N. B. ja T. B. ühine maksejõuetusavaldus Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldajad (võlgnikud): 1) N. B. (isikukood XXX, elukoht; XXX, e-post: XXX) 2) T. B. (isikukood XXX, XXX) Usaldusisik: E. K. XXX)
(isikukood XXX, tel XXX; e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N. B. ja T. B. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja N. B. (isikukood XXX) pankrot 14.09.2026 kell 13.00 ning algatada N. B. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Kuulutada välja T. B. (isikukood XXX) pankrot 14.09.2026 kell 13.00 ning algatada T. B. kohustustest vabastamise menetlus.
4.Nimetada N. B. ja T. B. pankrotihalduriks Martin Krupp (Saneerimismenetluse OÜ, XXX; tel XXX, XXX; e-post XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06. oktoober 2026 kell 15.30. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
7.Kohustada N. B. ja T. B.-d vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 06.10.2026 kell 15.25 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui N. B. ja T. B. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
9.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt
kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Võlgnikud on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui neil sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
11.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
12.Jätta menetluskulud N. B. ja T. B. kanda.
13.Määrata usaldusisiku E. K. tasuks 924 eurot (käibemaksu ei lisandu).
14.Anda N. B.-le ja T. B.-le menetlusabi usaldusisiku tasu 924 eurot (käibemaksu ei lisandu) hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt ilma hüvitamiskohustuseta. Tasu kanda E. K. ettevõtluskontole (arveldusarve nr
XXX XXX).
15.Jätta usaldusisiku E. K. ’i tasu taotlus 924 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas osas rahuldamata.
16.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
18.Toimetada määrus kätte võlgnikele, usaldusisikule ja pankrotihaldur Martin Kruppile ning resolutsiooni p 14. täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N. B. ja T. B. (avaldajad, võlgnikud) esitasid Viru Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse, milles taotlevad pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avaldajad soovivad asja lahendamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt puudub võlgnikel vara. Võlgnike sissetulekuks on pension 1430 eurot (2x715eurot). Võlgnikel on kohustusi kokku 70 461,86 eurot. Avalduses esitatud makseraskuste põhjuste selgituse järgi ei suuda avaldajad tasuda võetud kohustusi, kuna tervislik seisund ei võimalda lisa sissetulekut teenida ja pension on väike, et tasuda võlgnevusi.
2.Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgnike pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 08.09.2026 istungil jäi usaldusisik oma seisukoha juurde. Usaldusisik märkis, et T. B. ja N. B. pere elab üürikorteris XXX. Korteri eest üüri- või kommunaalmaksete võlga perel ei ole. T. B. on pensionär, perioodil 01.2021 kuni 08.2026 töötamise registris kanded puuduvad. Tema sissetulekuks on pension, alates 01. aprillist 2026 on selle suurus 802,47(neto) eurot kuus. Maksejõuetusavalduse esitamise, 22.07.2026 seisuga oli tema arvelduskontode jääk 292,38 eurot. Pangakontodel on kohtutäiturite arestid- aktiivseid täitemenetlusi oli kuus. Kinnisvara või registrisse kantud vallasasju või õigusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Võlgnikul ei ole nõudeid kolmandate isikute vastu. Ei ole ka osalusi äriühingutes. Usaldusisikule teadaolevaid kohustusi on eelduslikult kokku 27040,83, seejuures põhinõudeid 20635,78 eurot. Võlgnik on maksejõuetu, kohustuste katteks vara ei ole ja sissetulekutest ei piisa. Usaldusisikule teadaolevaid täitmata laenulepinguid on T. B.-l juba aastast 2007. Aastate jooksul on tekki nud krediitkaardivõlad ja uued kohustused sõlmitud laenulepingutest (AS XXX, XXX, XXX, AS XXX, XXX., XXX, XXX jne). Oluliselt suurenes laenukohustuste maht 2022. aastal, ligi 6000 euro võrra. Usaldusisik on seisukohal, et T. B. on pikka aega olnud makseraskustes, välja on kujunenud püsiv maksejõuetus, laenukohustuste täitmine ei ole jõukohane. Maksejõuetuse on põhjustanud mõtlematu laenukohustuste võtmine, arvestamata reaalsete sissetulekutega ja võimalustega pensioni arvelt oma kohustusi täita. Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. N. B. on pensionär, perioodil 01.2021 kuni 08.2026 töötamise registris kanded puuduvad. Sissetulekud viimasel viiel aastal on tulnud Sotsiaalkindlustusametilt pensionimaksetena: 780,22 eurot kuus alates 01. aprillist 2026, lisaks ülekanded pereliikmetelt ja pereliikmetele ning võetud laenudest. Kinnisvara või registrisse kantud vallasasju või õigusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Transpordiametilt saadud päringu vastuse kohaselt on N. B. vastutavas kasutuses käesoleval ajal registreeritud sõiduauto DODGE, reg.nr. XXX. Võlgnikul ei ole nõudeid kolmandate isikute vastu. Ei ole ka osalusi äriühingutes. Likviidne vara maksejõuetusavalduse esitamise, 22.07.2026 seisuga oli 204,92 eurot, arvelduskonto jääk. Võlgniku pangakontodel on kohtutäiturite arestid alates 2023. aastast. Usaldusisikule teadaolevaid kohustusi on eelduslikult kokku 38084,91, seejuures põhinõudeid 28078,10 eurot. Võlgnik on maksejõuetu, kohustuste katteks kuluks kogu nelja aasta pension, tema praegune ainuke sissetulek. Makseraskused ilmnesid 2022. aastal, mille ületamiseks on sõlmitud mitmeid laenulepinguid (XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX AS, XXX AS, XXX., XXX). Krediidiliinidelt ja laenu lepingutest suurenesid kohutused 2022. aastal varasematele lisaks veel vähemalt 11 200 euro ulatuses. 2023., 2024. aastal on N. B. tasunud abikaasa ja tütre finantskohustusi, tema enda laenukohustused jäid täitmata ja on käesolevaks ajaks valdavalt saanud kohtulahendid ja antud
täitemenetlustesse, aktiivseid menetlusi tema kohususte suhtes oli kuus. Usaldusisik on seisukohal, et N. B. on pikka aega olnud makseraskustes, ta on püsivalt maksejõuetu ega ole suutnud viimase kolme-nelja aasta jooksul oma laenukohustusi täita. Maksejõuetuse on põhjustanud mõtlematu laenukohustuste võtmine, arvestamata oma elukorraldusega, reaalsete sissetulekutega ja võimalustega võetud kohustusi täita. Seega on maksejõuetuse põhjuseks usaldusisiku esialgsetel andmetel muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnikud on abikaasade ühises maksejõuetusavalduses märkinud, et soovivad enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik nõustub võlgnike sooviga: pikaajalise ja püsiva maksejõuetuse lahendamiseks on parim lahendus pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Eeldatavasti suudab N. B. kanda pankrotimenetluse kulude ja võlausaldajate nõuete katteks vähemalt 80 eurot kuus oma sissetulekust ja T. B. kuni 90 eurot kuus oma sissetulekust. Pankroti väljakuulutamisega lõppevad ajas kasvavad viiviste ja intresside arvestused, läbi kohustustest vabastamise menetluse saavad võlgnikud uue võimaluse jätkata tavapärase võlavaba eluga eeldatavalt kolme aasta möödumisel. Alust, mille tõttu ei peaks panrotimenetlust ja kohustustest vabastamist alustama, usaldusisik ei ole tuvastanud. Usaldusisik taotleb tasu 1366 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. 10.09.2026 esitas usaldusisik menetlusabi taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgnike pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnikud on püsivalt maksejõuetud, kuna nad ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikel puudub kohustuste (N. B.-l 38 084,91 eurot ja T. B.-l 27 040,83 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnike makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnikud ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikud on ka ise menetluses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustunud menetlusega. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 43 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnikud kinnitasid istungil, et on valmis menetlusse panustama. Kohus on võlgnikele 08.09.2026 kohtuistungil selgitanud nende kohustusi.
Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 11.), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (mõtlematut laenukohustuste võtmist, arvestamata reaalsete sissetulekutega ja võimalustega oma kohustusi täita) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Kruppi, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1366 eurot (käibemaksu ei lisandu).
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo
pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikel vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot), tuleb võlgnikele anda menetlusabi.
10.4.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi, tunnihinnaga 100 eurot ja 1 tund, tunnihinnaga 66 eurot. Arvestades avaldajate maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 14 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule hüvitada tasu riigi arvelt kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub riigi arvelt hüvitamisele 924 eurot (14 x 66 eurot). Summale käibemaksu ei lisandu. Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (kuna see jäi alla 946 euro, puudub kohtul alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud). Seega jätab kohus usaldusisiku tasu taotluse 924 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas osas rahuldamata. Usaldusisik tasu välja maksta usaldusisiku ettevõtluskontole.
11.Kohus selgitab võlgnikele, et otsustab võlgnike pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1-3). Kohus rõhutab, et võlgnikel tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.