13.C.F.W, registrikood 1xxxxx 01.07.2026 kell 15.00 Pärnu kohtumaja (videoistung)
Ärakuulamine
2-22-3921
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada L.J (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda L.J vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Avaldada kohustustest vabastamata jätmise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus edastada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 19.04.2022 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku L.J pankrot. Pärnu Maakohtu 03.05.2023 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu ning 03.05.2023 määrusega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kus võlgnik määrati enda usaldusisikuks. Võlgniku täitmata jäänud kohustuste suuruseks oli 59 243,08 eurot.
2.Võlgnik on kohtule esitanud järgmised aruanded: - 28.05.2024 perioodi 01.07.2023-27.05.2024 osas. Aruande kohaselt töötab võlgnik xxxxxxx töölisena. Võlgnikul on üks ülalpeetav, Võlgniku varaks on sõiduauto Volkswagen Passat. Võlgnik väljamakseid võlausaldajatele teinud ei ole. Võlgnik esitab koos aruandega enda Coop Panga konto väljavõtted EE624204278603637213 perioodi 01.07.2023-27.05.2024 osas. - 12.06.2025 perioodi 01.06.2025-01.05.2025 osas. Aruande kohaselt töötab võlgnik endiselt xxxxxxxx töölisena. Võlgnikul on üks ülalpeetav, alaealine laps. Võlgniku varaks on sõiduauto Volkswagen Passat. Võlgnik väljamakseid võlausaldajatele teinud ei ole. Võlgnik esitab koos aruandega enda Coop Panga konto väljavõtted perioodi 01.07.2024-11.06.2025 osas.
3.Kohus palus 23.07.2025 kohtunõudega esitada võlgnikul esitatud aruannete osas selgitused ning täiendavad tõendid. Samuti selgitas kohus, et võlgnikul tuleb esitatud aruannete kohaselt teha võlausaldajatele väljamakseid, 2024 esitatud aruande kohaselt kokku 254,56 eurot ning 2025 aruande kohaselt 8,03 eurot.
4.Võlgnik esitas 05.08.2025 vastuse kohtunõudele koos tõendite ja selgitusega. Võlgnik selgitab, et ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuna ei saanud vajalike selgitusi pankrotihaldurilt.
5.Võlgnik edastas 16.05.2026 oma 04.05.2026 Bigbank konto väljavõtte, kust nähtub, et võlgnik on teinud vajalikud väljamaksed võlausaldajatele, kokku 324,75 eurot.
6.Kohus palus 20.05.2026 kohtunõudega esitada võlgnikul lõpparuanne hiljemalt 29.05.2026. Võlgnik lõpparuannet kohtule esitanud ei ole.
7.Kohus kutsus võlgniku 01.07.2026 kell 15.00 ärakuulamisele. Võlgnik selgitab, et on menetluses varjanud enda sissetulekuid ehk sissetulekud on olnud suuremad, kui võlgnik aruannetes märkinud on ning ta on kohtule esitanud valeandmeid. Võlgnik selgitab, et tema sissetulek on 1500-2000 eurot (bruto) alates 2024 või 2025 ning vara peale sõiduauto tal ei ole. Võlgniku igakuisteks kulutusteks on 600-800 eurot.
8.Kohus küsis 28.07.2026 kohtunõudega võlausaldajatelt seisukohta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas. Ükski seisukoha esitanud võlausaldaja ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega ning paluvad kohtul menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
2-22-3921 Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus, tutvunud võlgniku ja võlausaldajate poolt kohustustest vabastamise menetluse käigus esitatuga, leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku L.J vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 12 2 alusel pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. TsMS § 4772 lg 1 järgi, kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.
11.Pärnu Maakohtu 19.04.2022 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku L.J pankrot ning 03.05.2023 määrusega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kus võlgniku ennast kohustati täitma usaldusisiku kohustusi.
12.Kohus märgib, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus lähtub seega edaspidi kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise sätetest. Kehtiva pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel koostoimes kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-ga 1 on võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise ajaks 03.05.2026.
13.PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama, lg 4 järgi peab usaldusisik lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-4916, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).
14.Võlausaldajad on kirjalikult avaldanud enda seisukohad (vt asjaolude p 8). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi täitnud ja võlgnik on rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Võlgnik on PankrS § 175 lg 2 p 2
2-22-3921 sätestatu kohaselt rikkunud süüliselt oma kohustusi, mis on ette nähtud PankrS §-s 173 ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
15.Käesolevas menetluses täitis võlgniku enda usaldusisiku ülesandeid. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks kord aastas võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Usaldusisikule ei pea võlgnik üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus on kohustustest vabastamise menetluse ajal võlgniku ära kuulanud 01.07.2026. Võlgnik kinnitas, et on menetluses varjanud enda sissetulekuid. Kohus leiab, et sissetulekute teadlik varjamine kujutab endast võlgniku kohustuste olulist rikkumist ning on vastuolus kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi ja hea usu põhimõttega. Võlgnik peab menetluse kestel tegutsema ausalt, tegema täielikku koostööd ning avaldama kogu menetluse seisukohalt olulise teabe. Sissetulekute varjamine kahjustab võlausaldajate huve ning ei võimalda hinnata võlgniku tegelikku maksevõimet. Kohtu hinnangul ei saa asuda ka seisukohale, et käesoleval juhul võlgnik oleks rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Seega on võlgnik rikkunud Pärnu Maakohtu 03.05.2023 määruses võlgnikule määratud kohustusi.
16.Kohus leiab, et pankrotivõlgnik on teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on võlgnik, oma tahtliku tegevusega, PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud raskelt hooletu. Olukorras, kus võlgnik teadlikult varjab enda sissetulekuid, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ning tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Võlgniku üks kohustusi oli esitada kohtule iga aasta aruandeid, mida võlgnik on teinud (v.a lõpparuande esitamine), kuid aruanded on täidetud puudulikult ning teadlikult on kohtule esitatud valeandmeid. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et olukorras, kus võlgnikul on olemas sissetulekud, millest on tal võimalik ja seadusest tulenev kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid ning võlgnik selliseid väljamakseid ei tee, saavad võlausaldajate huvid kahjustada. Seega pole kohtu hinnangul kahtlust, et võlgnik on PankrS § 173 tulenevate kohustuste täitmata jätmisega kahjustanud võlausaldajate huve.
17.Täidetud on PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
18.Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik kohustatud pingutama ja tegema kõik endast oleneva selle nimel, et täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, sh tegema saadavast tulust võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotusettepanekust ettenähtud jaotistele. Kohus leiab, et olukorras, kus isikul puudub igasugune initsiatiiv ja soov panustada kohustustest vabastamise menetluse positiivsele lõpptulemusele, ei täida kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ning menetlus tuleb lõpetada jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgadest vabastamine ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Eelkõige tähendab see, et võlgnik ei peaks vabanema kohustustest n-ö automaatselt. PankrS §-s 2 märgitud eesmärk on sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Võlgnik nimetatud eesmärki täitnud ei ole.
2-22-3921
19.Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13, p 11).
20.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on menetluses teadlikult varajanud enda sissetulekuid ning esitanud kohtule valeandmeid.
21.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega kohus lõpetab L.J suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab L.J enda usaldusisiku kohustustest.
22.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6).
23.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
24.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
25.Kohus selgitab võlgnikule, et enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud arestid lõpevad seaduse jõul pankroti väljakuulutamisega. Kui pärast pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse lõppemist alustatakse sissenõudjate poolt uusi täitemenetlusi, kohaldatakse täitemenetluse seadustikus sätestatut. Kohus soovitab võlgnikul pöörduda aresti kohaldanud täituri poole.