aeg ja koht Resolutsioonmääruse kirjeldava 09.09.2026 ja põhjendava osaga täiendamise aeg Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
3-26-2219 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus W.E.W kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja: Eleriin Kuuskmäe Puudutatud isik: W.E.W, varasem nimi: W.E W.E, (Sudaani Vabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), esindaja Nora Kurik Lihtmenetluses, kohtuistungil 04.09.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda PPA-le luba W.E.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.09.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb puudutatud isikule vajadusel määrust ja selle edasikaebamise korda täiendavalt selgitada.
3.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
1.Puudutatud isik peeti Eestis kinni 22.07.2026 ning ta esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 24.07.2026 määrusega (mida täiendas kirjeldava ja põhjendava osaga 28.07.2026) haldusasjas nr 3-26-2219 loa puudutatud isiku kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.09.2026. Isiku Eestisse saabumise ja senise kinnipidamise asjaolud on Tallinna Halduskohtu 28.07.2026 määruses kirjeldatud ning nende kordamine ei ole vajalik.
2.Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise järgselt alustas PPA määruse (EL) 2024/1315 vastutava liikmesriigi määramise menetlust ning esitas 07.08.2026 Läti Vabariigile tagasivõtutaotluse (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 120-122), mis rahuldati 26.08.2026 (dtl 76). PPA tegi 03.09.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbivaatamata jätmise ja vastutavale liikmesriigile üleandmise otsuse (dtl 78-83), millega otsustati jätta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata ning anda ta määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lg 1 alusel Lätile. PPA leidis, et puudub alus kasutada määruse (EL) 2024/1351 artiklis 35 ette nähtud kaalutlusõigust rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks Eestis, kuna Lätis on toimiv rahvusvahelise kaitse menetlus- ja vastuvõtusüsteem, puuduvad andmed sealsete süsteemsete puuduste või ebainimliku kohtlemise ohu kohta, taotlejal ei esine üleandmist välistavaid erivajadusi ning tal puuduvad Eestiga olulised isiklikud sidemed.
3.PPA esitas 04.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse jätkata puudutatud isiku kinnipidamist VRKS § 65 lg 2 punkti 7 ja määruse (EL) 2024/1351 artikli 44 alusel kuni viieks nädalaks alates Läti tagasivõtu kinnituse registreerimisest, et tagada tema üleandmine Lätile. Taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:
3.1.Isik ei ole alaealine. Tema esindaja saatis 10.08.2026 pildi isiku dokumendist.
3.2.PPA hinnangul esineb põgenemisoht VSS § 68 punktide 2 ja 6 alusel, kuna isik on esitanud valeandmeid ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. -
Isik on varasemalt väitnud, et on läbinud Liibüa, Itaalia ja Rootsi ning ta soovis algselt Prantsusmaale jõuda, kuid ei teadnud täpselt, kus see asub. Menetluse käigus leiti, et isik saabus Eesti Vabariigi territooriumile koos teiste isikutega läbi Valgevene ja Läti. Isik oli taotluse esitamise hetkeks ületanud ebaseaduslikult nii Valgevene-Läti kui ka Läti-Eesti piire ning pidas Eestit vaid transiitriigiks, mis näitab, et isik soovis liikuda temale meelepärasemasse Euroopa Liidu liikmesriiki olenemata asjaolust, et rahvusvahelist kaitset saanuks ta taotleda Lätis või ka esmakordselt kohtumisel politseiametnikega Eestis. Samuti esitas ta alguses ametnikele valeandmeid, esitledes end kui alaealist.
-
Kuigi isik tegi menetlustoimingutel koostööd, ei saa seda käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt eeldatav. Enne kinnipidamist varjas isik end ametivõimude eest ja eiras riigis kehtivaid õigusnorme, mistõttu ei anna hilisem koostöö alust järeldada, et põgenemisoht on ära langenud. Isikul puuduvad kehtivaid reisidokumendid, ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Tegemist on välismaalasega, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele. Samuti
2(5)
ilmneb tema väidetest, et ta on teadlik oma osalusest ebaseaduslikus rändes, väldib riigis viibimist reguleerivad õigusnorme ja haarab võimalusest jätkata ebaseaduslikku rännet jõudmaks soovitud ja meelepärasemasse liikmesriiki. PPAl puudub isiku suhtes usaldus, et isik täidaks ka seoses Läti Vabariigi ametivõimudele üleandmisega seotud väljasõidukohustust. Nimetatud asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib isik muuta ennast PPA-le kättesaamatuks ning seeläbi üleandmist vältida või oluliselt raskendada.
3.3.VRKS § 67 sätestatud kinnipidamise alternatiive ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada ning sellele viitab ka tema varasem käitumine (ebaseaduslik piiriületus, valeandmete esitamine).
3.4.PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul erivajadused või tervisest tulenevad asjaolud, mis annaksid aluse järeldada, et kinnipidamine oleks ebaproportsionaalne. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi, meelelahutus ja tema religioonile vastav söök. PPA arvestab kinnipidamise kestuse määramisel isiku senist kinnipidamise aega, tema individuaalseid asjaolusid ning määruse (EL) 2024/1351 artiklist 45 tulenevaid tähtaegu. Kinnipidamist taotletakse üksnes üleandmise praktiliseks teostamiseks vajalikuks ajaks.
4.Asja arutati 04.09.2026 toimunud kohtuistungil.
4.1.PPA jäi esitatud taotluse juurde.
