Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. märts 2025
Tsiviilasja number
2-24-747
Tsiviilasi
Osaühing RONYX TEAM hagi Jekaterina Chesnokova vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. novembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jekaterina Chesnokova apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Osaühing RONYX TEAM (registrikood 12380344), esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Kostja (apellant) Jekaterina Chesnokova (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jekaterina Chesnokova apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. novembri 2024. a otsus muutmata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing RONYX TEAM (hageja) esitas 15. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule Jekaterina Chesnokova (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada, et kostja poolt
15.detsembril 2023 töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping (tööleping) lõppes hageja 21. oktoobri 2023. a ülesütlemisavalduse alusel. Kostja sai ülesütlemisavalduse 21. oktoobril 2023 kätte. Tööleping lõppes ülesütlemisavalduses märgitud päeval, s.o 6. novembril 2023. Kostja esitas 15. detsembril 2023 hagejale avalduse töölepingu ülesütlemiseks. Kuna tööleping lõppes juba 6. novembril 2023, on kostja poolt töölepingu 15. detsembril 2023 üles ütlemine tühine.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Hageja 21. oktoobri 2023. a ülesütlemisavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud. Tegemist on tühise ülesütlemisega. Tööleping lõppes kostja 15. detsembri 2023. a ülesütlemisavaldusega. Hageja sai selle kätte. Kostja poolne ülesütlemine on kehtiv.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 14. novembri 2024. a otsusega hagi, tuvastas kostja poolt 15. detsembril 2023 töölepingu ülesütlemise tühisuse ning jättis menetluskulud kostja kanda. Pooled vaidlevad, kas hageja teatas 21. oktoobril 2023 kostjale töölepingu ülesütlemisest ja kas leping lõppes 6. novembril 2023. Kostja ei esitanud hageja 21. oktoobri 2023. a ülesütlemise avalduse osas sisulisi vastuväiteid ega nõudeid. Kostja väidab, et avaldust ei ole talle kätte toimetatud. Hageja ei esitanud kostja 15. detsembri 2023. a ülesütlemise avalduse osas sisulisi vastuväiteid. Hageja väitel oli tööleping selleks ajaks lõppenud. Töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandaja peab TLS § 95 lg 2 kohaselt ülesütlemist põhjendama. Tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku 2
üldosa seaduse (TsÜS) § 68 järgi tahteavaldus. See muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Kohus ei hinnanud 21. oktoobri 2023. a ülesütlemise avalduse põhjendusi, kuna kostja ei ole neid vaidlustanud. Kohus kontrollis, kas 15. detsembril 2023 oli tööleping formaalselt lõppenud. Hageja andis 21. oktoobri 2023. a vestluse käigus kostjale üle töölepingu ülesütlemise avalduse ja teatas, et ta ütleb töölepingu üles. Kostja kinnitab oma ütlustega vestluse toimumist ja ka seda, et hageja esindaja soovis vestluse käigus temaga sõlmitud töölepingut üles öelda. Kostja ei maini vestlust oma ülesütlemise avalduses. Avalduses esitatu on vastuolus kostja vande all antud ütlustega, mistõttu ei ole kostja ütlused usaldusväärsed. Avalduses väidab kostja, et ta sai telefoni teel teada, et ta tööleping on üles öeldud. Kostja märgib vande all aga, et hageja soovis töölepingu üles öelda juba oktoobri lõpus toimunud vestluses. Tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et dokument anti kostjale üle. Kostja allkirja puudumine dokumendil ei tähenda, et kostja ei oleks saanud sellega tutvuda. Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta vestluse toimumise kuupäeva, ei ole oluline, kuna hageja ütles töölepingu üles ühe korra ja ei ole segadust, millisel kuupäeval see toimus. Hageja ütles töölepingu seega üles. Kostja ei saanud hiljem töölepingut uuesti üles öelda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, ning jätta menetluskulu hageja kanda. Maakohus hindas tõendeid valesti. Kohus tuvastas ekslikult, et tööleping lõpetati hageja algatusel 21. oktoobril 2023. Hageja ei tõendanud, et ta andis kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse üle. Tunnistaja ütlused on vastuolulised. Tunnistaja ei mäletanud avalduse üleandmise kuupäeva ega osanud öelda, kas kostjale üleantud dokumendiks oli töölepingu ülesütlemise avaldus ja kas see allkirjastati. Tunnistaja kinnitas, et ei näinud, kas kostja dokumendiga tutvus. Tunnistaja ütlustele ei saa seega tugineda. Kohus jättis kostja esitatud tõenditega arvestamata. Kostja ütlused olid detailsed ja järgepidevad. Kohus ei põhjendanud, miks ta arvesta kostja esitatud tõenditega. Hageja juhatuse liikmel on pikaaegne juhtimiskogemus. Hageja juhatuse liikme kogemusi arvestades, ei ole usutav, et ta oleks edastanud töölepingu ülesütlemise avalduse töötajale isiklikult ning ilma, et töötaja oleks selle allkirjastanud.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus tuvastas asjaolud ja hindas tõendeid õigesti. Hageja ütles töölepingu üles, mistõttu see lõppes 6. novembril 2023. Kostja poolt 15. detsembril 2023 töölepingu ülesütlemine on seega tühine. Hageja valis töölepingu ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamiseks sobiva viisi. Hageja tõendas, et kostja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 3
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib apellatsioonkaebuse väidete kohta järgmist.
