2.Tuvastada Y.S poolt 15.12.2023 töölepingu ülesütlemise tühisus.
3.Jätta Ronyx Team OÜ ja Y.S menetluskulud Y.S kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 1/4
2-24-747 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja seisukohad
1.Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetati 06.11.2023 hagejapoolse 21.10.2023 ülesütlemisavaldusega, mis oli kostjale samal päeval kätte toimetatud. Ülesütlemisavalduse toimetas kostjale isiklikult kätte hageja juhatuse liige R D tööruumides, teise töötaja Y.S juuresolekul, kes ülesütlemisavalduse ette valmistas.
2.Y.S esitas Ronyx Team OÜ-le 15.12.2023 avalduse töölepingu ülesütlemiseks. Kuna Ronyx Team OÜ ülesütlemine on kehtiv ja leping on lõppenud Ronyx Team OÜ ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval, so 06.11.2023, siis on töölepingu ülesütlemine 15.12.2023 Y.S poolt tühine. Kostja seisukohad
3.Kostja on seisukohal, et poolte tööleping lõppes kostja ülesütlemisavaldusega 15.12.2023. Hageja 21.10.2023 tehtud ülesütlemisavaldus ei ole kostjale kätte toimetatud, mistõttu on tegemist tühise ülesütlemisega, kuna formaalset eeldust töölepingu lõpetamiseks täidetud ei ole. 21.10.2024 istung
4.21.10.2024 istungil kuulas kohus vande all üle hageja töötaja J P , kes kinnitas, et töötas kostjaga koos restoranist Old Trafford. Tunnistaja kinnitas, et printis ülesütlemiseavalduse (dtl 59) välja ja selle dokumendi andis hageja esindaja R D kostjale restoraniruumis üle. Tunnistaja tuli R D palvel alla Tunnistaja ei mäleta täpset kuupäeva, millal juhtum toimus ja oletab, et see võis olla septembris (dtl 112 – 113). Tunnistaja kuulis pealt hageja esindaja ja kostja vestlust, kus arutati kostja vallandamist. Kostja oli selle vestluse käigus rõõmus ja tahtis minna teisele tööle (dtl 114). Kohus kuulas samal istungil üle vande all ka kostja. Kostja mäletas hageja esindaja R D kohtumist oktoobri lõpus, kohtumine toimus restoranis, tema kabinetis. Kohtumise raames teatas hageja esindaja, et soovib kostja töölepingu üles öelda ja suunab kostja 2nädalasele puhkusele, et kostja mõtleks järele, kas ta soovib seal edasi töötada. Peale 2 nädala möödumist pidi kostja hageja esindajale helistama ja oma soovist teada andma. Kohtumise juures ei viibinud kedagi ja kostja ühtegi dokumenti ei allkirjastanud. Kostja viimane tööpäev oli 06.11.2023 ja 10.11.2023 kirjutas tunnistaja R D abikaasale, millal ta peab tööle asuma, aga sellele ta vastust ei saanud. Nädal hiljem helistas kostja R D , kes ütles, et ta on vallandatud. Kostja selgitas, et 2-nädalane puhkus algas peale 6.11.2023 (dtl 115).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja palub kohutul tuvastada, et kostja poolt 15.12.2023 töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna selleks ajaks oli tööleping juba lõppenud. Riigikohus on 22.04.2015 tsiviilasjas 3-2-1-111-14 tehtud lahendi punktis 17 selgitanud, et: „Lõppenud töölepingut 2/4
2-24-747 ei ole teisel poolel enam võimalik üles öelda (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 12).“
7.Pooltel on vaidlus asjaolu üle, kas tööleping oli öeldud üles tööandja poolt ja lõppes 6.11.2024. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole pooled muude asjaolude üle vaielnud kui see, kas 21.10.2023 teatas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisest ja kas leping lõppes 06.11.2023. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid 15.12.2023 ülesütlemise avaldusele (dtl 111), vaid on piirdunud väitega, et tööleping oli selleks hetkeks juba lõppenud. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid 21.10.2023 ülesütlemise avalduse osas, samuti ei ole kostja nimetatud ülesütlemisega seonduvalt käesolevas menetluses nõudeid esitanud. Kostja väidab vaid seda, et 21.10.2023 avaldust ei ole talle kätte toimetatud.
8.Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1).
9.Kohus ei anna sisulist hinnangut 21.10.2023 ülesütlemisavalduse põhjustele, kuna kostja ei ole seda vaidlustanud. Ainuke, mida kohus käesolevas menetluses kontrollida saab on asjaolu, kas 15.12.2023 oli hageja ja kostja tööleping formaalselt lõppenud.
10.Kohus leiab, et olenemata sellest, et kostja ütlused seda ei kinnita, siis on tõendatud, et 21.10.2023 vestluse käigus andis hageja kostjale üle töölepingu ülesütlemise avalduse ja teatas, et ütleb töölepingu üles. Kostja ise kinnitab oma ütlustega vestluse toimumist ja ka seda, et vestluse käigus soovis hageja esindaja temaga sõlmitud töölepingut üles öelda (dtl 115). Samas oma ülesütlemise avalduses kostja nimetatud vestlust ei maini (dtl 5, tõlge dtl 16) ning avalduses esitatu on otseses vastuolus kostja vande all antud ütlustega, mille tõttu ei pea kohus neid usaldusväärseks. Avalduses väidab kostja, et sai telefoni teel teada, et ta leping on üles öeldud (dtl 5, tõlge dtl 16), samas kui vande all antud ütlustes mainib kostja hageja soovi tööleping üles öelda ka juba oktoobri lõpus toimunud vestluses. Tunnistaja ütlustega on kohtu hinnangul leidnud kinnitust asjaolu, et dokument anti kostjale üle (dtl 112) ning see, et dokumendil puudub kostja allkiri ei tähenda seda, et kostja ei oleks saanud dokumendiga tutvuda. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja ei mäleta täpset vestluse toimumise kuupäeva ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline, kuna hageja ütles töölepingu üles ühe korra ja ei ole segadust, millisel kuupäeval see täpselt toimus.
11.Seega on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, kuna juba üles öeldud töölepingut ei ole võimalik uuesti üles öelda.
MENETLUSKULUD
12.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 3/4
2-24-747
13.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.