Majandusalased süüteod › Ebaseaduslik majandustegevus

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

Kohaldati KarS § 73 lg 1, 3 sätteid tingimusel, et Pavel Smirnov ei pane temale määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.2 Svetlana Sokolova tunnistati süüdi KarS § 376 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuus. Kohaldati KarS § 73 lg 1, 3 sätteid tingimusel, et Svetlana Sokolova ei pane temale määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.3 Sama otsusega lahendati ka avalik-õiguslik nõudeavalduse, menetluskulude ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOONID:

4.2 Tegudes, mis on seotud Svetlana Sokolovaga ja Pavel Smirnoviga, detsember 2021 kuni oktoober 2023 ja 18. august kuni 20. september 2023, Sergei Smirnov oma süüd ei tunnista. Ka ei ole tõendatud 4 kasti sigarettide andmine tuvastamata isikutele 16. augustil 2023 ja 6. septembril 2023. Kaitsja arvates tuleb Sergei Smirnov õigeks mõista põhjusel, et need tegevused, mis on süüdistusaktis esitatud, st korraldas, toimetas, varustas ja andis üle, ei ole kriminaalsed tegevused, tellitud sigarettide müüki ei ole Sergei Smirnovile kunagi inkrimineeritud. Sergei Smirnov ei ole kunagi soovinud, et tema vend kriminaalkorras vastutusele võetaks. Sergei Smirnov ei mäleta, mis pakkidel tema vend Pavel Smirnov järel käis. Kui ta ise pakkidele järgi ei jõudnud, siis kirjutas ta vennale, et vend paki ära võtaks, sest postipakk saadetakse muidu tagasi. Sergei Smirnov kahetseb, et üldse nii juhtus. Ta on asunud tööle X OÜ-s.

5.5 Maakohtu põhjendused on ebaõiged, sest asjas puudub tõend, mis kinnitaks, et mõni garaaž oleks olnud Pavel Smirnovi kasutuses. Asjaolu, et Pavel Smirnov külastas Sergei Smirnovi garaaže, ei tähenda, et Pavel Smirnov oleks olnud mõne garaaži kasutaja koos Sergei Smirnoviga. Seda, et kohtuotsuse põhjendused on ebaselged, näitab ka see, et kohtuliku uurimise käigus ei ole esitatud ega hinnatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Pavel Smirnov tellis salasigarette välisriigist. Selles osas on tegemist prokuratuuri paljasõnalise väitega ja maakohtu paljasõnalise järeldusega. Teiseks jääb arusaamatuks, kuidas sai Pavel Smirnov kasutada sigarettide käitlemiseks ja hoidmiseks „koos iseendaga“ kahte erinevat garaaži. 5.6 Maakohus on põhjendamatult ignoreerinud kaitsja vastavaid väiteid ja seletusi. Apellant leiab, et süüdistus on ebaselge ja selle alusel ei ole võimalik kedagi karistada. KarS § 376 lg 1 kohaselt on karistatav ka maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmine ja ladustamine, kuid süüdistuse sisust ei nähtu, et Pavel Smirnovile oleks sellises teos, s.o hoidmises ja ladustamises süüdistus esitatud. Samuti on KarS § 376 lg 1 kohaselt karistatav maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamine. Isegi kui lugeda need asjaolud tõendatuks, on tegemist sigarettide toimetamisega pakiautomaadist enda valduses olevasse garaažiboksi. See ei ole edasitoimetamine, kuna edasitoimetamine on seotud asja üleandmisega teisele isikule või ühelt isikult teisele isikule, mitte aga asja toimetamisega enda valduses olevasse kohta. Selline toimetamine ei ole seaduse kohaselt karistatav. Seaduse kohaselt ei ole karistatav maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete igasugune käitlemine. Karistatav on üksnes kauplemine, hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine. Muud teod ei ole KarS-iga hõlmatud. Selline sigarettide Eestisse toimetamise korraldamine ei ole karistatav, kuna see tegu ei vasta kuriteokoosseisu tunnustele. Kuivõrd esitatud süüdistus on ebaselge, tuleb Pavel Smirnov õigeks mõista. 5.7 Apellant leiab, et avalik-õiguslik nõue ei ole piisavalt põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Apellandile jääb arusaamatuks, millise süüdistuse projektiga kannatanu oma nõuet põhjendab. See ei olnud selge ka maakohtule. Sellises olukorras jääb arusaamatuks, kuidas maakohus sai avalik-õigusliku nõude rahuldada, kui kannatanu ei esita asjaolusid, millest oleks võimalik teha järeldus nõude põhjendatuse kohta. Kohtuvaidlustes juhtis kaitsja kohtu tähelepanu sellele, kuidas on arvutatud avalik-õigusliku nõude suurus. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et seadusandja ega muu asutus ei ole volitanud Maksu- ja Tolliametit seda levinuimat hinda määrama ning Maksu- ja tolliamet on end ise selleks volitanud. See, et maksuhaldur otsustab ise, milline on sigarettide levinuim hind, kusjuures ei ole teada, milliste andmete ega millise metoodika alusel see hind on arvutatud, ning arvutab seejärel ise selle hinna alusel aktsiisi ja määrab kindlaks väidetava rahalise nõude suuruse, ei vasta demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Seejuures tuvastas kaitsja, et avalik-õigusliku nõude avalduses toodud link (https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-varahasartmang/tubakatooted), mis suunab Maksuja Tolliameti leheküljele, kus eeldatavasti peab sigarettide levinuim hind olema avaldatud, ei tööta ning avaneb leht teatega „Lehte ei leitud“. See tähendab, et kohus ei saanud kohtuotsuse tegemisel kontrollida, milline oli väidetavalt levinuim hind ning kas avalik-õiguslik nõue on põhjendatud. 5.8 Apellant leiab, et kohus ei pea ise midagi välja otsima. Kui kannatanu on otsustanud oma nõude põhjendamisel tugineda kriminaalasja materjalidele, siis tuli tal arvestada, et

