P.S-i kaebus Vabariigi Valitsuse 11.06.2026 korralduse nr 109 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – P.S, volitatud esindaja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill Vastustaja – Vabariigi Valitsus Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, volitatud esindajad Laura Vaik ja Aare Pere
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde dokument „USA kohtulahend“.
Jätta P.S-i kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindajate, nimed tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2026 (kriminaalmenetluse seadustiku § 4521 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 19.08.2025 Eesti Vabariigile taotluse (dtl 161–260) Eesti kodanik P.S-i (kaebaja) väljaandmiseks USA-le. New Yorki osariigi föderaalne vandemeeste kogu esitas 18.06.2025 kriminaalasjas nr XXX kaebajale süüdistuse elektroonilise pettuse ja tervishoiupettuse (USA seadustiku 18. peatüki § 1349) ning rahapesu (USA seadustiku 18. peatüki § 1956(h)) vandenõus osalemises, mille eest on ette nähtud maksimaalne karistus 20 aastat vangistust.
2.Harju Maakohus rahuldas 22.12.2025 määrusega asjas nr X-XX-XXXX (dtl 261–281) Riigiprokuratuuri taotluse ja tunnistas kaebaja väljaandmise USA-le kriminaalmenetluse
3-26-1805
jätkamiseks õiguslikult lubatavaks seoses USA-s esitatud süüdistusega USA seadustiku 18. jaotuse § 1349 ja § 1956(h) sätestatud kuritegudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.02.2026 määrusega (dtl 282–291) kaebaja määruskaebuse maakohtu määruse peale rahuldamata.
3.Vabariigi Valitsus (vastustaja) otsustas 11.06.2026 korraldusega nr 109 (dtl 13–22) anda kaebaja USA-le välja USA poolt 19.08.2025 kriminaalasjas nr XXX esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistuses kirjeldatud kuritegude osas tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse korral karistuse täideviimiseks. Kaebajat ei saa ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne väljaandmist toime pandud kuritegude eest kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile väljaandmistaotlus ning millega seoses luges Harju Maakohus 22.12.2025 määrusega asjas nr X-XX-XXXX väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Põhjendused:
3.1.Kaebaja väljaandmise taotluse aluseks ei ole poliitiline ega sõjaväeline kuritegu ja kuriteod, milles teda süüdistatakse, ei ole USA-s karistatavad surmanuhtlusega. Kaebajat ei ole Eestis samas süüdistuses lõplikult süüdi ega õigeks mõistetud, kuriteo aegumistähtaeg ei ole Eesti ega USA seaduste alusel möödunud, amnestiaakt ei välista kaebajale karistuse kohaldamist. Kaebaja väljaandmine ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ega muid olulisi huve. Puudub alus arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või et isiku seisund võiks nimetatud põhjustel halveneda.
3.2.Kaebaja väljaandmine USA-le riivab tema põhiõigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 19, 20, 26; inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-d 5, 8). Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ja tagada kriminaalmenetluse läbiviimine ning õiguse mõistmine ka juhul, kui teo toimepanija viibib muul territooriumil kui see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani (Euroopa Kohtu (EK) 06.09.2016 otsus asjas nr C-182/15, p 39; Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 10.09.2024 otsus asjas Trabelis vs. Belgia, p 117). Selle eesmärgi täitmiseks on Eesti Vabariik võtnud kahepoolse väljaandmislepinguga rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames kohustuse aidata kaasa USA avaliku korra ning USA-s viibivate isikute õiguste ja vabaduste kaitsele kriminaalmenetluse läbiviimisel. Selline kohustus tuleneb Eestile ka Euroopa Liidu (EL) ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingust1. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö eesmärk ei ole üksnes kolmanda riigi huvide kaitsmine, vaid see kaitseb laiemalt demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtusi. Seda rõhutatakse ka EL-i ja USA vahelise väljaandmislepingu preambulis. Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö USA-ga võitluses kuritegevuse vastu võimaldab ka Eestil taotleda väljaandmist samadel alustel Eesti üldiste huvide ja isikute kaitseks (nn vastastikkuse põhimõte). Seega on kaebaja väljaandmisel Eesti ja EL-i õiguse alusel legitiimne eesmärk välistada rahvusvahelisel tasandil isikute karistamatuse oht, et tagada demokraatlike ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse (EK 06.09.2026 otsus asjas nr C-182/15, p-d 35, 37). Kaebaja väljaandmine on vajalik nii avaliku korra ja teiste inimeste õiguste ning vabaduste kaitseks kui ka kuriteo tõkestamiseks, õigusrahu saavutamiseks ja kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2009 otsus asjas nr 3-09-1549, p 33). Seejuures saab väljaandmise proportsionaalsuse kaalumisel arvestada legitiimse eesmärgina ka riigi (Eesti) rahvusvaheliste kohustuste täitmist väljaandmist taotleva riigi (USA) ees (EIK 26.01.2010 otsus asjas King vs. Ühendkuningriik, p 29). Väljaandmine on nimetatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv meede.