1.Töölepingu võib TLS § 95 lg 1 kohaselt üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Töölepingu ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 järgi kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus tuleb seega töötajale edastada, et töötaja saaks selle kätte. Seadus ei näe töölepingu ülesütlemisavalduse töötajale edastamiseks ette kindlat viisi. Töölepingu ülesütlemisavalduse võib anda töötajale üle seega muuhulgas isiklikult (TsMS § 69 lg 2). Samas sel juhul tuleb arvestada, et tööandja peab vaidluse korral tõendama, et ta andis töölepingu ülesütlemisavalduse töötajale üle.
2.Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Maakohus hindas tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1 ja 2). Kohus põhjendas oma järeldusi (TsMS § 442 lg 8). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.
3.Sellest, et tunnistaja ei mäletanud hageja ja kostja vahelise vestluse, mille käigus hageja andis kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse, aega, ei saa järeldada, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kostja ei mäletanud vande all antud seletuses samuti hageja juhatuse liikme ja kostja vestluse täpset kuupäeva, kuid kinnitas, et hageja juhatuse liige ja kostja vestlesid 2023. a oktoobri lõpus. Tunnistaja ja ka kostja andsid ütlusi asjaolude kohta, mis toimusid aasta enne ütluste andmist. Sellest tulenevalt on võimalik, et tunnistaja ega ka kostja ei pruugi nende sündmuste aega täpselt mäletada. Ainuüksi sellest ei saa aga järeldada, et nende esitatud väited toimunud asjaolude sisu kohta ei ole usaldusväärsed.
4.Tunnistaja kinnitas, et ta trükkis tööandja palvel töölepingu ülesütlemisavalduse (sama, mis on digitoimikul lehel 59), et hageja juhatuse liige andis selle kostjale üle ning ta nägi ülesütlemisavaldust kostja käes (dtl 112 – 113). Kostja väitel avaldas hageja juhatuse liige vestluse käigus soovi kostja vallandada, kuid suunas ta ikkagi kahenädalasele puhkusele, et kostja mõtleks, kas kostja tahab hageja juures töötada. Hageja juhatuse liige palus kostjal kahe nädala möödumisel helistada ja öelda, mida kostja otsustas. Kostja kinnitusel ei saanud ta hageja juhatuse liikmelt töölepingu lõpetamise kohta dokumente (dtl 115). Tunnistaja ütlused ja kostja vande all antud seletused on omavahel vastuolus. Tunnistaja ütlustes endas ei ole samas olulisi vastuolusid. Kostja seletustes on aga ringkonnakohtu arvates olulised vastuolud, mis ilmnevad järgnevas. Kostja suunati tema väidete kohaselt 2023. a oktoobri lõpus kahenädalasele puhkusele. Samas kostja kinnitusel oli tema viimane tööpäev 6. november 2023 (dtl 115), s.o sama päev, mis pidi ülesütlemisavalduse järgi olema kostja viimane tööpäev (dtl 59). Kostja enda seletusest nähtub, et kostja ei läinudki tegelikult 2023. a oktoobri lõpus kahenädalasele puhkusele. Isegi kui oletada, et puhkus, millele hageja kostja suunas, algas 6. novembrist 2023, on selgusetu, miks oleks kostja pidanud 10. novembril 2023 küsima hageja juhatuse liikme abikaasalt, millal ta peab tööle tulema (dtl 115). Kostja kinnitusel oli ta ju 2023. aasta oktoobri lõpus leppinud hageja juhatuse liikmega kokku, et kostjal on kaks nädalat puhkust ja kostja siis helistab hageja juhatuse liikmele edasise töökorralduse asjus. Kostja kirjeldab ühelt poolt, et hageja ei öelnud 2023. aasta oktoobri lõpus töölepingut üles, vaid sõlmis kostjaga töökorralduslikke kokkuleppeid. Samas kostja kirjeldusest 2023. a oktoobri lõpule järgnenud sündmuste kohta ei saa järeldada, et kostja väidetud töökorralduslikke kokkuleppeid oleks sõlmitud. Need ei väljendu kostja käitumises.
4
5.Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et maakohus tuvastas tunnistaja ütlustele tuginedes põhjendatult, et kostja sai töölepingu ülesütlemisavalduse (dtl 59) TsÜS § 69 lg 2 mõttes kätte. See, kas kostja ülesütlemisavalduse dokumendi läbi luges või selle allkirjastas, ei ole oluline. Oluline on see, et kostjal oli tegelik võimalus ülesütlemisavaldusega tutvuda.
8.Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
9.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude jaotust saab menetlusosaline vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.