kohtutoimikus puuduvad andmed sigarettide levinuima hinna kohta. Antud juhul leidis maakohus ise teise lingi (https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/tubakatooted), mis on kajastatud kohtuotsuses (lk 24) ja mida kohus kasutas avalik-õigusliku nõude põhjendamiseks ja rahuldamiseks. Apellant leiab, et sellega rikkus kohus kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtet, kuna hakkas kannatanu asemel ise tegelema avalik-õigusliku nõude puuduste kõrvaldamise, selle põhjendamise ning tõendite kogumisega. 5.9 Apellant märkis täiendavalt vastuseks kannatanu esindaja seisukohale, et nõustub sellega, et sigarettide levinuima hinna kasutamine võimalus on sätestatud ATKEAS § 60 lg-s 1, kuid sigarettide levinuima hinna määramine Maksu- ja Tolliameti poolt ei vasta seadusele. Puudub vaidlus, et ATKEAS § 60 lg 2 sätestab mingi arvutamise metoodika, kuid jääb arusaamatuks, kes ja mille alusel arvutas, kui palju sigarette möödunud kalendriaastas oli tarbimisse lubatud ja mis oli sigarettide maksimaalsete jaehindade koguväärtus ning kes selle määras või arvutas. Seadusandja ei ole määranud kindlaks isikut või asutust, kellel oleks õigus seda hinda arvutada ja määrata, siis on tegemist seadusandja probleemiga ning seda lünka ei saa kasutada süüdistatava kahjuks. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet avaldab oma veebilehel sigarettide levinuima hinna, ei muuda teda automaatselt selleks volitatud isikuks või asutuseks. Kui ringkonnakohus leiab, et kuriteokoosseis on täidetud, siis tuleb avalik-õiguslik nõue jätta rahuldamata, kuna süüdistatav ei pea vastutama seadusandja vigade ega õigusaktides esinevate lünkade eest.