3.3.Vastustajal ei ole tulenevalt USA väljaandmistaotlusest alust kahelda, et tegude suhtes, milles kaebajat kahtlustatakse, kehtib USA jurisdiktsioon ja USA-l on põhjendatud huvi viia läbi kriminaalmenetlus oma avaliku korra kaitseks. USA-s toimuva kohtumenetluse ja võimaliku karistuse kandmise eesmärgil on vajalik kaebaja viibimine USA-s. Seda eesmärki ei ole võimalik tagada ühegi teise vähem riivava meetmega. Väljaandmislepingu art-te 1 ja 2 alusel on lepinguosalistel kohustus välja anda isikud, keda taotluse esitanud riik kahtlustab, süüdistab või on süüdi mõistnud sellises kuriteos, mis on mõlema riigi seaduste alusel karistatav vabadusekaotusega rohkem kui üks aasta. Väljaandmisest keeldumine on lubatud üksnes väljaandmislepingus või seaduses nimetatud väljaandmist piiravate või välistavate asjaolude esinemisel.
3.4.Põhiõigustesse sekkumine ei ole eraldiseisvalt ega kumulatiivselt sedavõrd intensiivne, et see kaaluks üles avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse eesmärgi. Kohtupraktika kohaselt on isikul teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat põhiõiguste riivet (Riigikohtu 03.10.2023 otsus asjas nr 3-19-1565, p 25). Sama kehtib ka isiku suhtes välisriigis läbiviidava kriminaalmenetluse puhul.
3.5.USA Justiitsministeerium teavitas 04.05.2026 kirjaga, et kaebaja paigutatakse USA-sse saabumisel vastuvõtu- ja vormistamistoiminguteks kinnipidamisasutusse MDC Brooklyn. Seejärel teeb USA marssaliteenistus kõik endast oleneva, et majutada ta New Jersey osariigis asuvasse Essexi maakonna kinnipidamisasutusse (ECCF) või Hudsoni maakonna kinnipidamisasutusse (HCCF). Selline korraldus on seotud logistiliste vajadustega New Yorki idaringkonnas toimuva kohtumenetluse teenindamisel. Vastustaja on hinnanud MDC Brooklyni, ECCF-i ja HCCF-i kinnipidamistingimusi puudutavat teavet USA ametiasutuste esitatud selgituste, MDC Brooklyni ja ECCF-i külastuste põhjal koostatud memorandumite ning Eesti Vabariigi Washingtoni konsulaarabi käigus kogutud teabe alusel.
3.6.MDC Brooklyni kinnipidamistingimuste hindamisel tugineb vastustaja USA Justiitsministeeriumi esitatud selgitustele ja Eesti Vabariigi Washingtoni suursaatkonna justiitsatašee 29.04.2026 külastuse põhjal koostatud memorandumile. USA Justiitsministeeriumi 06.02.2026 kirjas on märgitud, et MDC Brooklynis on pärast 2024. a tehtud olulisi parendusi ja investeeringuid, sh täiendatud personali koosseisu, parandatud meditsiiniteenuste kvaliteeti, tehtud remonttöid, parandatud turvameetmeid ning laiendatud kinnipeetavate suhtlusvõimalusi. Justiitsatašee poolt MDC Brooklyni külastuse kohta koostatud memorandumist nähtub, et kinnipidamisasutuse ruumid olid puhtad, ventileeritud ja heas üldises seisukohas. Külastusel ei ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid ebainimlikele või alandavatele kinnipidamistingimustele. Vanglakülastuse eesmärk oli hinnata kinnipidamistingimusi terviklikult ja selline hinnang on kasutatav ka konkreetse isiku võimaliku olukorra hindamisel. Asjaolu, et memorandumis on käsitletud ka selliseid asjaolusid, mis ei pruugi kaebajat vahetult puudutada, ei vähenda memorandumi tõenduslikku väärtust. Ka see, et vanglakülastuse korraldasid USA ametiasutused, ei vähenda memorandumi usaldusväärsust. Memorandumist nähtub, et külastuse käigus oli võimalik tutvuda kinnipeetavate elamiskorpuste, sanitaar- ja toitlustusruumide, ühisalade, õppeklasside ja meditsiiniosakonnaga, mis võimaldas saada kinnipidamisasutusest tervikliku ülevaate. Samuti ei olnud menetluses vajalik korraldada täiendavaid intervjuusid MDC Brooklynis viibivate Eesti kodanikega, kuna kogutud teave oli piisav kinnipidamistingimuste hindamiseks. Eesti Vabariigi Washingtoni suursaatkonna andmetel ei ole MDC Brooklynis kinni peetud Eesti kodanikud konsulaarabi korras kinnipidamistingimuste kohta kaebusi esitanud.
