J.X-i avaldus XX OÜ pankroti väljakuulutamiseks Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. mai 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX OÜ määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (pankrotivõlgnik): XX OÜ (registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige U.E Avaldaja (võlausaldaja): J.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Priit Kirotar Pankrotihaldur: K.C
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. mai 2026 määrus ja rahuldada XX OÜ taotlus ennistada tähtaeg Tartu Maakohtu 13. märtsi 2026 pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamiseks.
2.Rahuldada XX OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 68 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võlausaldaja J.X esitas 23. märtsil 2025 Tartu Maakohtule avalduse XX OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas XX välja võlgniku pankroti, nimetas pankrotihalduriks K.C ja määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded XX.
2.Võlgnik, keda esindas juhatuse liige U.E, esitas 10. aprillil 2026 määruskaebuse maakohtu
13.märtsi 2026 määrusele. Võlgnik taotles pankroti väljakuulutamise määruse tühistamist ja palus saata asi uueks läbivaatamiseks, et kõik tõendid, sealhulgas tunnistajate ütlused ja finantsarvutused, saaksid nõuetekohaselt hinnatud.
3.Maakohus keeldus 21. aprilli 2026 määrusega võlgniku 10. aprillil 2026 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna määruskaebus oli esitatud hilinenult. Maakohus viitas, et 13. märtsi 2026 määruses on märgitud, et määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiseaduse (PankrS) § 32 lg 1 järgi võib võlgnik pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.. Maakohus märkis, et pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadanded XX, seega lõppes määruskaebuse esitamise tähtaeg 28. märtsil 2026. Kuna tähtpäev langes puhkepäevale, oli määruskaebuse esitamise viimane päev 30. märts 2026. Kuivõrd võlgniku määruskaebus oli kohtule esitatud 10. aprillil 2026 ehk seaduses sätestatud tähtajast hiljem, keeldus maakohus võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest.
4.Võlgnik esitas 3. mail 2026 määruskaebuse, milles taotles maakohtu 21. aprilli 2026 määruse tühistamist ja võlgniku 10. aprilli 2026 määruskaebuse menetlusse võtmist. Võlgnik ei nõustu, et ta on määruskaebuse esitanud hilinenult. Võlgniku väitel teavitas kohus teda etoimiku kaudu, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10. aprillil 2026 kell 23:59. Kuna tegemist on kohtu ametliku infosüsteemi kaudu edastatud teatega, võib menetlusosaline sellele mõistlikult tugineda. Võlgnikul ei olnud põhjust kahelda e-toimiku teate õigsuses, kuna tegemist on kohtusüsteemi ametliku teavituskanaliga. Kui kohus annab menetlusosalisele tähtaja kohta eksitava või ebaõige informatsiooni, ei saa sellest tulenevat kahjulikku tagajärge panna menetlusosalise kanda. Võlgnik palus lugeda määruskaebus tähtaegselt esitatuks või ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus jättis 18. mai 2026 määrusega võlgniku taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et võlgniku põhjendus määruskaebuse tähtaja möödalaskmise kohta ei ole mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse esitamise tähtaeg PankrS § 32 lg 1 järgi – 15 päeva pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded – oli selgelt ja arusaadavalt kirjas maakohtu 13. märtsi 2026 määruse vastavas alajaotuses „Edasikaebamise kord“. Pankrotimäärus toimetati 26. märtsil 2026 kätte võlgniku juhatuse liikmele, kellel oli võimalus sealt lugeda, millal hakkab edasikaebamise tähtaeg kulgema. Võlgniku poolt tähtaja ennistamise taotlusele lisatud e-toimiku 27. märtsi 2026 teade, milles edasikaebamise tähtajaks oli märgitud 10. aprill 2026, on teates märgitu kohaselt informatiivne, mitte õiguslikult siduv. Selline teade ei oma õigusliku regulatsiooni tähendust, teade ei reguleeri määruskaebuse esitamise korda ega tähtaega.
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on seaduses sätestatud tähtaeg, pooled ega kohus ei saa seda muuta. Asjaolu, et võlgnik ei lugenud kohtu määrust ega selles kirja pandud edasikaebamise korda, ei ole mõjuv põhjus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Võlgnik esitas 3. juulil 2026 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 18. mai 2026 määrus ja ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. Ekslik on maakohtu järeldus, et kohtusüsteemi ametliku infosüsteemi e-toimiku kaudu edastatud eksitav teave ei saa olla mõjuv põhjus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus leidis, et e-toimiku teade ei oma õiguslikku tähendust, kuna teates sisaldus märkus, et tegemist on informatiivse teatega. Sellega ei saa nõustuda. Küsimus ei seisne selles, kas etoimiku teade muudab seaduses sätestatud tähtaega. Küsimus seisneb selles, kas menetlusosaline võib usaldada kohtusüsteemi ametliku infosüsteemi kaudu saadud konkreetset tähtpäeva. E-toimik ei ole eraõiguslik veebileht ega kolmanda isiku infosüsteem. E-toimik on Eesti kohtusüsteemi ametlik elektrooniline menetluskeskkond, mille kaudu kohtud menetlusosalistega suhtlevad ja menetlusteavet edastavad. Menetlusosaliselt ei saa mõistlikult eeldada, et ta ignoreerib kohtusüsteemi ametliku infosüsteemi poolt edastatud konkreetset edasikaebamise tähtaega ning hakkab iseseisvalt kontrollima, kas infosüsteemis kuvatud tähtpäev võib olla ekslik. Kui kohtusüsteemi ametlik infosüsteem edastab menetlusosalisele konkreetse tähtpäeva, peab menetlusosalisel olema võimalik seda usaldada. Käesolevas asjas ei ole maakohtu määruses selgitatud, miks e-toimiku ametlik infosüsteem edastas menetlusosalisele tähtpäeva 10. aprill 2026 ning miks peaks menetlusosaline eeldama, et kohtusüsteemi enda poolt kuvatud tähtpäev on ekslik. Kui kohtusüsteemi infosüsteemis kuvatud tähtpäev osutub ekslikuks, ei ole õiglane panna sellise vea tagajärgi menetlusosalise kanda.
