X ja Y kaebus Keskkonnaameti tegevusele seoses järelevalvemenetluse algatamisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Eveli Misnik
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X ja Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määruse peale.
Rahuldada X ja Y määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määrus halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Määruse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja väärteoasja number X-XXXXXX tähemärgiga.
ja
saata
asi
tagasi
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
X-il on maaomanikega sõlmitud lepingute alusel jahipidamise ainuõigus ning maaomanike esindusõigus Kasila ja Vallimaa kinnistutel. Salme Jahimeeste Seltsi (Salme JS) esindaja teavitas 23.02.2026 X-i ja Keskkonnaametit e-kirjaga, et 24.02.2026 toimub Vallimaa ja Kasila kinnistute läheduses metssigade jaht. X vastas samal päeval, et peab sel päeval kinnistutel rebasejahti, paludes end ja maaomanikke mitte häirida ning jahti korraldades arvestada, et koerad ei satuks nimetatud kinnistutele.
Y-le kuulub Kasila kinnistu.
3-26-1252
3.X esitas 01.03.2026 Keskkonnaametile kaebuse tegevusetuse kohta samalaadsete rikkumiste menetlemisel ning taotluse algatada väärteomenetlus Salme JS-i ja jahijuhataja suhtes seoses 24.02.2026 Kasila ja Vallimaa kinnistutel toimunud jahiseaduse (JahiS) rikkumisega. X selgitas, et viibis 24.02.2024 hommikul nimetatud kinnistutel rebasejahil, kui kell 11.05 ajasid Salme JS-i kolm jahikoera seal hirve, häirides kaebaja jahipidamist. Salme JS-l puudus neil kinnistutel koertega hirvejahi pidamiseks eelnev maaomaniku või volitatud isiku nõusolek. Keskkonnaamet teatas 13.03.2026 kirjaga nr 13-17/26/3950-3 väärteomenetluse alustamata jätmisest.
4.X esitas Keskkonnaametile 14.03.2026 kaebuse, paludes tühistada 13.03.2026 otsus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta ja algatada väärteomenetlus Salme JS-i ja jahijuhataja tegevuse suhtes, samuti kontrollida järelevalvega venitamist ja anda kirjalik vastus võetud meetmete kohta.
5.Keskkonnaamet jättis 19.03.2026 määrusega nr 13-17/26/4969-2 X kaebuse väärteomenetluse alustamist puudutavas osas rahuldamata ning tagastas läbivaatamatult nõuded kontrollida järelevalvega venitamist ja anda kirjalik vastus võetud meetmete kohta. Määruse põhjenduste kohaselt teavitas Salme JS-i juhatuse liige X-i 23.02.2026, et 24.02.2026 toimub Ansekülas jaht metssigadele mh Vallimaa ja Kasila kinnistute läheduses. Kaebuse lahendamise käigus on vesteldud 24.02.2026 jahti juhatanud isikuga ning esitatud päring Politsei- ja Piirivalveametile. Selle tulemusena selgus, et Vallimaa ja Kasila kinnistutel ei toimunud jahipidamist ning ükski jahimees ei viibinud nimetatud kinnistutel, kuid jahikoerad jooksid korra üle Vallimaa kinnistu.
6.X esitas Keskkonnaameti 19.03.2026 määruse peale kaebuse, mille Pärnu Maakohus jättis 24.03.2026 määrusega väärteoasjas nr X-XX-XXXX rahuldamata.
7.X esitas 15.04.2026 Keskkonnaametile teabenõude, milles mh soovis teada selle inimese (jahiloa omaniku) nime, kes teatas maaomanikule või Keskkonnaametile 24.02.2026 toimuvast metsseajahist Kasila ja Vallimaa kinnistutel või nende vahetus läheduses. Samuti palus ta teatada, milliseid meetmed võttis Keskkonnaamet kasutusele seoses 24.02.2026 jahipidamisega.
8.Keskkonnaamet selgitas 21.04.2026 kirjas nr 2-6/26/123-2, et keegi ei ole teavitanud jahi toimumisest Vallimaa või Kasila kinnistul. Teavituses seisis, et jahti peetakse nende kinnistute läheduses. Täiendavate meetmete võtuks puudus vajadus, kuna jahipidamise õigus oli olemas. Jahipidamine Kasila ja Vallimaa kinnistute läheduses ei ole keelatud.
9.X ja Y esitasid 26.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid: 1) tuvastada, et Keskkonnaamet on 24.02.2026 Kasila ja Vallimaa kinnistutel toimunud jahipidamisega seotud asjaolude kontrollimisel ja riikliku järelevalve teostamisel käitunud õigusvastaselt, jättes asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ja järelevalvekohustuse täitmata; 2) kohustada Keskkonnaametit tegema riiklikku järelevalvet 24.02.2026 toimunud sündmuste üle, sh selgitama välja jahipidamise tegeliku käigu Kasila ja Vallimaa kinnistutel, tuvastama jahis osalenud isikud ja jahikoerte omanikud, kontrollima, milliste jahilubade alusel jahipidamine toimus, koguma ja hindama kõiki asjakohaseid tõendeid ning tegema põhjendatud otsuse järelevalvemenetluse ja vajadusel väärteomenetluse alustamise kohta. Jahikoerad ajasid 24.02.2026 Vallimaa kinnistul hirve ajal, mil hirvejaht oli keelatud. Jahikoerad ründasid lambaid Kasila kinnistul hoonete vahetus läheduses. Sündmuskohale saabunud politseinikud fikseerisid olukorra ja verejäljed lumel. Keskkonnaamet jättis 19.03.2026 väärteomenetluse algatamata ning järelevalvet puudutavad nõuded tagastati neid läbi vaatamata. Keskkonnaamet tugines jahti juhatanud isiku kontrollimata ütlustele, leides, et 2(4)
3-26-1252 kinnistutel ei toimunud jahipidamist. Ekslik on järeldus, et koerte läbijooksmine ei ole jahipidamine, kuna jahiti metssiga, mitte hirve.
