2-25-6476 (liidetud tsiviilasjad 2-25-15054 ja 2-26-12414)
Tsiviilasi
Aluver Tootmine OÜ ja Mantreco OÜ avaldused Mantreco OÜ pankroti väljakuulutamiseks Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Võlausaldaja: Aluver Tootmine OÜ (registrikood 11950532); lepinguline esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper (Advokaadibüroo DEM, e-post [email protected]) Võlgnik: Mantreco OÜ (registrikood 12204558, asukoht Sepise 5, 11415 Tallinn); juhatuse liige X (isikukood XXX, e-post xxx) Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo; Tatari 25, 10116 Tallinn; epost [email protected]).
Resolutsioon
1.Rahuldada Aluver Tootmine OÜ ja Mantreco OÜ avaldused Mantreco OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja Mantreco OÜ (registrikood 12204558, endine ärinimi Montreco OÜ) pankrot 24. augustil 2026. a kell 12.00.
3.Nimetada Mantreco OÜ pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo; Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. september 2026. a algusega kell 14.00 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3012.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada juhatuse liiget Xt kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 9. septembril 2026. a kell 13.55. Kui X vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Määrata ja maksta välja Kristo Tederile ajutise pankrotihalduri tasu 6 182,64 eurot (sh käibemaks 1 196,64 eurot) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (a/a EE832200221039155226, Swedbank AS).
9.Teha kinnistusraamatusse märkus võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta Mantreco OÜ-le kuuluva kinnisasja (registriosa nr 7480502) juurde.
10.Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine • Aluver Tootmine OÜ menetluskulud jätta Mantreco OÜ kanda. • Rahuldada Aluver Tootmine OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. • Määrata kindlaks Aluver Tootmine OÜ menetluskulud summas 1 863,75 (ilma käibemaksuta) eurot. • Tagastada Aluver Tootmine OÜ-le Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 8.05.2025. a tasutud deposiit summas 3 000 eurot. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda ja kinnistusosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlausaldaja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Aluver Tootmine OÜ avaldus Mantreco OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 02.03.2023. a töövõtulepingu, mille alusel oli võlausaldaja kohustatud teostama objektil asukohaga Koidula 34A klaasfassaadi ehitustöid ning 07.05.2024. a töövõtulepingu, mille alusel oli võlausaldaja kohustatud paigaldama Tallinna Lennujaama NON Schengeni ala CTB päikesekardinad. Tehtud tööde eest esitas võlausaldaja võlgnikule 30.08.2024. a arve nr 24162 summas 28 907 eurot maksetähtajaga 29.09.2024. a, 09.09.2024. a arve nr 24171 summas 75 200,80 eurot maksetähtajaga 09.10.2024. a ja 21.10.2024. a arve nr 24199 summas 6539,20 eurot maksetähtajaga 20.11.2024. a. Võlgnik nimetatud arveid tasunud ei ole. 25.02.2025. a edastas võlgnik võlausaldajale e-kirja, millega teavitas, et on makseraskustes ega ole suuteline võlausaldaja poolt esitatud arveid nr 24162, nr 24171 ja nr 24199 tasuma. 09.04.2025. a edastas võlausaldaja võlgnikule korduva nõudeavalduse koos pankrotihoiatusega. 25.04.2025. a seisuga
ei ole võlgnik võlgnevust likvideerinud ning tal on võlausaldaja ees kohustus kogusummas 132 901,47 eurot (põhivõlgnevus 110 647 eurot + viivisenõue summas 22 254,47 eurot). Võlausaldaja palub kohtul nimetada Mantreco OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Mantreco OÜ pankrot. 12.09.2025. a esitas Mantreco OÜ kohtule saneerimisavalduse. Kohus algatas 14.10.2025. a saneerimismenetluse ja kinnitas 05.02.32026. a saneerimiskava. 05.06.2026. a esitas Mantreco OÜ pankrotiavalduse. 30.06.2026 a määrusega kohus lõpetas Mantreco OÜ saneerimismenetluse ja nimetas Mantreco OÜ ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Mantreco OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi.