3.7.ECCF-i ja HCCF-i tingimusi hindab vastustaja USA ametiasutuste esitatud selgituste, 28.01.2025 ECCF-i külastuse põhjal koostatud memorandumi ning Eesti Vabariigi Washingtoni suursaatkonna konsulaarabi käigus kogutud teabe alusel. ECCF-i külastuse memorandu3(10)
3-26-1805
mist nähtub, et asutus oli külastuse ajal puhas ning elutingimused olid kaasaegsed ja hügieenilised. Kinnipeetavad majutatakse üldjuhul kahekesi kambrisse, kus on päevavalgust tagav aken, kirjutuslaud, riiul ning tualett ja kraanikauss; toitlustamine ja pesemine toimub väljaspool kambrit. Kinnipeetavatele on tagatud ligipääs ühistegevustele, raamatukogule, õppeklassidele, tahvelarvutitele ja värskele õhule. Memorandumist nähtub, et kaitsjaga on võimalik suhelda paindlikel tingimustel nii vahetute kohtumiste, videokonverentsi kui ka jälgimata telefonikõnede teel ning kohtuasjade materjalidega tutvumine on korraldatud raamatukogus ja elektrooniliste vahendite kaudu. Lähedastega suhtlemine on võimalik telefoni, sõnumite, kirjavahetuse ja külastuste kaudu. Samuti nähtub memorandumist, et ECCF-is on eraldi meditsiiniüksus, kohapealne arstiabi ja koostöö välise haiglaga, samuti on korraldatud turvameetmed, järelevalve ja kaebuste esitamise võimalused. ECCF-i külastuse memorandumi kokkuvõtte kohaselt ei riku kinnipidamistingimused ECCF-is isikute põhiõigusi ega ole ebainimlikud või alandavad.
3.8.Kuigi HCCF-i kohta ei ole esitatud samas ulatuses eraldiseisvat kirjeldust, on USA ametiasutused kinnitanud, et HCCF-i kinnipidamistingimused on ECCF-i omadega samaväärsed. Seetõttu ei ole menetluses kogutud teabe põhjal alust käsitada HCCF-i kinnipidamiskohana, mille tingimused erineksid sisuliselt ECCF-i tingimustest. Asjaolu, et USA marssaliteenistuse 04.05.2026 kirjas on märgitud, et kaebaja majutamiseks ECCF-i või HCCF-i tehakse kõik endast olenev, ei muuda väljaandmist lubamatuks. Väljaandmise otsustamisel ei ole määrav absoluutse ja tulevikus kõiki võimalikke olukordi hõlmava garantii olemasolu, vaid see, kas kogutud teabe põhjal esineb tegelik ja piisavalt tõsine oht, et isik satub sihtriigis PS §-ga 18 ja EIÕK art-ga 3 vastuolus olevatesse kinnipidamistingimustesse. Menetluses kogutud teave sellist ohtu ei kinnita.
3.9.Menetluses kogutud teabe põhjal ei ole alust järeldada, et kaebajale ei oleks võimalik tagada vajalikku arstiabi või et selle kättesaadavuses esineks selliseid puudusi, mis tooksid kaasa PS § 28 või EIÕK art 3 rikkumise ohu. MDC Brooklyni kohta kogutud teabest nähtub, et asutuses on ööpäevaringne esmaabi, eraldi meditsiiniüksus, psühhiaatriline ja muu eriarstiabi ning vajaduse korral kasutatakse ka kinnipidamiskeskusest väljaspool osutatavat arstiabi. ECCF-i külastuse memorandumist nähtub, et ECCF-is toimub kinnipeetavate esmane meditsiiniline läbivaatus kinnipidamisasutusse saabumisel, olemas on eraldi meditsiiniüksus ja kohapealne arstiabi, samuti tehakse koostööd välise haiglaga. ECCF-i külastuse memorandumi ja konsulaarabi käigus saadud andmete põhjal ei ole ECCF-is tuvastatud alandavat kohtlemist ega selliseid kinnipidamistingimusi, mis viitaksid süsteemsetele puudustele. HCCF-i puhul puudub menetluses kogutud teabe põhjal alus järeldada sellest erinevat olukorda.
3.10.Haldusmenetluses tuleb koguda otsuse tegemiseks piisav, mitte kogu mõeldav teave. Vastustaja hinnangul on kogutud teave piisav, et hinnata väljaandmise kooskõla Eesti õiguse üldpõhimõtetega, ja täiendavate vanglakülastuste või vestluste korraldamine ei ole vajalik. Kaebaja väljaandmisega USA-le ei kaasne tema põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet, mis võiks õigustada väljaandmisest keeldumist.
4.Kaebaja esitas 16.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 11.06.2026 korralduse tühistamiseks. Põhjendused:
4.1.Vastustaja ei järginud uurimispõhimõtet. Vastustajal lasus kõrgendatud kohustus koguda usaldusväärset, sõltumatut ja piisavat teavet võimalike põhiõiguste riivete kohta. Vastustaja piirdus USA ametiasutuste selgituste, nende korraldatud vanglakülastuste ja vahendatud teabega. Selline lähenemine ei ole aktsepteeritav olukorras, kus tegemist on varem tuvastatud ebainimliku või alandava kohtlemise riskiga, eriti kui väljaandmine toimub MDC Brooklyni
4(10)
3-26-1805
kinnipidamiskeskusesse, kuhu Tallinna Halduskohtu 11.09.2024 otsuse asjas nr 3-24-2302 järgi ei tohi Eesti kodanikke välja anda. Vastustaja on jätnud kontrollimata kaebaja esitatud konkreetsed vastuväited USA ametiasutuste esitatud väidete usaldusväärsuse kohta. Kaebaja ei pea tõendama tulevikus aset leidvat väärkohtlemist absoluutse kindlusega. Vastustaja kohustus on hajutada põhjendatud kahtlused selle kohta, et isik võib sattuda ebainimliku või alandava kohtlemise alla.