vahel ei ole. 6.4 Kaitsja on seisukohal, et 19. septembri 2023.a riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll on kogutud menetlusnormide rikkumisega ehk ebaseadusliku läbiotsimisega. See toimus siis, kui Svetlana Smirnova suhtes alustatud kriminaalmenetlus oli aktiivses faasis. Svetlana Skokolova sõidukist ei leitud sigarette rutiinse Maksuameti kontrolli käigus, nagu väidab süüdistaja, vaid jälitustoimingutega. Kaitsjal ei ole kahtlust, et Svetlana Sokolova sõiduki läbiotsimine oli uurimisasutuse poolt ette planeeritud. Uurimisasutus tugines Svetlana Sokolova valduses olevat sõidukit läbi vaadates korrakaitseseadusele, mis lubab korrakaitseorganil seadusega ettenähtud juhtudel peatada sõiduk ja siseneda võõrasse valdusesse. Korrakaitseseaduse § 1 lg 1 tuleneb selgelt, et kui toimub tõendite kogumine kriminaalmenetluses, siis ei ole korrakaitseseadus kohaldatav ning uurimisasutus on kohustatud lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust. KrMS § 91 kohaselt võõrasse sõidukisse asitõendi leidmiseks sisemine on läbiotsimine ja seda võib läbi viia üksnes kohtu määruse aluse või edasilükkamatul juhul prokuratuuri määruse alusel. Antud juhul kohtu ega prokuratuuri määrust, mis lubaks Svetlana Sokolova sõidukisse sisenemist sigarettide leidmiseks, pole. Läbiotsimisega on jämedalt rikutud Svetlana Sokolova kahtlustatava õigusi, sh ka kaitseõigust. Kaitsja leiab, et see tõend on lubamatu ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. 6.5 Kaitsja asub seisukohale, et Svetlana Sokolova suhtes läbiviidud jälitustegevus on õigusvastane. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on tõendite kogumine jälitustoiminguga lubatud siis, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Sellised eeldused antud juhul puuduvad. Kaitsja on seiskohal, et tõendeid oli võimalik koguda teiste toimingutega. 6.6 Kaitsja leiab, et teo subjektiivne külg ei ole tõendatud. Svetlana Sokolovale esitatud süüdistuse kohaselt tegutses ta eesmärgipäraselt tulu teenimise eesmärgil, kuid arusaamatu on, millisel viisil ta pidi tulu saama, süüdistuses sellest andmeid pole. Süüdistuses on märgitud vaid see, et Svetlana Sokolova hoidis sigarette enda sõidukis ja toimetas tuvastamata kohta. Tõendid Sokolova tulu saamise kohta puuduvad. 6.7 Kaitsja on seisukohal, et kogutud tõenditest tulenevalt võib väita, et Svetlana Sokolova teos esinevad väärteo tunnused, kuid seegi on küsimärgi all, sest ka väärteo puhul peab olema tõendatud teo eesmärk, kuid see on tõendamata. Tulenevalt eelpooltoodust ei ole põhjendatud ka Svetlana Sokolova vastu esitatud avalik-õiguslik nõue. PROKURATUURI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL

otsusest nähtub veenvalt, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes kohus vastava järelduseni jõudis. Otsuses on vastatud kõigile apellatsioonis toodud väidetele, seega ei hakka prokurör neid üle kordama. 7.2 Prokuröri hinnangul on maakohus hinnanud Sergei Smirnovi süüd keskmiseks. Veelgi enam, kohtul on õigus arvestada teo hindamisel süüd suurendavana ka neid asjaolusid, mis ei sisaldu §-s 58. Maakohus on oma lahendis öelnud, et suure koguse piirmäär oli Sergei Smirnovi poolt toime pandud käitlemistegudel ületatud 10-kordselt. Apellatsioonis esitatud väidetele, mis puudutavad episoode, kus Sergei Smirnov ennast süüdi ei tunnista, on kohus vastanud ammendavalt oma otsuses. Prokurör nõustub täiel määral kohtu põhistustega ning ei korda neid üle. 7.3 Prokurör ei nõustu Pavel Smirnovi kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejevi käsitlustega tubakatoodete käitlemistegude sisustamisel. Käitlemistegude sisustamisel toetub prokurör õiguskirjandusele ja väljakujunenud kohtupraktikale. Seega sigarettide hoidmine on selle valdamine, ladustamine on sisuliselt hõlmatud hoidmisega ning edasitoimetamine on transportimine. Riigikohus on omakorda veel täpsustanud, et tubakatoote hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine on TubS § 6 lg 1 p 3 kohaselt käsitatav käitlemisena üksnes juhul, kui see toimub vähemalt kaubanduslikus koguses või kaubanduslikul eesmärgil. Kuna tubakatoodete suur kogus ületab kaubanduslikku kogust, on suures koguses hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine alati käsitatav käitlemisena. Kokkuvõtvalt süüdistuses ei esine puudusi, mis tingiks süüdistatava õigeks mõistmise.

KANNATANU ESINDAJA

APELLATSIOONIDELE:

SEISUKOHT

JA

VASTUVÄITED

KAITSJATE

8.3 Apellant ei arvesta ATKEAS § 60 lg 1, 2 sätteid. Maksu- ja Tolliameti veebilehel on avaldatud tubakatoodete levinuima hinna teave, mida kohus saab kontrollida. Veebiaadressi tehniline muutumine või lingi mittetoimimine ei muuda seadusest tulenevat arvutusmetoodikat, konkreetsel arvestusaastal kehtinud levinuimat hinda ega maksuarvestuse õigsust. Tegemist ei olnud uue tõendi kogumisega, vaid avalik-õiguslikus nõudes viidatud andmete kontrollimisega. Lingi tehniline mittetöötamine konkreetsel hetkel ei muuda ATKEAS §-s 60 sätestatud arvutusmetoodikat olematuks. Aktsiisimäärad (fikseeritud ja proportsionaalne osa) tulenevad otse seadusest ehk ATKEAS § 56 lõigetest 1 ja 11. Seega ei tulene levinuima hinna kasutamine MTA suvast, vaid metoodika on seaduses ette nähtud. Maksuhaldur ei loo uut normi ega määra hinda diskretsiooni korras, vaid maksuhaldur üksnes kohaldab seaduses sätestatud arvutusmehhanismi. Samuti ei nõua ATKEAS, et levinuim hind kehtestataks eraldi määruse või haldusaktiga. MTA veebilehel avaldatud hind on seadusest tuleneva arvutuse informatiivne avaldamine, mitte uus õigusnorm ega haldusotsus. Apellandi väide, nagu puuduks Maksu- ja Tolliametil õigus levinuimat hinda avaldada või kasutada, on seetõttu õiguslikult ekslik. 8.4 Apellandi Merike Allikmäe käsitlus avalik-õigusliku nõude arvutamisest põhineb ATKEAS regulatsiooni vääral tõlgendamisel ning segab omavahel aktsiisi arvutamise korra ning KarS § 376 koosseisulise „suure koguse“ piirmäära. Tubakaaktsiisi ei arvutada üksnes fikseeritud määra alusel. ATKEAS § 56 lg 1 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ning proportsionaalsest määrast sigarettide maksimaalse jaehinna alusel. Seetõttu on ebaõige juba apellandi lähtealus, kuna ta jätab täielikult arvestamata seadusest tuleneva proportsionaalse aktsiisikomponendi. ATKEAS § 56 lg 11 sätestatud sajakordne aktsiisisumma ei ole maksuvabastus, mahaarvatav osa, omavastutus ega kahju vähendamise mehhanism. Nimetatud säte määratleb üksnes käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete „suure koguse“ piiri KarS § 376 kohaldamiseks. See tähendab, et kui arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt seaduses nimetatud määra, on tegemist kuriteokoosseisu täitva suure kogusega. Sättest ei tulene, et tasuda tuleks üksnes piirmäära ületav osa.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid täies mahus korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele.

inkrimineeritud kuriteos KarS § 376 lg 1 järgi kogu mahus, siis on põhjendatud ka avalikõiguslik nõue.

Ühtlasi ei saa ka välistada seda, et sideettevõtjad säilitasid andmeid, mis menetleja nendelt välja nõudis, ärilisel eesmärgil. 11.5 Apellant ei ole ka viidanud ühelegi sideettevõtja rikkumisele, mis viitaks süüdistatava/süüdistatavate sideandmete õigusvastasele säilitamisele sideettevõtja poolt. Arvestades seda, et päring hõlmas ainult nelja kuud, siis ei ole välistatud KrMS § 90 1 lg 1 alusel selliste andmete välja nõudmine, mida sideettevõtja õiguspäraselt ja sõltumata säilitamiskohustusest säilitaks (nt arveldamine). Seda enam olukorras, kus loa taotluses on märgitud, et palutakse väljastada andmed, mis on säilitatud äritegevuse käigus ja äriliseks infovahetuseks. 11.6 Euroopa Liidus elektroonilise side andmete säilitamist ja nendele juurdepääsu reguleerib jätkuvalt direktiiv 2002/58/EÜ. Direktiiv 2002/58/EÜ lubab erandkorras piirata elektroonilise side valdkonnas isikute õigust eraelu puutumatusele. Seda juhul, kui selline piiramine on vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu selleks, et tagada riiklik julgeolek, riigikaitse, avalik kord, kuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamine, uurimine, avastamine ja kohtus menetlemine (art 15 lg 1). Tele2 Sverige AB lahendis (liidetud kohtuasjas C-203/15 ja C-698/15) leidis kohus, et Euroopa Liidu õigust tuleb tõlgendada kitsendavalt ning andmete säilitamist ja ligipääsu andmetele saab lubada ainult ja üksnes juhul, kui võideldakse raskete kuritegudega. Käesoleval juhul on piiratud elektroonilise side valdkonnas isiku õigust eraelu puutumatusele kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ, s.o raskete kuritegudega võitlemise eesmärgil (KrMS § 126 2 lg 2 nimetatud kuriteod). Kohtupraktikas on märgitud, et Euroopa Kohus (täiskogu) selgitas 30. aprilli 2024. a otsuses C-470/21, et elektroonilise side teenuste osutajatele direktiivi 2002/58 artikli 15 lõike 1 alusel seadusandliku meetmega pandud kohustus tagada IP-aadresside üldine ja vahet tegemata säilitamine võib olenevalt olukorrast olla põhjendatud eesmärgiga võidelda süütegude vastu üldiselt, kui on täielikult välistatud, et selline säilitamine võiks kaasa tuua andmesubjekti eraelu raskeid riiveid (vt RKKKo nr 1-24-4898, p 26). 11.7 Direktiivi 2002/58/EÜ põhjenduste 22 ja 26 järgi on side ja sellega seonduvate liiklusandmete töötlemine ja säilitamine direktiivi art 6 kohaselt lubatud ainult niisuguses ulatuses ja kestusega, mis on vajalik teenuste eest arvete koostamiseks ja lisaväärtusteenuste osutamiseks. Direktiivi 2002/58/EÜ art 6 lg 2 kohaselt on töötlemine lubatud ainult selle tähtaja lõpuni, mille jooksul võib arve õiguspäraselt vaidlustada või mille jooksul võib võtta meetmeid arve sissenõudmiseks. Kuivõrd eelneva kuu arve tasumise kohustus tekib tavapäraselt hiljemalt jooksva kuu lõpuks, siis on tegelikkuses vähemalt mõnekuuline säilitamisetähtaeg igati põhjendatud ja kooskõlas direktiiviga. Seega ka sideettevõtja ärilistel eesmärkidel oleks kõnealuse menetlustoimingu tegemise objektiks olnud andmeid säilitatud vähemalt mõnede kuude ulatuses ning kriminaalmenetluses tehtud päringu alusel oleks menetlejal võimalik neid, s.o KrMS § 90 1 lg 1 märgitud andmeid saada sõltumata riigi poolt pandud säilitamiskohustusest. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kolleegium, et maakohus oleks eiratud kehtivat kohtupraktikat ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 11.8 Märkida tuleb sedagi, et süüdistatavate süü oleks tõendatud ka KrMS § 90 1 lg 1 sätestatud andmeid kasutamata. Maakohtu otsusest nähtub, et süüdistatavate süü on tõendatud kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega, mida maakohus on kogumis hinnanud. Seega hinnatud tõendikogumi põhjal on ilmne, et andmetel pole süüküsimuse lahendamisel määravat tähendust.