10.Keskkonnaamet leidis 28.05.2026 vastuses, et kaebus tuleks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
11.Tallinna Halduskohus tagastas 01.06.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse eesmärk on, et Keskkonnaamet algataks riikliku järelevalve menetluse seoses 24.02.2026 Kasila ja Vallimaa kinnistutel toimunud jahipidamisega. Kaebajad esitasid halduskohtule nõude kohustada Keskkonnaametit tegema riiklikku järelevalvet 24.02.2026 toimunud sündmuste üle. Riigikohus selgitas 20.04.2018 otsuse nr 3-15-443 p-s 15, et järelevalvemenetluse eesmärk ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse. Minevikus toimunud rikkumistele, mis vastavad seaduses ettenähtud süüteokoosseisudele, võib asjakohasel juhul reageerida karistusõiguslike meetmetega. Kuna vaidlusalust sündmust on juba hinnatud väärteomenetluses, puudub alus hinnata sama sündmust haldusmenetluses. Väärteomenetluses hinnati mh asjaolu, kas maaomanike teavitamine enne jahipidamist oli õiguspärane. Seega poleks täiendava järelevalvemenetluse algatamine kaebajate õiguste kaitseks eesmärgipärane. Kasila ja Vallimaa kinnistud ei kuulu X-ile. Seega ei saa väidetav rünnak lammastele rikkuda X subjektiivseid õigusi, sh juhul, kui X on sõlminud vaadeldavate kinnistute omanikega jahipidamise lepingud.
12.X ja Y esitasid Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu 13.06.2026 määrus ning uue määrusega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmiseks. Pärnu Maakohus lahendas 24.03.2026 määrusega väärteomenetluses nr X-XX-XXXX üksnes küsimuse, kas väärteomenetluse algatamata jätmine Salme JS-i suhtes oli õiguspärane. Füüsiliste isikute, jahijuhataja ja jahikoerte omanike vastutust ei ole kordagi sisuliselt hinnatud. Kohus ei hinnanud uurimispõhimõtte järgimist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) ja järelevalvekohustuse täitmist. Keskkonnaamet ei tuvastanud, kellele jahikoerad kuulusid ning ei hinnanud nende isikute vastutust. See on HMS §-de 6 ja 56 rikkumine. Kaebus tagastati põhjusel, et rikkumist ei tuvastatud. Samas ei tuvastatud rikkumist, kuna Keskkonnaamet jättis uurimiskohustuse täitmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
14.Kaebajad soovivad, et Keskkonnaamet alustaks riikliku järelevalve menetlust ja selgitaks selle käigus välja 24.02.2026 Kasila ja Vallimaa kinnistutel toimunud jahipidamise käigu, sh tuvastaks jahijuhataja, jahis osalenud isikud ja jahikoerte omanikud ning kontrolliks jahilubade kasutamist, ning võtaks selle tulemusel asjakohased meetmed. Kaebuse kohaselt on tegemist korduva juhtumiga ja Keskkonnaamet on olnud rikkumiste fikseerimisel süsteemselt tegevusetu. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
15.HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel saab tagastada kaebuse, milles on esitatud n-ö vale nõue (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus nr 3-22-1219, p 12). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga.
16.Kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet 3(4)
3-26-1252 sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16 ja seal viidatud praktika). Siinsel juhul on X esitanud Keskkonnaametile taotluse alustada riiklikku järelevalvet ja Keskkonnaamet on jätnud selle taotluse 19.03.2026 määrusega läbi vaatamata. Kaebajad on esitanud halduskohtule sellega seoses kohustamisnõude, mis on kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv vähemalt osas, mis puudutab vastustaja kohustamist otsustama järelevalvemenetluse alustamine kaalutlusvigadeta (vt kohustamisnõude osas täpsemalt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 24).
17.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kuna vaadeldavat sündmust on väärteomenetluses juba uuritud, siis puudub alus hinnata sama sündmust uuesti haldusmenetluses. Seega sisuliselt tagastas halduskohus kaebuse põhjusel, et hindas selle perspektiivituks, kuid HKMS § 121 lg 2 p 2 ei anna sellist võimalust. Seetõttu ei olnud HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused täidetud.
18.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 01.06.2026 määruse ning saadab asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
19.Kaebajate õiguste kaitseks tuleb avaldatavas kohtulahendis asendada kaebajate nimed ning nendega seotud väärteoasja number tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.