Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-24-365 17. september 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Nele Siitam Päraküla selts MTÜ kaebus Keskkonnaameti 2. veebruari 2024. a metsateatise registreerimise otsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Kaebaja Päraküla selts MTÜ, esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Sandra Kaas Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmas isik AS K.A.T & Ko, esindaja vandeadvokaat Siim Vahtrus Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2025. a määrus Päraküla selts MTÜ määruskaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2025. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris 2. veebruaril 2024 metsaregistris metsateatise nr 50000954962, millega kiitis heaks lageraie AS-le K.A.T & Ko kuuluval Luiskama kinnistul Pärakülas Pärnu linnas eraldisel 16 pindalal 0,43 ha mahuga 78 tm.
Päraküla selts MTÜ esitas 7. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kinnistu metsateatise registreerimise 2. veebruari 2024. a otsuse (raieluba) tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus peatas 19. märtsi 2024. a määrusega esialgse õiguskaitse korras
2.veebruari 2024. a raieloa kehtivuse ja keelas Luiskama kinnistu eraldisel 16 raietegevuse.
4.Keskkonnaamet registreeris 4. veebruaril 2025 metsaregistris metsateatise nr 50000960676, millega kiitis heaks harvendusraie Luiskama kinnistul eraldisel 17 pindalal 0,76 ha mahuga 20 tm kehtivusajaga kuni 3. veebruar 2026.
5.Kaebaja esitas 4. märtsil 2025 taotluse kaebuse muutmiseks, paludes tühistada Keskkonnaameti
4.veebruari 2025. a metsateatise registreerimise otsus või teha kindlaks selle õigusvastasus. Alternatiivselt palus kaebaja lugeda taotlus iseseisvaks kaebuseks, mis puudutab uut metsateatist. Samuti palus kaebaja muuta esialgse õiguskaitse määrust, peatades uue raieloa ja keelates eraldisel 17 raietegevuse. Kaebaja selgitas, et pärast kohtunõude saamist avastas ta juhuslikult, et Keskkonnaamet
3-24-365 on 4. veebruaril 2025 registreerinud uue metsateatise Luiskama kinnistu eraldisel 17 harvendusraie tegemiseks. See on peaaegu identne metsateatisega, mille registreerimise Riigikohus tunnistas otsusega nr 3-21-979/44 õigusvastaseks. Uue metsateatise puhul kattuvad kinnistu, raie liik ja eraldis. Erineb üksnes raietööde pindala ja raie maht (ebaolulisel määral). Uue metsateatise registreerimine on õigusvastane, sest vastustaja jättis kaebaja järjekordselt menetlusest teavitamata, menetlusse kaasamata ja ära kuulamata. Metsateatise registreerimisel on jäetud tähelepanuta kavandatava raiega kaasneda võiv mõju ning piirangud, mis tulenevad Tõstamaa valla üldplaneeringust ja Pärnu maakonnaplaneeringust. Metsateatis on registreeritud taas automaatselt. Sellest ei nähtu kaalutlusi, mis puudutavad ohuhinnangut rohevõrgustikule, kus eraldis 17 asub.
6.Tallinna Halduskohus otsustas 6. märtsi 2025. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni
31.märtsini 2025, määras kohtuotsuse teatavakstegemise päevaks 30. aprilli 2025, rahuldas kaebuse muutmise taotluse osaliselt, jätkas menetlust Keskkonnaameti 2. veebruari 2024. a raieloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja jättis muus osas kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole 4. veebruari 2025. a raieloa osas kaebuse nõude muutmine põhjendatud. Kohus registreerib selles osas eraldi kaebuse ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-25-545). Tegemist on uue metsateatisega ja iseseisva kaebusega, mis peab vastama halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud nõuetele (sh tuleb tasuda riigilõiv jne). Metsateatis hõlmab eraldist 17, mitte aga eraldist 16, mis oli hõlmatud käesolevas asjas vaidlustatud metsateatisega. Kaebuse muutmisel kaebaja soovitud viisil algaks menetlus sisuliselt otsast peale, mis ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
7.Päraküla selts MTÜ palus määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse määruse muutmise taotluse rahuldamata, ja teha uus määrus kaebuse muutmise taotluse rahuldamiseks.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. märtsi 2025. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et kohtul on kaebuse muutmise lubamisel lai kaalutlusruum (HKMS § 49 lg 1; RKHKo 3-16-1573/41, p 32; 3-3-1-60-15, p 23). Kaebuse muutmine ei ole praegu lubatav. Kaebaja esitas uue nõude uuel alusel. Tegemist on erinevate metsateatistega erinevatel eraldistel. Kaebuse muutmise tulemusel asja lahendamine viibiks. Algses vaidluses on kohus juba määranud kindlaks otsuse tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Päraküla selts MTÜ palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebuse muutmise taotluse, ja rahuldada taotlus kaebuse täiendamiseks
4.veebruari 2025. a raieloa tühistamise või alternatiivselt õigusvastaseks tunnistamise nõudega järgmistel põhjustel.