kohtuotsuses, mitte süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-17-11182, p 20, RKKKm nr 1-23-176, p 23). Seda on antud juhul maakohus ka teinud. 13.2 Kolleegium viitas juba eelnevalt, et maakohus asus seisukohale, et Sergei Smirnovi ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ta ei pea süüdistatava Sergei Smirnovi ütlusi osaliselt usaldusväärseks ning on põhjendanud, miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta kaudsed tõendid kogumis usaldusväärsemateks süüdistatava Sergei Smirnovi poolt antud erinevatest ütlustest (VI kd, tl 215, 217, 218). Sel põhjusel ei ole võimalik ka kolleegiumil arvestada Sergei Smirnovi antud ütlustega, millele apellant apellatsioonis viitab. 13.3 Maakohus hindas ka süüdistatava Pavel Smirnovi esitatud versiooni ning kummutas veenvalt selle (VI kd, tl 216p-217p). Ainetu on kaitsja Deniss Matvejevi seisukoht, et maakohus ei oleks tohtinud hinnata, kas süüdistatavate ütlused on usutavad või mitte, võrreldes neid asjas kogutud teiste tõenditega. Kohtupraktika kohaselt on usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiteks ka sellised asjaolud, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi teiste ütlustega, sh kaassüüdistatava ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad (vt RKKKo nr 31-1-10-17, p 8). Seejuures on kohtupraktikas tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Maakohus ongi oma otsuses analüüsinud kõigi süüdistatavate ütlusi tervikuna, hinnanud, kas ütlustes on lahknevusi kaassüüdistatavate ütlustega, või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad, kas riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Seega ei ole asjakohased apellandi etteheited kohtule, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse just kogu mahus süüdistatavate ütlusi ja esitatud kaitseversioone. 13.4 Maakohus on andnud üksikasjaliku vastuse ka versioonile, mis puudutab teiste kaupade vahendamist, st autovaruosi, koeratoitu jms (VI kd, tl 212-212p). Kolleegiumil tuleb taaskord märkida, et enda versiooni kordamine edu ei too, kui ei viidata tõenditele, mis maakohtu järeldusi kummutaks. Pelgalt oletustega, et mingid kaubad olid läbiotsimise hetkeks juba müüdud või hoiti neid teises kohas, ei ole võimalik maakohtu järeldusi, mis põhinevad tõendite analüüsil, ümber lükata. 13.5 Ainetu on kaitsja väide, et maakohtu otsuse põhjendused ei ole selged ega konkreetsed. Maakohtu järeldused tulenevad üheselt tõenditest, sh ei põhine järeldused pelgalt oletustel. Maakohus on üheselt tõenditele tuginevalt tuvastanud, et Pavel Smirnov on väljunud tumedast sõidukist Nissan Pathfinder reg. nr 424HLM ning seda on iseenesest kinnitanud ka süüdistatav Pavel Smirnov (VI kd, tl 213), seega maakohtu järeldus, et ka järgenvatel kordadel on näha sõiduauto, mis on sarnane Pavel Smirnovi Nissan Pathfinderiga, ei ole ebamäärane. Ka ei ole tegemist kahtlusega, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 13.6 Kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik jaatada, et Pavel Smirnovil puudus igasugune muu puutumus garaažist leitud sigarettidega. Tõepoolest üksnes paki võtmine garaažist ja garaažis viibimine koos kuritegu toime paneva isikuga, ei tee teist isikut veel kuriteo täideviijaks või osavõtjaks. Samas jätab apellant tähelepanuta, et igal üksikjuhul tuleb hinnata

