselt palub prokurör mõista KarS § 64 lg 1 alusel Reimo Sälikule üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub kokkuleppe kohaselt koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust, mille alguseks tuleb lugeda 19.03.2026. Ülejäänud karistus, s.o 4 aastat ja 1 kuu vangistust, jääb täitmisele pööramata, kui Reimo Sälik ei pane 4 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Reimo Sälikule täiendavalt järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustuseks, et Reimo Sälik ei tohi tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel ei tohi omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Samuti palub prokurör määrata, et KarS § 75 lg 2 p 8 alusel peab Reimo Sälik osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb Reimo Säliku suhtes kohaldada lähenemiskeeldu 3 aastaks, keelates tal: läheneda Q Qle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit; läheneda Q Q elukohale xxx lähemale kui 100 meetrit ning läheneda Q Q töökohale xxx lähemale kui 100 meetrit. Poolte vahel on kokku lepitud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub Reimo Sälikult väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud kokku 1570,58 eurot (44,64+249,61+119,04+100,81+133,92+810,96+111,60 eurot); isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumused kokku 310 eurot; Lukuabi ukseluku vahetamise kulu 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2365 eurot. Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude ja sundraha absoluutsumma kokkuleppe sõlmimise hetkel on 4365,58 eurot. Menetluskulud tuleb Reimo Sälikul tasuda ositi 12 kuu jooksul. Sõidukulud summas 5,77 eurot ning

ukseluku vahetamise kulu summas 10 eurot tuleb jätta riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Reimo Sälik süüdi tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.