4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade L.Q kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 09.03.2021 kohtumäärusega kuulutati välja L.Q pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Robert Sprengki. Tartu Maakohtu 03.10.2023 kohtumäärusega (jõust. 20.10.2023) lõpetati L.Q pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis L.Q kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta
1.oktoobril ja esitama kohtule aruandeid iga poole aasta tagant, 10.aprillil ja 10.oktoobril. Esimene aruanne tuli esitada 10.04.2024.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.04.2024. Võlgnik esitas aruande lisad 08.04.2024 ja sisulise osa 24.04.2024. Aruande kohaselt töötas võlgnik osalise koormusega ettevõttes OÜ Vxxxxxxxx ning vastavalt võimalusele tegi lisatööd Exxxxxxxxxx OÜ.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.10.2024. Võlgnik esitas aruande pärast korduvaid meeldetuletusi 11.11.2024. Võlgnik oli vahepeal olnud töötuna arvel ning töötas alates 19.08.2024 kohaliku omavalitsuse asutuses Sxxxxxxxxxx Tervisekoda. Võlgniku sissetulek oli mittearestitav, kuid ta oli teinud väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 239,73 eurot.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.04.2025. Võlgnik esitas aruande 01.05.2025 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Võlgnik töötas endiselt kohaliku omavalitsuse asutuses Suure-Jaani Tervisekoda.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.10.2025.Võlgnik esitas aruande pärast korduvaid meeldetuletusi 20.01.2026. Võlgnik oli tervislikel põhjustel sunnitud töökohta vahetama ning töötab alates 19.01.2026 SxxxxxxxxxxxOÜ. Võlgnik teavitas, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus ning tema pangakonto on arestitud.
6.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 02.02.2026. Võlgnik selgitas, et elab üksinda üürikorteris ning lapsed elavad isa juures. Võlgnikule on määratud osaline töövõimetus. Võlgnikule laekub vaid lastetoetus, mille ta edastab laste isale. Töötasu ja töövõimetoetus laekub võlgniku lapse kontole. Võlgnik selgitab, et pole võlausaldajatele raha loovutanud kuna ei tule toime rahaga, mida saab. Võlgniku sõnul on tema suhtes algatatud täitemenetlus seoses Telia teenustega ja lisaks on ka lasteaiatasu võlgnevuses, mida ta soovib likvideerida. Kohus selgitas võlgnikule üle tema kohustused käesoleva menetluse ajal. Võlgnik selgitas, et ta ei tea mitu autot tema nimel on ja mis neist saanud on. Võlgniku sõnul on tema kasutuses vaid Peugeot, vahepeal kasutas ka õe autot ja tasus talle selle eest. Kohus selgitas, et võlgniku rahalised asjad on ebaselged ja kohtul puudub ülevaade kuna võlgniku sissetulekud ei laeku tema kontole. Võlgnik selgitas, et on enda arust teinud kõik, et võlgadest vabaneda. Võlgnikul on tööleping sõlmitud 19.01.2026, kuid kuna töötamiskohta ei ole avatud, siis on edasi lükkunud ja tööl ta ei käi, vaid abistamas. Kohus selgitas, et võlgniku sissetulekud peavad laekuma isiklikule pangakontole ja kohtule tuleb aruandeid esitada.
7.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 10.04.2026. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus edastas korduvalt meeldetuletused e-posti aadressile XXX : 04.05.2026 ja 27.05.2026. Kohus helistas 01.07.2026 võlgnikule telefoninumbril XXX ja teavitas teda, et aruanne on esitamata. Võlgnik selgitas, et tal ei ole arvutit ja ei ole võimalik saata. Kohus selgitas alternatiivseid võimalusi aruande esitamiseks ning palus aruanne esitada esimesel võimalusel. Käesolevaks ajaks aruannet kohtule esitatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
6.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. L.Q ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
7.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 03.10.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet, kuid viimane aruanne on kohtule esitamata. Kohus on edastanud võlgnikule korduvalt meeldetuletused e-posti aadressile XXX ning 01.07.2026 ka telefoni teel. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitnud aruande ja andmete esitamise kohustust ning kohtule on esitatud viimane aruanne 20.01.2026. Töötamise registri andmetel on võlgnikul kehtiv töösuhe ettevõttega Sxxxxxxxxxx OÜ. Võlgnik teavitas kohtule tööle asumisest ka 19.01.2026 e-kirjas, kuid 02.02.2026 ärakuulamisel selgus siiski, et võlgnik ei ole tegelikkuses tööle asunud kuna tegemist on alustava
ettevõttega. 14.02.2026 kohtule edastatud töölepingu kohaselt on võlgniku töötasu palga alammäära lähedal, st mittearestitav. Kuna kohus on võlgnikule 02.02.2026 istungil selgitanud tema kohustusi ja vaatamata sellele ei ole võlgnik kohtule aruandeid esitanud, siis leiab kohus, et menetlus tuleb lõpetada. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
9.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on neli ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel ühe väljamakse võlausaldajatele kogusummas 239,73 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
10.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks peaaegu kolm aastat. Käesolevalt on kohtule esitamata aruanne tähtajaga 10.04.2026 ning vaatamata kohtu poolsetele meeldetuletustele ja telefonikõnele võlgnik aruannet esitanud ei ole. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Võlgnik pole nelja kuu jooksul leidnud võimalust aruande esitamiseks kohtule. Võlgnik oli pankrotimenetluse ajal sõlminud lepingu Telia Eesti AS-ga, mida ta ei täitnud ning mida asus sisse nõudma Aktiva Finance Group OÜ. Maksekäsumenetluses sõlmis võlgnik sissenõudjaga maksegraafiku, kuid tõenäoliselt seda ei täitnud ning 23.07.2025 algatati võlgniku suhtes täitemenetlus 084/2025/3715 ja arestiti tema pangakonto. Sõidukite registri andmete kohaselt on võlgniku nimel kolm sõidukit, millest võlgnik enda nimel ei olnud teadlik ja tunnistas istungil vaid ühe sõiduki olemasolu. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud aruannet, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
Võlgniku sissetulekud on menetluse kestel laekunud kolmanda isiku (lapse) kontole ja kohus käsitab seda vara varjamisena. Kohus on neid asjaolusid võlgnikule selgitanud alates menetluse algusest korduvalt.
11.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohtu hinnangul puudub võlgnikul igasugune ülevaade enda asjadest ja on tehtud kõik selleks, et ülevaadet ei saakski tekkida. Kohus ei saa eelnevaga nõus olla.
12.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.
13.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda L.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka L.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab L.Q kohustustest vabastamise menetluse, tuleb L.Q vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.