7.Avaldaja leidis 16. juunil 2026 esitatud seisukohas, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning tähtaeg ennistamata. Võlgnik ei ole kasutanud edasikaebeõigust tähtaegselt. Kaebuses toodud põhjendused ei anna alust tähtaja ennistamiseks, kuivõrd see muudaks PankrS § 32 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni sisutühjaks. Kaebetähtaja sidumine pankrotiteate avaldamisega on olnud seadusandja tahe, sest vastasel korral saaksid võlgnikud pahatahtlikult venitada pankrotimääruse jõustumist seeläbi, et ei võta vastavaid dokumente e-toimiku vahendusel vastu.
8.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas määruskaebuse 27. augusti 2026 kirjaga TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 18. mai 2026 määrus tuleb tühistada ja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistada (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 661 lg 2 esimese lause kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 32 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Seega on pankrotimääruse vaidlustamiseks seaduses sätestatud
erinorm, mille kohaselt on pankrotimääruse vaidlustamise tähtaja kulgemise algus seotud pankrotiteate avaldamisega, mitte pankrotimääruse kättetoimetamisega võlgnikule. Pankrotimääruse vaidlustamise kord on korrektselt märgitud ka maakohtu 13. märtsi 2026 määruse alajaotuses „Edasikaebamise kord“.
12.Eelnevast tulenevalt tuvastas maakohus õigesti, et olukorras, kus pankrotiteade avaldati XX, oli võlgniku 10. aprillil 2026 esitatud määruskaebus esitatud hilinenult. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et alus tähtaja ennistamiseks puudus, kuigi e-toimiku infosüsteemist oli võlgnikule saadetud teade, mille kohaselt oli määruskaebuse esitamiseks aega kuni 10. aprillini 2026.
13.TsMS § 67 lg 1 kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohtu praktika kohaselt, kui kohus eksitab menetlusosalist määruskaebuse esitamise võimaluse osas, annab see aluse lugeda määruskaebuse kaebetähtaja möödalaskmise põhjus mõjuvaks ning ennistada kaebetähtaeg (RKTKm 14.02.2007, 3-2-1147-06, p 6; RKTKm 12.03.2013, 3-2-1-20-13, p 9).
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et ka e-toimikus eksitava vaidlustamistähtja kuvamine võib olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Ainuüksi teatele lisatud märkus, et info tähtaja kohta on informatiivne, ei muuda seda järeldust. Ka kohtulahendi resolutsiooni juures TsMS § 442 lg 6 kohaselt märgitav info edasikaebamise korra ja tähtaja kohta on informatiivne, sest tegemist on seaduses sätestatud tähtajaga.
15.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et e-toimik on Eesti kohtusüsteemi ametlik elektrooniline menetluskeskkond, mille kaudu kohtud menetlusosalistega suhtlevad ja menetlusteavet edastavad ning et menetlusosaliselt ei saa mõistlikult eeldada, et ta ignoreerib kohtusüsteemi ametliku infosüsteemi poolt edastatud konkreetset edasikaebamise tähtaega ning hakkab iseseisvalt kontrollima, kas infosüsteemis kuvatud tähtpäev võib olla ekslik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka e-toimiku kaudu saadetud infot kaebetähtaja kohta käsitleda samal viisil kohtulahendis märgitud infoga ja eksitava info esitamise korral tuleb tähtaeg ennistada.
16.Võlgniku määruskaebuse rahuldamise tõttu kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv talle tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 6). TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Pankrotivõlgniku vara muutub PankrS § 35 lg 1 p 1 ning § 108 lg-te 1 ja 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi üksnes vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet. Riigilõivu tagastamise nõue kuulub pankrotivara hulka. Pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus läheb pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 järgi üle pankrotihaldurile ning võlgnik kaotab PankrS § 35 lg 1 p 3 järgi õiguse teha pankrotivaraga tehinguid. Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 37 lg 1 esimese lause järgi vastu võtta üksnes haldur (RKTK 29.10.2012, 3-2-1-120-12, p 10, vt ka RKKK 30.04.2025, 1-19-7473, p 19).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.