4.2.USA ametiasutuste 2026. a kinnitused MDC Brooklyni kohta kordavad samu väiteid, mis esitati ka varasematel aastatel, mil kinnipidamistingimuste probleemid olid juba kohtulikult tuvastatud. Ka A.A ja B.B föderaalasjas tehtud otsuse järgi ei tohi USA Justiitsministeeriumi ega vanglaameti kinnitusi usaldada (dtl 43–126). Vastustaja ei ole hinnanud kriitiliselt memorandumi koostamise tingimusi, ulatust või piiranguid. Vanglakülastus toimus USA ametiasutuste kontrolli all ja memorandum põhineb olulises osas vanglaametnike selgitustel. Ei nähtu, et külastuse käigus oleks kontrollitud distsiplinaarüksusi, isolatsioonikambreid või muid probleemseid osakondi. Sellises olukorras ei saa memorandumit käsitada sõltumatu ja ammendava tõendina kinnipidamistingimuste kohta. Vastustaja jättis põhjendamatult läbi viimata sõltumatud ja konfidentsiaalsed vestlused MDC Brooklynis viibivate Eesti kodanikega (kaebaja vend C.C , D.D, E.E ning vastuolus halduskohtu otsusega asjas nr 3-242302 sinna paigutatud F.F). Kaebaja teada on F.F MDC Brooklyni kinnipidamistingimuste peale korduvalt ja aktiivselt kaevanud. Seetõttu ei ole selge, miks peetakse usaldusväärsemaks USA ametiasutuste vahendatud teavet kui teavet isikult, kes reaalselt viibib kõnealuses kinnipidamisasutuses.
4.3.HCCF-i kohta puudub igasugune teave, üksnes USA ametiasutuste kontrollimata väide, et selle tingimused on samaväärsed ECCF-i tingimustega. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi vanglakülastuse memorandumit, sõltumatut hinnangut ega muud objektiivset allikat, mis võimaldaks sellist järeldust kontrollida. Vastustaja ei ole kontrollinud kaebaja esitatud teavet selles asutuses aset leidnud surmajuhtumite või meditsiinilise abi probleemide kohta.
4.4.Vastustaja on eksinud USA ametiasutuste antud garantiide sisu hindamisel. Vastustaja tunnistab ise, et puudub siduv garantii konkreetse kinnipidamiskoha kohta. Seega puudub garantii, et väljaandmisega ei kaasne EIÕK art 3 rikkumine. Väljaandmismenetluse eesmärk ongi saavutada absoluutne kindlus, et Eesti riik ei anna oma kodanikku kohta, kus teda ähvardab ebainimlik kohtlemine. Ei ole välistatud, et kaebaja viibib pikemaajaliselt ebainimlikus MDC Brooklynis ja teda ei paigutata ümber mõnda muusse kinnipidamisasutusse. Vastustaja ei ole analüüsinud sellise stsenaariumi tõenäosust ega mõju kaebaja põhiõigustele.
4.5.Vastustaja on hinnanud kinnipidamistingimusi ainult üldisel tasandil. Samas on vaja hinnata konkreetset ja individuaalset riski, mis ähvardab just kaebajat. Vastustaja piirdub üldiste kirjeldustega asutuste ruumide, teenuste ja programmide kohta, kuid ei analüüsi, milline saab olema kaebaja tegelik olukord pärast väljaandmist, kui kaua võib ta viibida (ebainimlikus) MDC Brooklynis, millistel tingimustel toimub tema võimalik ümberpaigutamine ja millised õiguskaitsevahendid on tal olukorra halvenemise korral reaalselt kasutada. Justiits- ja Digiministeerium (JDM) tunnistas, et Eesti Vabariigil ei ole pädevust ega võimalust sekkuda välisriigis täideviidavasse vangistusse. Seega peab vastustaja aktiivselt tegelema nende riskidega ja probleemidega praegu, mitte lootma, et USA inimõigusi ei riku.
4.6.Vastustaja järeldus, et menetluses kogutud teave on piisav, on põhjendamata. Kogutud teave peab olema kvaliteetne, kontrollitav ja usaldusväärne. Vastustaja järeldused tuginevad
5(10)
3-26-1805
kontrollimata kinnitustele, üldsõnalistele memorandumitele ja põhjendamatult optimistlikele oletustele tulevaste kinnipidamistingimuste kohta.