9.1.Kaebaja ei ole esitanud uut nõuet uuel, vaid samal õiguslikul alusel. Ringkonnakohus ei ole arvestanud kaebaja kohtusse pöördumise põhjust ja eesmärki. Uus metsateatis on otseselt seotud käesoleva kohtuasjaga. See on identne metsateatisega, mille registreerimise Riigikohus tühistas (haldusasi nr 3-21-1187). Kaebuse muutmist ei takista metsateatise eraldise muutumine. Tegemist on sama kinnistuga, nõue põhineb samadel õiguslikel alustel ja on suunatud sama subjekti vastu. Kaebaja kaitseb end mitmendat korda Keskkonnaameti õigusvastase tegevuse eest juba vaidluse esemeks olnud faktiliste ja õiguslike asjaolude mõttes.
9.2.Uue metsateatise registreerimist on otstarbekas kontrollida käesoleva kohtuasja raames, sest kaebuse seisukohad kehtivad ka uue metsateatise suhtes. Mõlema teatise eraldised asuvad Männiku 2(4)
3-24-365 jõe kalda piiranguvööndis. Ainus sisuline erinevus teatiste vahel seisneb raie liigis (lage- ja harvendusraie).
9.3.Tegu pole mahuka kohtumenetlusega. Halduskohus otsustas 6. märtsi 2025. a määruses asja lahendamise kirjalikus menetluses ja määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja taotluste esitamiseks (24. ja 31. märts 2025). Hiljem pikendas halduskohus neid tähtaegasid käesoleva määruskaebemenetluse lõppemiseni. Kaebuse muutmine aitaks vältida uut kulukat kohtuvaidlust samade menetlusosaliste vahel ja tagada tõhusa kaitse (RKHKm 3-3-1-7-15, p 14).
10.Keskkonnaamet palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole uue raieloa lisamine käesolevasse menetlusse üksnes senise kaebuse kohandamine, vaid teise haldusakti vaidlustamine uuel alusel. Tõhus kohtulik kaitse ei eelda uue raieloa vaidlustamist varasema loa üle käivas kohtuasjas.
11.AS K.A.T & Ko palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kolmas isik leiab, et kaebaja esile toodud asjaoludel, võiks samas menetluses läbi vaadata pea kõik Keskkonnaameti sel ajavahemikul rohevõrgustiku aladel registreeritud metsateatised, kui kaebaja vaid soovib neid vaidlustada. Praegu vaidluse all olevate metsateatiste puhul on muu hulgas erinev raieliik. Seetõttu ei saa sisulised argumendid nende registreerimise õigusvastasuse kohta olla ühesugused.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Määruskaebus jääb rahuldamata ning nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määrus jääb jõusse. Muuta tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi (HKMS § 230 lg 5 p 6).
13.HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebuse muutmise võimalus tagab põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kaebeõiguse tõhusust (RKHKm 3-3-1-7-15, p 14). Seetõttu tuleb HKMS § 49 lg 1 esimese lause rakendamisel hoiduda liigsest formalismist.
14.Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kaebuse muutmine kaebaja soovitud viisil ei ole lubatav. HKMS § 49 lg 1 esimesest lausest ei tulene jäika keeldu muuta ühel ajal nii kaebuse nõuet kui kaebuse alust. Sidesõna „või“ tähendab selles sättes, et kaebuse nõuet ja alust ei pea kaebaja tingimata muutma koos.
15.Kaebuse alus on põhiliste asjaolude kogum ehk eluline juhtum, mille lahendamiseks nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2; RKHKm 3-22-2368/20, p 15; 3-17-1182/27, p 10). Uue haldusakti andmine kohtus vaidluse all olevas küsimuses muudab alati mingil määral ka kaebuse alust. HKMS § 49 lg 1 esimese lause mõte ei ole täielikult välistada kaebuse muutmist sellistes olukordades. Vaidluse eseme ulatust peab kohus arvestama, kaaludes kaebuse muutmise lubamist.