asjas kogutud tõendeid kogumis, nii nagu maakohus on seda teinud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et Pavel Smirnov ei viibinud juhuslikult garaažis, vaid osales tubakatoodete ebaseaduslikus käitlemises KarS § 376 lg 1 tähenduses ja tegi seda koos kaassüüdistatava Pavel Smirnoviga (VI kd, tl 214-215). Seejuures on maakohus viidanud ka tõenditele, millest nähtub üheselt, et nii Sergei Smirnov kui ka Pavel Smirnov tegelesid sigarettide kauplemisega (VI kd, tl 216p-217), kuid sellest kaitsja vaikib. Kolleegium saab üheselt asuda seisukohale, et Pavel Smirnovi ja Sergei Smirnovi käitumine ja konkludentsed teod kinnitavad, et neil oli süüdistuses märgitud tubakatoodete käitlemiseks kokkulepe. Kolleegiumil ei ole võimalik jaatada, et kõik on pelgalt kokkusattumus ja vaid Sergei Smirnovi või kellegi Andrei tegevuse tulemus, sest esitatud versioon ei haaku tõenditega ja ületab ka usutava juhuslikkuse määra. 13.7 Ebaõige on apellandi seisukoht, et kohtuliku uurimise käigus ei ole esitatud ega hinnatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Pavel Smirnov tellis salasigarette välisriigist. Maakohus on sellistele tõenditele viidanud (VI kd, tl 213p-214). 13.8 Apellant leiab, et avalik-õiguslik nõue ei ole piisavalt põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlusse võtmisele kaitsja vastu ei vaielnud (VI kd, tl 56p). KrMS § 60 lg 1, 3 näevad ette kohtu õiguse tugineda tõendatuks tunnistatud asjaolude kõrval ka üldtuntud asjaoludele. Üldtuntuks saab kohus tunnistada sellised faktilised asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel üldjuhul olemas teadmine või mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada (vt RKKKo nr 1-22-1425, p 30). Maakohus lähtus avalik-õiguslik nõudeavalduses märgitust, et 2023. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 4,67 eurot ning tsiviilhagi sisaldas avaliku allika (Maksu-ja Tolliameti koduleht) abil kontrollitavaid asjaolusid, mida sai maakohus KrMS § 60 lg 3 alusel tunnistada üldtuntuks. Sigaretipaki levinuma hinna kontrollimiseks piisas maakohtul tugineda usaldusväärsele kriminaalmenetlusvälisele allikale. 13.9 Asjaolu, et avalik-õigusliku nõudeavalduses toodud link ei töötanud, sest kodulehte on muudetud ja seoses sellega ka failide lingid muutunud, ei tähenda seda, et maakohtul puudus õigus seda kontrollida või saaks sedastada, et maakohus rikkus kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtet. Maakohus tugines jätkuvalt Maksu- ja Tolliameti, mitte mõne muu isiku poolt arvutatud andmetele ning see kui nende andmete asukoht kodulehel on tehnilistel põhjustel muutunud, ei tähenda, et maakohus oleks asunud ise uusi tõendeid koguma. Seejuures on täiesti ainetu kaitsja väide, et pole teada, milliste andmete ja metoodika alusel arvutatakse sigarettide levinum hind. 13.10 Kolleegium juhib kaitsja tähelepanu sellele, et see kuidas arvutatakse sigarettide levinum hind tuleneb seadusest. Sigarettide levinuima hinna määramine toimub ATKEAS § 60 lg 2 alusel, mille kohaselt sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Arvutuste tulemused on Maksu- ja Tolliamet läbi aja avaldanud Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Olukorras, kus apellant soovib kahtluse alla seada sigarettide levinuima hinna või hinna arvutused, siis peaks apellant esitama endapoolsed arvutused või tõendid, millest nähtuks, et Maksu- ja Tolliameti poolt arvutatud hind on ebaõige. Pelgalt paljasõnalistest kritiseerivatest argumenditest ja deklaratiivsetest avalduste esitamisest ei piisa, et seada kahtluse alla sigarettide levinuima hinna arvutused või levinum hind. Apellatsioonist ei selgu seegi, kes kaitsja arvates oleks