4.7.Vendade E.E ja D.Dte arvamus (dtl 492–494) memorandumi kohta näitab, et see ei kajasta MDC Brooklyni tegelikke tingimusi ning et kinnipidamistingimuste hindamine ei olnud piisavalt põhjalik.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Vastustaja ei tuginenud üksnes USA üldistele kinnitustele. Korralduse tegemisel hinnati mitut allikat. Toimikus oli USA Justiitsministeeriumi 06.02.2026 kiri MDC Brooklyni ajakohastatud tingimuste kohta, USA Justiitsministeeriumi 04.05.2026 kiri kaebaja võimaliku kinnipidamiskoha kohta, justiitsatašee 11.05.2026 memorandum MDC Brooklyni kohapealse külastuse kohta, justiitsatašee 05.02.2025 memorandum ECCF-i kohta ning Eesti konsuli 22.05.2026 vastus konsulaarabi käigus saadud teabe kohta. Need allikad käsitlesid kaebaja võimalikku paigutamist MDC Brooklyni, ECCF-i või HCCF-i kinnipidamisasutusse ning sealsete kinnipidamistingimuste keskseid aspekte, sh arstiabi kättesaadavust, kaitsjaga suhtlemist, turvalisust, kaebuste esitamise võimalusi ja järelevalvet. Seetõttu oli vastustajal otsuse tegemiseks piisav teave. Uurimispõhimõte ei kohusta haldusorganit tegema kõiki kaebaja soovitud või teoreetiliselt võimalikke kontrollitoiminguid, vaid välja selgitama otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud ulatuses, mis võimaldab teha põhjendatud otsuse.
5.2.USA Justiitsministeeriumi 06.02.2026 kiri ei piirdunud üldise kinnitusega, et MDC Brooklyni kinnipidamistingimused on piisavad. Kirjas kirjeldati MDC Brooklynis pärast varasemate probleemide ilmnemist tehtud konkreetseid muudatusi, sh personali suurendamist, kinnipeetavate arvu vähendamist, tervishoiuteenuste tugevdamist, telemeditsiini kasutamist, remonditöid, kaitsjaga suhtlemise võimalusi, turvameetmeid ja kaebemehhanisme. Kirjas käsitletakse ka varasemaid MDC Brooklyni puudutavaid kohtulahendeid ja nende järel toimunud muudatusi. Samuti viidatakse konkreetsetele USA kohtulahenditele, milles samuti MDC Brooklyni tingimusi on hinnatud, sh sama kohtuniku poolt, kelle lahenditele viidati Tallinna Halduskohtu 11.09.2024 otsuses asjas nr 3-24-2302. USA ametiasutused ei eita, et MDC Brooklyni kohta on varem esitatud kriitikat, kuid selgitavad, milliseid samme on pärast seda tehtud ja miks varasem kriitika ei kirjelda enam 2026. a olukorda.
5.3.Justiitsatašee memorandumit ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et need põhinesid MDC Brooklyni ja ECCF-i külastustel, mis toimusid USA ametiasutuste kontroll all ja korraldamisel. Välisriigi kinnipidamisasutuse külastamine saabki toimuda üksnes selle riigi pädevate ametiasutuste teadmisel ja korraldusel. Samal ajal nähtub memorandumitest, et külastused ei piirdunud üksikute ruumide külastuse või ametiasutuste üldise selgitusega. Justiitsatašee sai ülevaate kinnipidamisasutuse eri osadest ja toimimisest. Seega oli vastustajal nende memorandumite põhjal võimalik saada ülevaade viidatud kinnipidamisasutuste tingimustest ja hinnata koos USA 04.05.2026 kirjas esitatud selgitustega ka HCCF-i puudutavat teavet.
5.4.Kaebaja etteheide, et MDC Brooklynis viibivate Eesti kodanikega ei korraldatud vestlusi, ei viita uurimispõhimõtte rikkumisele. Kinnipeetavate isiklikud kogemused võivad olla lisateabe allikas, kuid nende vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on konkreetse kinnipeetava subjektiivse tajuga, mis ei pruugi anda usaldusväärset üldpilti kinnipidamisasutuse tingimustest ega asendada eri allikatest pärineva teabe terviklikku hindamist. Lisaks arvestas vastustaja Washingtoni suursaatkonna vastust, mille kohaselt ei ole Eesti kodanikest kinnipeetavatelt MDC Brooklynis konsulile kaebusi laekunud.
6(10)
3-26-1805
5.5.Vastustaja möönab, et HCCF-i kohta ei ole kogutud sellises mahus teavet nagu MDC Brookylini või ECCF-i kohta. See ei muuda vaidlusalust otsust õigusvastaseks. Väljaandmismenetluses ei ole haldusorganil üldist kohustust korraldada iga võimaliku kinnipidamiskoha külastust. Haldusorgan peab koguma otsuse tegemiseks piisava teabe ja hindama, kas kogutud teabe põhjal esineb tegelik ebainimliku või alandava kohtlemise oht. USA 04.05.2026 kirja kohaselt on HCCF-i kinnipidamistingimused võrreldavad ECCF-i tingimustega. Kaebaja üldised viited HCCF-i puudutavatele probleemidele ei tõenda, et kaebaja paigutamisel sellesse asutusse esineks tegelik ebainimliku või alandava kohtlemise oht.