4.2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on jätkuvalt nõus Lätti naasma. Kuivõrd Läti võtab tema rahvusvahelise kaitse taotluse vastu, ei ole tal sellele mingeid vastuväiteid. Isik selgitas, et soovis varasemalt ka Leetu minna, aga seal saadeti ta piirile tagasi. Seetõttu kartis ta Lätis rahvusvahelist kaitset taotleda.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.PPA taotlus tuleb rahuldada.
6.Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitsei halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.Tulenevalt VRKS § 65 lg-st 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lgs 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
8.Tallinna Halduskohus andis 24.07.2028 (ja 28.07.2026 täiendatud) määrusega loa isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Esitatud taotluses taotleb PPA luba isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-i 7 alusel, s.o tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7).
9.Määruse (EL) 2024/1351 art 44 näeb muu hulgas ette, et kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Nendel õiguslikel alustel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine eeldab kokkuvõtvalt, et: 1) isik on rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle suhtes toimub teisele liikmesriigile üleandmise
3(5)
menetlus määruse (EL) 2024/1351 art 38 tähenduses; 2) isiku kinnipidamise eesmärk on üleandmismenetluse täideviimine ning üleandmine on õiguslikult ja praktiliselt võimalik; 3) isiku suhtes esineb põgenemisoht ning oht on isikuga seotud asjaolusid arvestades reaalne; 4) isikuga seotud olulisi asjaolusid arvestades on põhjendatud alus arvata, et järelevalvemeetmed ei taga üleandmismenetluse tulemuslikkust; 5) kinnipidamine on proportsionaalne ning kinnipidamise tingimused ja tagatised täidetavad.
10.Kohus leiab, et praegusel juhul on need eeldused täidetud.
11.Asjas toimub üleandmismenetlus. PPA on esitanud 14.08.2026 tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile (dtl 120-122). Läti Vabariigi pädev asutus vastas 26.08.2026, et isik kuulub tagasivõtmisele (dtl 76).
12.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1). PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 6 8 punktidega 2 ja 6. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui -
välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (VSS § 68 p 2)
-
välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (VSS § 68 p 6).
13.Kohus nõustub, et puudutatud isiku varasemat käitumist arvestades esineb tema põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlemisel väitis isik, et ta on alaealine ning esitas seega teadlikult PPA-le valeandmeid. Ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega. Isiku puuduvad igasugused seosed Eestiga. Isik on teadaolevalt läbinud teekonnal Eestisse mitmeid riike, sh Läti Vabariiki. Ei ole teada, miks ta ei ole esimeses turvalises riigis, s.o Lätis rahvusvahelist kaitset taotlenud. Samuti ei ole täpselt teada, millisel eesmärgil ta Eestisse liikus. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et isiku tegelik eesmärk ei pruugi olla viibimine Eestis või Lätis. Teades, et PPA-l on plaan ta tagasi Lätti saata, võib isik püüda Eestist lahkuda või asuda end varjama. Isiku senine tegevus näitab, et ta on võimeline organiseerima enda liikumist muu hulgas ka ebaseaduslikku rännet koordineerivate isikute (nn smugeldajate) kaudu.
14.PPA on õigesti märkinud, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Arvestades puudutatud isikul sidemete puudumist Eestis, isiku valmidust Schengeni alale ebaseaduslikult siseneda ja siin edasi olla, ei pea kohus kinnipidamise alternatiive tulemuslikuks. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmine võimaldaks tal Eestist edasi reisida. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Kinnipidamine on sobiv, sest tagab puudutatud isiku kättesaadavuse Lätile üleandmiseks, ja vajalik, sest sama eesmärki ei saa tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega.
4(5)
15.Määruse 2024/1351 art 45 lõike 3 kohaselt erandina artiklist 46, kui isik on kinni peetud, toimub selle isiku üleandmine üleandvalt liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile niipea kui tegelikkuses võimalik ja viie nädala jooksul alates a) kuupäevast, mil vastuvõtmispalve rahuldati või tagasivõtmisteade kinnitati, või b) kuupäevast, mil vaidlustamisel või läbivaatamisel ei ole enam artikli 43 lõike 3 kohaselt peatavat mõju.
16.Seega juhul, kui üleandmisotsust ei vaidlustata, peab puudutatud isiku Läti Vabariigile üleandmine toimuma hiljemalt 30.09.2026.
17.Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses alates 22.07.2026 ning esitatud andmete järgi ei ole tal terviseprobleeme ega vastuvõtu erivajadust; kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi. Neid asjaolusid ja üleandmise võimalikku aega arvestades ei ole kinnipidamine kuni 30.09.2026 ülemäärane. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (direktiivi 2024/1346 art 12). Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne.
18.Arvestades eeltoodud selgitusi ning PPA esitatut taotlust, annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.09.2026 (kaasa arvatud).
19.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg1).
20.Juhul, kui üleandev liikmesriik ei suuda pidada kinni vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamise tähtaegadest või teha artikli 42 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu artikli 45 lõikes 3 osutatud viienädalase tähtaja jooksul, tuleb kinnipeetav vabastada (vt määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45 lg 4).
21.Määruse avaldamisel asendab kohus puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
22.Kuivõrd puudutatud isikul on esindaja, ei tõlgi kohus määrust araabia keelde. Vajadusel on puudutatud isikul endal (või tema esindajal) võimalik tõlkida määrus või selle osa internetis tasuta kättesaadavate masintõlkeprogrammide abil.
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.