pädev isik sigarettide levinumat hinda määrama või millest tuleneb see, et kaitsja arvates ei ole Maksu- ja Tolliameti maksuhaldur pädev isik seda tegema. Kolleegium ei saa ise hakata sisustama apellatsiooni ning kolleegiumil ei ole võimalik pimesi arvata, milliseid sisulisi põhjendusi soovib kaitsja esitada, mistõttu jääb kaitsja apellatsioon osaliselt arusaamatuks ja ei ole jälgitav. Mingeid muid argumente seoses avalik-õigusliku nõudevaldusega ei ole apellant Deniss Matvejev esitanud.

92-13, p 9). Jälitustoimingule esimesena allutatud isiku kõigi võimalike suhtluspartnerite pealtkuulamiseks või kohtumispartnerite jälgimiseks eelneva loa nõudmine ei ole aga reaalne ja muudab jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Need asjaolud (võimalikud teised kahtlustatavad ja nende roll tegude toimepanemisel) selgitatakse sageli välja alles jälitustoimingute tulemusena. 14.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt leidnud, et kohus peab olukorras, kus jälitustoiminguga saadakse teavet ka toimingule allutamata isiku kuritegeliku käitumise kohta, tegema selliste toimingute seaduslikkuse järelkontrolli. Ex post järelevalve käigus saab tuvastada põhiõiguste riive põhjendatuse ja saadud teabe tõendina kasutamise lubatavuse (RKKKo nr 3-1-1-10-11, p 19). Tõepoolest on 9. septembril 2023 jäänud varjatud jälgimise alla tumeda jopega naisterahvas, kes väljus juhi kohalt sõidukist Nissan Primera XXXXXX, kõrvalistuja kohalt väljus meesterahvas, kes on tuvastatud isik Sergei Smirnov ja tõstis garaažiboksist autosse pruuni värvi pappkasti. 14.5 Selle kriminaalasja eripära võrreldes ülalviidatud Riigikohtu lahendistes tooduga on selles, et sama kriminaalasja raames toimunud jälitustoiminguga ehk varjatud jälgimisega saadi tõendeid ka selle kohta, et koos Sergei Smirnoviga võib KarS § 376 ettenähtud kuritegu toime panna ka keegi teine isik ehk Svetlana Sokolova. Kohtupraktikas on mõnevõrra teistel asjaoludel märgitud, et kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt RKKKo nr 3-1-1-31-12, p 8.3, 3-1-1-10-11, p 19). KrMS § 1262 lg 3 p 1-4, lg 4 sätestavad üheselt milliste isikute suhtes tohib jälitustoiminguid teha ning KrMS § 1262 lg 2 näeb ette kuriteo mille puhul on jälitustoimingutega tõendite kogumine lubatav. KarS § 376 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta tõendite kogumine jälitustoiminguga on KrMS § 1262 lg 2 kohaselt lubatav ning käesolevas kriminaalasjas võib tugineda jälitustegevuses kogutud tõenditele. 14.6 Kaitsja viitab küll KrMS § 1261 lg 2 sättele, kuid sisulisi argumente ei esita, märkides vaid, et sellised eeldused puuduvad. Sisutule seisukohale pole võimalik vastata. Kolleegium märgib vaid seda, et jälitustoiminguks loa andmisel ei pea ära näitama, et muude tõendi kogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud. Piisab, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada (vt RKKKo nr 3-1-1-14-14, p-d 772-775, RKKKm 31-1-112-16, p 31). Kolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 ega ka lg 2 mõttes. 14.7 Muu Svetlana Sokolova käitumine tuvastati menetleja taotlusele vastuseks esitatud Tondi K-Rauta videosalvestiste vaatlusega, mis vormistati vaatlusprotokollidena. Vastav informatsioon on menetleja poolt vormistatud tõendina menetlusnõudeid järgides ning on kontrollitav, seega saab sellele tõendile otsuse tegemisel tugineda. Apellatsioonis toodu ei kummuta maakohtu seisukohta, mistõttu kogutud tõendeid ei saa apellatsioonis toodud põhjendusel lubamatuks pidada. 14.8 Kolleegium asub seisukohale, et kaitseversioonid, et vahendati muud kaupa ning videosalvestistel fikseeritud kastid ei sisaldanud sigarette, ei tekita vähimalgi määral usaldusväärsust ja seda olukorras, kus Svetlana Sokolovalt leiti riikliku järelevalve käigus pappkast, milles oli 50 plokki sigarette NZ Gold (10000 tk). Sarnaseid sigarette on Sergei Smirnov ka ise käidelnud ning on need ka teostatud läbiotsimisel vabatahtlikult väljaandnud.