5.6.Väljaandmise õiguspärasuse eelduseks ei ole absoluutne garantii, mis välistaks kõik tulevikus võimalikud kinnipidamiskoha muutused, kuivõrd see ei ole alati praktiliselt võimalik. Kinnipidamisasutuse valikul on vajalik hinnata vabade kohtade olemasolu ja muid logistilisi asjaolusid, samuti kinnipeetavast endast tulenevaid aspekte. USA 06.02.2026 kirjas on F.Fi üleviimist käsitletud ja märgitud, et üleviimise põhjusena viidati tema jätkuvale korratule käitumisele ECCF-i meditsiinitöötajate suhtes. Vaidlus F.Fi üleviimise asjaolude üle ei tõenda, et USA kinnistused kaebaja kinnipidamisasutuse kohta on ebausaldusväärsed. Vastustaja ei eita, et pärast väljaandmist on Eesti riigi võimalused väljaantud isiku välisriigis kinnipidamise tingimustesse sekkuda piiratud. Samas nähtub USA 06.02.2026 kirjast, et USA ametiasutused teavitavad Eestit sellistest muudatustest ja põhjendavad nende otsuste tausta.
5.7.Kaebaja ei ole esitanud selliseid isikupõhiseid tervise-, vanuse-, erivajaduse või muid asjaolusid, mis näitaksid just tema suhtes tegelikku ja piisavalt tõsist EIÕK art 3 rikkumise ohtu. Kaebaja väited puudutavad peamiselt kinnipidamisasutuste üldisi tingimusi ja USA kinnituste usaldusväärsust. Nende väidete hindamiseks oli toimikus piisav teave.
5.8.Kaebaja üldised etteheited teabe ebapiisavuse ja erapooletu kontrolli puudumise kohta ei anna alust korralduse tühistamiseks. Kaebaja üldised viited USA vanglasüsteemi probleemidele ei muuda korraldust õigusvastaseks. Vastustaja ei väida, et USA vanglasüsteemis ei esine probleeme. Sellist väidet ei ole võimalik esitada ka ühegi teise riigi, sh Eesti kohta. Väljaandmismenetluse kontekstis on vaja aga hinnata, kas need probleemid esinevad sellises ulatuses, et võiksid kaasa tuua väljaantava isiku piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise EIÕK art 3 mõttes. Selliste asjaolude hindamiseks on vastustaja oma korralduses arvestanud nii USA ametiasutustelt saadud teavet konkreetsete kinnipidamisasutuste ja USA vanglasüsteemi üldise toimimise kohta, Eesti Vabariigi justiitsatašee poolt vahetult ECCF-i ja MDC Brooklyni kohta kogutud teavet, EIK-i lahendeid kui ka kaebaja esitatud teavet.
5.9.Kaebaja 06.07.2026 esitatud E.Ee e-kiri ei tõenda asja lahendamisel tähtsust omavat asjaolu ja tuleks jätta tõendina arvestamata. See ei lükka ümber USA ametiasutuste ja justiitsatašee esitatud ning haldusmenetluses uuritud tõendeid. E-kiri sisaldab kaebaja kaassüüdistatavate subjektiivseid hinnanguid kinnipidamistingimuste kohta ja märkimisväärne osa neist põhineb kuuldustel või teiste kinnipeetavate ütlustel. Esitatud väiteid ei kinnita objektiivsed tõendid ja e-kirjast ei nähtu, et selle koostajad oleksid esitanud ametlikke kaebusi või pöördunud abi saamises Eesti Vabariigi välisesinduse poole. E-kirjas esitatud väidetest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kaebajat ähvardaks USA-le väljaandmise korral ebainimlik või alandav kohtlemine EIÕK tähenduses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja vaidlustab tema väljaandmise otsust USA kinnipidamisasutuste tingimuste tõttu. USA Justiitsministeerium selgitas 04.05.2026 kirjas (dtl 326–327), et USA-sse saabumisel majutatakse kaebaja lühiajaliselt MDC Brooklyni kinnipidamisasutuses ja kui kaebaja teeb 7(10)
3-26-1805
prokuröridega koostööd, siis võidakse ta paigutada ECCF-i või võimalusel HCCF-i kinnipidamisasutusse. Kaebaja leiab, et MDC Brooklyni kinnipidamisasutus on teadaolevalt ebainimlike kinnipidamistingimustega.
7.Kohus möönab, et tühistas 11.09.2024 otsusega asjas nr 3-24-2302 vastustaja otsuse F.Fi väljaandmise kohta, sest MDC Brooklyn kinnipidamisasutuse kohta oli vastuolulist teavet. Mh oli USA piirkonnakohtunik (district judge) Jesse M. Furman 04.01.2024 kohtulahendis asjas nr 22-CR-303 (JMF) USA vs. Gustavo Chavez leidnud, et MDC Brooklyni kinnipidamistingimused ei ole inimväärsed, ning keeldunud kohtualust sinna paigutamast. Sama hinnangu andis ka USA piirkonnakohtunik Gary R. Brown 05.08.2024 kohtulahendis asjas nr 23-CR-417 (GRB) USA vs. Daniel Colucci.