16.Algne ja uus metsateatis käsitlesid praegusel juhul erinevaid metsaeraldisi (vastavalt 16 ja 17) ning lubasid erinevat liiki raieid (lage- ja harvendusraie). Teisalt ei vaielda selle üle, et need eraldised külgnevad üksteisega vahetult samal rohevõrgustiku tuumalal. Pole alust eeldada, et eraldistel paiknevad kooslused või neid ümbritsevad olud erineks üksteisest märkimisväärselt. Seega reguleerivad algne ja uus raieluba sisuliselt sama metsamassiivi raiet mõneti erinevalt moel. Praeguses menetlusstaadiumis tuleb lähtuda sellest, et algse ja muudetud kaebuse põhilised asjaolud kattuvad olulisel määral. 3(4)
3-24-365
17.Algse ja uue kaebuse aluste sarnasus ei tähenda kohtu kohustust kaebuse muutmist lubada. Kohtul on lai otsustusruum kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel ning muutmise lubamisel. Kohus võib kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel arvestada menetlusstaadiumi, menetluse venimise ohtu, seda, kas kaebus oleks muudetud kujul nõuetekohane, kaebuse muutmise vajadust õiguskaitse seisukohast ning kaebuse eesmärki (RKHKo 3-16-1573/41, p 32; 3-3-1-60-15, p 23; m 3-3-1-7-15, p 13). Otsustades kaebuse muutmise lubamise üle, peab kohus ennekõike leidma tasakaalu tõhusa õiguskaitse ja menetlusökonoomia vahel.
18.Vaatamata avarale otsustusruumile peab kohus kaebuse muutmise mittelubamist põhjendama. Halduskohus põhjendas praegusel juhul kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmist viidetega uuele metsateatisele, iseseisvale kaebusele, erinevatele eraldistele, menetluse algamisele otsast peale ja vastuolule menetlusökonoomia põhimõttega. Kolleegiumi jaoks ei ole need põhjendused veenvad.
19.Kohtuasi polnud jõudnud hilisesse menetlusstaadiumi. Kaebuse muutmise taotluse esitas kaebaja eelmenetluses. Alles koos kaebuse muutmise lubamisest keeldumisega asus halduskohus asja läbi vaatama kirjalikus menetluses ja määras taotluste esitamise tähtaja (vrd HKMS § 49 lg 1 esimene lause). Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole usutav, et uue sarnastel asjaoludel esitatud metsateatise kontrollimine oleks toonud kaasa menetluse olulise venimise. Halduskohus ei seadnud kahtluse alla uue raieloa vaidlustamise tähtsust kaebaja jaoks. Algse ja uue metsateatise vaidlustamise eesmärgid kattusid (rohevõrgustiku kaitse).
20.Kolleegium on selgitanud seoses HKMS § 152 lg-ga 2, et tuvastamisnõudele üleminek teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki, kui kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud (RKHKm 3-20-580/47, p 12). Kuigi HKMS § 49 lg 1 ja § 152 lg 2 reguleerivad erinevaid olukordi, tuleks seda seisukohta üldistades kaebuse muutmist pigem lubada ka siis, kui algse ja uue kaebuse alus kattuvad olulisel määral nõnda, et senises kohtumenetluses tehtud tööd on võimalik kasutada uue haldusakti kontrollimisel.
21.Menetlusökonoomia ei seisne üksnes kohtu menetluses juba oleva vaidluse võimalikult kiires lahendamises. Menetlusökonoomia tagamiseks tuleb ka vältida uute kattuvate või sarnaste vaidluste algatamist samade menetlusosaliste vahel. Võimalus kaitsta õigusi uue kaebusega ei välista kaebuse muutmist. Kaebuse muutmise sätete eesmärgiks on vältida uue kaebuse esitamise vajadust (RKHKm 3-3-1-7-15, p 14). Praegusel juhul pole näha, millist ressursikokkuhoidu oleks kokkuvõttes võimaldanud kahe metsateatise kontrollimine eraldi ühe kohtumenetluse asemel.
22.Metsaseaduse § 41 lg 13 järgi võib metsaomanik teha raiet 24 kuu jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. 4. veebruari 2025. a raieloas on selle kehtivusaja lõpuks märgitud 3. veebruar 2026. Kehtivusaja piiramine on haldusakti kõrvaltingimus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 1). Kõrvaltingimused on hõlmatud haldusakti resolutiivosaga ja siduvad sõltumata õiguspärasusest (HMS § 60 lg 2). Seega on 4. veebruari 2025. a raieloa kehtivus lõppenud ja tühistamisnõude rahuldamine poleks võimalik, sest asjast ei nähtu vajadust raieluba „üle tühistada“ (RKHKm 3-20-580/47, p 11). Kuna kaebuse muutmise taotluses esitatud tühistamisnõue on praeguseks ammendunud, puudub vajadus kaebuse muutmise lubamist täiendavalt kaaluda.
23.Käesoleva määruskaebuse lahendamisel tekkinud menetluskulud tuleb jaotada lõpplahendis (HKMS § 108 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.