Seega väites, et tegemist on pelgalt kokkusattumusega, ületab see taas kolleegiumi hinnangul usutava juhuslikkuse määra. Maakohus on andnud üksikasjaliku vastuse ka versioonile, mis puudutab muude kaupade vahendamist (VI kd, tl 212-212p) ning selle veenvalt kummutanud. Kolleegium jagab maakohtu järeldust, et olemasolevatest kaudsetest tõenditest moodustub selline tõendite kogum, mis võimaldab teha järeldusi kuriteo asjaolude kohta ja kinnitab süüdistatavate süüd neile etteheidetud tegudes. Oluline on hinnata tõendeid kogumis, neid loogiliselt järjestada, tuua välja omavahelised seosed ja teha eluliselt usutavad järeldused, mitte hinnata tõendeid eraldi nagu kaitsja on seda teinud. Seejuures esitab kaitsja süü tõendamisele liiga rangeid nõudeid. 14.9 Kolleegium asub seisukohale, et puudub igasugune vajadus, et salasigarettide käitlemine peaks olema mingil moel fikseeritud kõnedega, sõnumitega vms. Seega fikseeritud ja talletatud suhtluse sisu puudumine ei saa eraldivõetult olla süüdistatava Svetlana Sokolova suhtes ei süüstavaks ega ka õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Midagi kummastavat ei ole selles, kui süüdistatavad on saavutanud omavahelise kokkuleppe ka näiteks omavahel kokku saades. 14.10 Kolleegium ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud samasisulisi argumente, kuna apellatsioonis kordab apellant samu väiteid, mida esitas maakohtus ning millele maakohus on ammendavalt vastanud (VI kd, tl 218, 220-220p). Maakohus hindas kõigi süüdistatavate ütlusi ja esitatud versioone, sh süüdistatava Svetlana Sokolova ütlusi ning asus seisukohale, et süüdistatava Svetlana Sokolova ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed. Kaitsja küll selle järeldusega ei nõustu, kuid ei too välja ka tõendeid, mis maakohtu sellise järelduse kummutaks. 14.11 Kolleegium viitas juba p 13.1, et süüdistus ei pea sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Arvestades Svetlana Sokolova poolt käideldud sigarettide kogust ja kuupäevi, millal Svetlana Sokolova sai Sergei Smirnovilt sigarette, saab väljaspool mõistlikku kahtlust asuda seisukohale, et Svetlana Sokolova omandas sigarette edasimüügi ja tulu teenimise eesmärgil. Sigarettide kastide viisi omandamine, sh mõnel päeva mitu kasti, st kogus ja omandamise sagedus viitavad üheselt edasimüügi eesmärgile. Arvestades kui tihti ja kui suures koguses Svetlana Sokolova seda tegi, siis ei ole mõeldav, et need omandatud sigaretid olid mõeldud isiklikuks kasutamiseks ehk mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks. Samas jätab kaitsja tähelepanuta ka selle, et tegelikkuses piisab KarS § 376 koosseisu realiseerimiseks ka üksnes tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses, sest koosseis näeb ette mitu teoalternatiivi ning süüdistatava kaubandusliku eesmärgi olemasolu tuvastamine ei ole tema süüdimõistmise eeldusena nõutav. Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt nt 3-11-28-14, p 20.1-20.2). Svetlana Sokolova, hoides sigarette, pannes need pärast saamist enda autosse ja lahkudes parklast, teostas sigarettide üle faktilist võimu ehk valdas neid – ja valdamine tähendabki hoidmist (Sarv – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 376, komm 5.2, koostoimes § 375, komm 5.2).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isikute süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

sisse nõuda, ei ole hagi rahuldava kohtu, vaid maksuhalduri või kohtutäituri pädevuses. Arestitud vara omanikule peab jääma võimalus täita avalik-õiguslikust nõudeavaldusest tulenev nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis kohtuotsuse tagamiseks arestiti. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud vara ei lähe erinevalt konfiskeeritud varast kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse (KarS § 85 lg 1). Seega tuli maakohtul KrMS § 306 lg 1 p 12, § 313 lg 1 p 10 sätetest tulenevalt piirduda otsustusega jätta avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohaldatud vara arest muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas (vt mutatis mutandis RKKKo nr 3-1-1-5416, p 30). 19.3 Maakohtul puudus õiguslik alus otsustada, et arestitud sularaha kokku 2755 eurot kantakse Maksu- ja Tolliameti kontole avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning raskendas sellega süüdistatava Sergei Smirnovi olukorda. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Arestitud sularaha osas kohaldatud vara aresti jätab kolleegium muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.