8.USA Justiitsministeerium kinnitas 06.02.2026 kirjas (dtl 303–309), et kohtunik Furman on 14.05.2025 kohtulahendis asjas nr 24-CR-392 (S.D.N.Y.) USA vs. Kevin Reshard märkinud, et MDC Brooklyni kinnipidamistingimused on vahepeal palju paremaks muutunud. Halduskohtule ei ole seda kohtulahendit edastatud. Internetiotsinguga leiab sama kohtuniku sama kuupäeva ja numbrit kandva kohtulahendi2, kus selliseid väiteid kirjas ei ole. Küll aga nähtub, et kohtunik keelas süüdimõistetut MDC Brooklyni paigutada. Halduskohus järeldab, et kohtunik Furman ei olnud veel ka 2025. a mais veendunud MDC Brooklyni kinnipidamistingimuste inimväärsuses.
9.USA Justiitsministeerium selgitas 06.02.2026 kirjas, et vahepeal on MDC Brooklynis toimunud ulatuslikud muudatused. Töötajate arv on pakutavate soodustuste toel märkimisväärselt kasvanud ja seda suurendatakse veelgi. Ebapiisava personali põhjendusel ei ole 2025. a ühtki lockdown’i tehtud ja neid tehakse harva. Personali suurenemise tõttu on täheldatud vägivalla ja salakauba sissetoomise katsete järsku vähenemist. Rohkem ressursse suunatakse toiduohutusele ja -valmistamisele. Suurenenud on ka tervishoiutöötajate arv ja jätkub täiendav värbamine. MDC Brooklynis on tehtud kättesaadavaks telemeditsiini (telehealth) teenus, mis võimaldab suhelda tervishoiutöötajatega video vahendusel ja hoida selle arvelt kokku vanglatöötajate tööaega, mis kulus kinnipeetavate toimetamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Alates 2024. a on tehtud sadu remonditöid. Vanglaasutustele on eraldatud täiendavad rahalised vahendid. Õigusdokumentidega tutvumiseks paigutati MDC Brooklyni täiendavad arvutid. Kinnipeetavatel võimaldatakse advokaadiga kohtuda kokku 72 tundi nädalas. Vajadusel võimaldatakse kohtumisi ka väljaspool tavapärast külastusaega. Lisaks on võimalik suhelda advokaadiga turvalise jälgimise alla mittekuuluva telefoni teel või kirja teel. Võimalikud lockdown’id ei takista õiguskohtumisi, õiguslikke telefonikõnesid ega kohtusse ilmumist. MDC Brooklynis eraldatakse kinnipeetavad teadaolevate julgeolekuriskide ja muude tegurite alusel. Julgeolekuohtu kujutavad jõuguliikmed eraldatakse ja paigutatakse tasakaalustatult kogu vanglate süsteemis. Ohutus- ja julgeolekumuredega tegeleb eriuurimisüksus, millega saab ühendust võtta telefoni või e-kirja teel. Vajadusel võimaldatakse kinnipeetavale ajutine majutus. Samuti on võimalik pöörduda probleemiga vanglaasutusest sõltumatu järelevalve-, uurimis- ja auditeerimispädevusega asutuse poole. Eriuurimisüksus uurib väärkäitumist kinnipeetavate hulgas. Korda rikkunud kinnipeetavate suhtes kohaldatakse sanktsioone, sh hüvede ja õiguste piiramist, ning neile võidakse esitada kriminaalsüüdistus. Kinnipeetavatel on võimalik pöörduda kogu aeg mis tahes mureda vangla töötaja poole kas otse või e-kirja teel. Vanglaametniku tegevuse peale saab kaevata asutuse direktorile, tema peale piirkondlikule direktorile ning viimase peale peajuristi büroole.
10.Justiitsatašee Eleliis Rattam külastas 29.04.2026 MDC Brooklyni ja koostas selle kinnipidamistingimuste kohta 11.05.2026 memo (dtl 464–475). Memos kirjeldatakse
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „USA kohtulahend“. Kättesaadav veebiaadressil https://www.courtlistener.com/docket/68874223/united-states-v-reshard/.
8(10)
3-26-1805
kinnipeetavate vastuvõtukorda ja elutingimusi, suhtlemiskorda kaitsjaga, arstiabi korraldust, turvalisuse küsimusi, kaebuste esitamise võimalusi ning külaliste vastuvõtutingimusi. Memo on üsna põhjalik ja kajastab mitmeid kinnipidamisel olulisi tingimusi. Kohus ei pea memo ebausaldusväärseks põhjusel, et külastus toimus USA ametivõimude kontrolli all. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et teisiti ei olekski saanud sellist külastust läbi viia. Kuna memo pärineb hilisemast ajast kui eespool viidatud kohtunik Furmani lahendid ning USA Justiitsministeeriumi selgituste kohaselt on vahepeal tehtud MDC Brooklynis hulga muudatusi ja remonditöid, siis peab halduskohus memos kirjeldatud kinnipidamistingimusi usutavaks. Seda enam, et memo kajastab justiitsatašee vahetut kogemust. Kohtul puudub põhjus justiitsatašee kogetus ja kirja pandus kahelda. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu pidanuks justiitsatašee sellise memo koostamisel kogu vangla üksipulgi läbi käima. Memost nähtuvalt on justiitsatašee tutvunud erinevate vanglaosade tingimustega – kambrid, üldalad, pesemisalad, meditsiiniosakond, külastusalad, õueala, õpperuumid, pood, usuosakond ja spordialad. Memost ei nähtu, et tuvastatud kinnipidamistingimused oleksid inimväärikust alandavad. Arvestades ka konsuli 22.05.2026 kinnitust (dtl 462–463), et ükski Eesti kodanik ei ole MDC Brooklyni kinnipidamistingimuste peale kaebusega Eesti saatkonna poole pöördunud, saab kohtu hinnangul järeldada, et MDC Brooklyni kinnipidamistingimused ei ole (enam) inimväärikust rikkuvad.