2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 540 000 euro väärtuses (sh raha arvelduskontodel 115 793,93 eurot, nõuded kolmandate isikute vastu 189 794,15 eurot, mootorsõidukid väärtusega ca 82 509,89 eurot, kinnistu väärtusega ca 150 000 eurot). Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 950 073,45 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
4.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on toonud välja, et peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on investeerimislepingu täitmata jätmine investeerija poolt, mille tulemusena osutus võimatuks täita saneerimiskava. Võlgnik on selgitanud, et maksejõuetus muutus püsivaks 2026 aasta alguses, kui selgus et algatatud saneerimismenetlus ei too loodetud rahavoogusid ettevõtte tegevuse jätkusuutlikumaks muutmiseks. Saneerimisnõustaja on toonud oma 01.06.2026 avalduses kohtule seoses maksejõuetuse põhjustega välja, et 13.03.2026 allkirjastati leping välismaise investoriga, mille kohaselt pidi investor investeerima kokku 2 miljonit eurot (1M eurot osakapitali, 500 000 eurot investeerimislaenuna, 500 000 eurot. käibekapitalilaenuna), tähtaeg väljamakseks oli 15.05.2026, kuid teate kirjutamise ajaks (01.06.2026) ei olnud investor maksnud välja mitte ühtegi eurot, hoolimata korduvatest lubadustest. Nõustaja on märkinud, et kui investeering oleks laekunud, oleks saanud tasuda maksuvõla ja püsivat maksejõuetust hõlpsalt vältida.
5.Ajutise halduril puudub teadmine, milline võis olla investori selge huvi raskustes oleva Eesti ehitusettevõtte abistamiseks, samuti kuidas võlgniku poolt väidetava investorini jõuti. Sellest tulenevalt ei saa ajutise halduri hinnangul üheselt hinnata, kas tegemist saab olla peamise põhjusega, miks võlgnik muutus maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul tegeleti juba tagajärgedega ja raskused, samuti võimalik maksejõuetus olid ilmselt tekkinud varasemalt. Investori väidetav liitumine võis anda perspektiivi võlgniku maksejõuetuse püsivaks muutumise vältimiseks või siis juba püsivaks muutunud maksejõuetusele omakorda anda ajutine seisund. Ajutine haldur ei ole tuvastanud
asjaolusid, mis viitaksid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 3 mõistes. Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
6.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 alusel kohustatud juhatuse liige X.
7.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on teinud tehinguid temale kuuluva kinnisvaraga, sealjuures nii müünud kinnisvara kui ka omandanud. Nende tehingutega seonduvad asjaolud vajavad täiendavalt välja selgitamist ja esialgu ajutine haldur selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastanud. Võlgniku arvelduskontodelt nähtuv tehingute maht on suur ja võlgnik on teinud muuhulgas tehinguid seotud isikute ja võimalike lähikondsete isikutega, mis vajavad täiendavalt hindamist edasises menetluses. Võlgnik on kasutanud majandustegevuses sularaha, teinud makseid juhatuse liikmele, tagastanud laene seotud isikutele, maksnud omanikule dividende, seda hetkel, mil oldi juba olulistes raskustes oma kohustuste täitmisel. Seega vajab edasises menetluses hindamist, milliseks hetkeks saab pidada võlgniku püsiva maksejõuetuse välja kujunemist, mis omakorda võib viidata mitmete tehingute ja toimingute tagasivõitmise võimalustele. Ajutise halduri tasu
8.Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 27,7 töötunni eest kokku summas 4 986 eurot (lisandub käibemaks 1 196,64 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
9.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 6 182,64 eurot (sh käibemaks 1 196,64 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Menetlusosaliste menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv kuulub võlgnikult väljamõistmisele.
12.Võlausaldajal on tekkinud õigusabikulud summas 1 443,73 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade järgi on kulu seotud pankrotiavalduse koostamise ja sellele lisatud dokumentide analüüsimisega, võlgniku vastuse ja seisukohtadega tutvumisele, saneerimismenetluse menetlusdokumentidega tutvumisele. Võlausaldajale on osutatud õigusabi 8 h ja 15 min (dtl 2897-2899).
13.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest 175 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
14.Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka viivisenõude.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.