11.Kaebaja esitas kaassüüdistatavate D.D ja E.Ee 06.07.2026 e-kirja (dtl 492–494), kus memos toodud seisukohtadele vastu vaieldakse. Kohus ei leia, et see tõend kinnitaks MDC Booklyni kinnipidamistingimuste ebainimväärsust. Kinnipidamistingimused võivad küll olla ebamugavad, kuid vanglas olemine ei peagi olema mugav. E-kiri ei näita, et tingimused oleksid inimväärikust rikkuvad. D.D ja E.E vendade paigutamist afroameeriklastega ühte korpusesse ei saa pidada nende inimõigusi rikkuvaks. Ruumide ja akende puhtuse eest saavad kinnipeetavad ise hoolt kanda. Riigi poolt advokaadi saamise taotlusega tuleb pöörduda ilmselt kohtu poole. Muude probleemide korral (asutuse eeskirjadega tutvumine, külm toit, vahetusriiete, jalanõude, puhta madratsi ja padja hankimine, pesu pesemine, tualeti ummistus, elektriprobleemid, veesurve, kaaskinnipeetavate poolsed korrarikkumised) tuleb pöörduda vanglaametnike poole, kasutades vajadusel kaebuse esitamise võimalusi. Need on kohapeal lahendatavad probleemid, mis ei välista kaebaja väljaandmist. Tahvelarvuti ei ole inimõigus, mida peaks kinnipeetavale tingimata tagama. Lisaks ei ole võimalik aru saada, mis ajast neid probleeme kirjeldatakse. USA Justiitsministeeriumi kinnitusel on eelmisel ja sel aastal tehtud mitmeid remonte, mis võivad olla tunnistuses viidatud probleemid kõrvaldanud või kõrvaldamas. D.D ja E.E vennad ei väida, et nad poleks meditsiiniteenuseid saanud või nende olulised terviseprobleemid oleksid jäänud tähelepanuta, mis võinuks nende elule või tervisele ohtlikuks osutuda. Pikad järjekorrad arsti vastuvõtule ei ole üksnes kinnipidamisasutuse probleem, vaid sama probleem esineb ka väljaspool kinnipidamisasutust. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et esitatud tõend kinnitaks MDC Brooklyni kinnipidamistingimuste ebainimväärsust ja õigustaks kaebaja väljaandmise otsuse tühistamist.
12.ECCF-i kinnipidamistingimusi hindasid halduskohus 25.06.2025 otsuses ja ringkonnakohus 01.08.2025 otsuses asjas nr 3-25-1547. Kohtud ei leidnud, et ECCF-i kinnipidamistingimused oleksid inimväärikust alandavad ja annaks alust keelduda süüdistatava väljaandmisest USA-le. Kohus jääb neis otsustes toodud seisukohtade juurde ka praeguses asjas. Viidatud asjas oli sama esindaja, seega on ta kursis kohtulahendites toodud seisukohtadega. Praeguses asjas ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, mis anna alust neis kohtulahendites toodud seisukohtade ümbervaatamiseks.
13.Kohus ei leia, et vastustaja või JDM pidanuks laskma justiitsatašeel ka HCCF-i külastada. HCCF-i kohta ei ole esitanud sedavõrd tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid või kahtlusi kinnipidamistingimuste ebainimväärikuse kohta. Meditsiiniteenuste osutamise korrakohasust 9(10)
3-26-1805
poleks saanud sellise külastusega kontrollida. Kaebaja viidatud artikkel3 näitab, et meditsiiniteenuse osutamine HCCF-is on võetud uurimise alla, mistõttu võib eeldada, et see päädib olukorra parandamisega. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal esineks sarnaselt artiklis kajastatule eluohtlikke terviseprobleeme või suitsiidikalduvust. Kuna USA Justiitsministeeriumi kinnitusel suurendati vanglaameti eelarvet 5 miljardi dollari ulatuses, siis võib arvata, et ka sel kinnipidamisasutusel on võimalik oma kinnipidamistingimusi, sh meditsiiniteenuse osutamise võimalusi parandada. Vajadusel saab kasutada kaebevõimalusi.
14.Kaebaja ei ole välja toonud, mis on need tema individuaalsed eripärad, millega vastustaja pidanuks tema väljaandmisel ja kinnipidamistingimuste kontrollimisel arvestama. Seetõttu ei ole tema individuaalsete eripäradega arvestamata jätmise etteheide põhjendatud.
15.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja otsus on põhjendatud ja õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on tuginenud vaidlusaluse otsuse tegemisel piisavatele ja asjakohastele tõenditele ja teabele. Kaebaja ei ole vastustaja esitatud tõendeid usaldusväärselt ümber lükanud. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
16.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).