Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.F ́i (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Puudutatud isik – G.F (Bangladeshi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), volitatud esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19.09.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba G.F kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.11.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
3.Politsei- ja Piirivalveametil ja puudutatud isiku esindajal tuleb määrust puudutatud isikule viivitamatult tutvustada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 18.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse G.F kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p 2 ja 7 sätestatud alused tema kinnipidamiseks ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 punktis 6 sätestatud põgenemise oht. PPA taotluses on välja toodud järgnevad asjaolud ja põhjendused: 17.09.2026 sai Politsei- ja Piirivalveamet teate, et Tallinnas aadressil Rehe põik 1 viibib grupp võimalikult ebaseaduslikult Eestis viibivaid isikuid. Teatele reageerinud politseipatrull kontrollis kirjeldusele vastavaid isikuid aadressil Rehe põik 1 Tallinnas. Kontrolli käigus tuvastati kuus välismaalast, kellest üks oli G.F. Isikul oli kaasas Bangladeshi Rahvavabariigi pass nr YYY kehtivusajaga 11.07.2024 kuni 11.07.2034, kuid ei suutnud kohapeal selgitada Eestisse saabumise asjaolusid ega Eestis viibimise õiguslikke aluseid. Isiku ütluste kohaselt
saabus ta Eestisse eesmärgiga töötada. Ta selgitas, et tema majanduslik olukord päritoluriigis on keeruline ning seal saadav töötasu ei ole tema hinnangul piisav. Samuti avaldas isik soovi jääda Eestisse ning palus politseilt abi töökoha ja elukoha leidmisel. Asjaolude ebaselguse ja kuna isikud ei suutnud selgitada oma õigust Eestis viibida, leidis leidis Politsei- ja Piirivalveamet, et esineb alus käsitada nende Eestis viibimist ebaseaduslikuna ning seepärast peeti isikud kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. G.F peeti kinni 17.09.2026 kell 20:14 VSS § 23 lg 1 ja 2 p 1, 2 ja 3 alusel. Isiku reisiteekond: Bangladesh – Valgevene –Läti- Eesti. Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p 7, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL2024/1351 artiklis 44 alusel ja korras. Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu. PPA teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kui vastutav liikmesriik Läti vastab Eesti tagasivõtutaotlusele jaatavalt, on isiku kinnipidamine sellel alusel vajalik, et tagada isiku üleandmine tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale liikmesriigile. Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p 2, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6. Isiku puhul esineb põgenemisoht, kuna PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isiku reisiteekond on olnud pikk. Isik on eelnevalt reisinud läbi vähemalt ühe liikmesriigi, kuid ei ole seal rahvusvahelise kaitse soovi esitanud, vaid reisis edasi, et leida talle meelepärane Schengeni liikmesriik. Isik on ise avaldanud, et ta soovis tulla Eestisse. Suure tõenäosusega on isik Eestisse reisimiseks kasutanud kõrvalist abi, ta on ennast varjanud. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti kui Läti-Eesti piire. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt kinni peetud. Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et tema puhul võiks eeldada valmisolekut talle pandud kohustuste vabatahtlikuks ja nõuetekohaseks täitmiseks. Isikut ei saa usaldada. Sellest tulenevalt on PPA hinnangul põhjendatud oht, et juhul, kui Eesti Vabariik hakkab isiku rahvusvahelise kaitse taotlust menetlema, kuid taotlus jäetakse rahuldamata ning isikul tekib kohustus Eestist lahkuda, ei pruugi ta iseseisvalt väljasõidukohustust täita. Sellisel juhul võib isik asuda väljasõidukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma või rakendada meetmeid selle täitmise takistamiseks. Samuti ei ole välistatud, et vabaduses viibides püüab isik Eesti Vabariigist omal algatusel edasi liikuda mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki, mistõttu ei pruugi tema viibimine Eestis olla ametiasutustele kontrollitav ega tema suhtes läbiviidav menetlus nõuetekohaselt tagatud. Lisaks esineb oht, et juhul, kui menetluse käigus selgub, et Läti Vabariik on valmis isiku tagasi võtma, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. PPA on seisukohal, et VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Isikul puuduvad dokumendid, ta viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks, tal ei ole Eestis lähedasi. Seetõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega 2(5)
võimalikuks kavandataks üleandmiseks Lätile. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud. PPA kinnitab, et isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise.
2.Tallinna Halduskohtus 19.09.2026 toimunud kohtuistungil muutis PPA taotlust ning teatas, et taotleb puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist 2 kuud.
3.Puudutatud isiku esindaja nõustus, et kinnipidamiseks esineb alus ning 2 kuud on mõistlik kinnipidamise aeg.
4.Puudutatud isik avaldas, et soovib jääda Eestisse ning ei soovi minna Lätti ega kusagile mujale.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.PPA on esitanud taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 punktis 2 ja 7 sätestatud alused tema kinnipidamiseks ning VRKS § 65 lg 3 punkti 1 kohaselt VSS § 68 punktis 6 sätestatud põgenemise oht.
7.VRKS § 66 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
8.VRKS § 65 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
9.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. VRKS § 65 lg 3 punkti 1 kohaselt käsitatakse VRKS §-s 65 nimetatud põgenemise ohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi.
10.PPA on põgenemisohu põhjendamisel tuginenud VSS § 68 punktile 6. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
11.Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 18.09.2026. On ilmne, et olukorras, kus rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlus on alles algusjärgus, peab isik olema rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav pikema aja jooksul kui 48 tundi. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda end PPA eest varjama (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p-d 18.1.-18.5). Põgenemisohu kindlakstegemisel tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-2004, p 18.5.).
12.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 6 alusel. Puudutatud isik sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult. PPA taotluse lisana 4 esitatud isiku taustakontrolli kokkuvõttest nähtub, et isiku teekond oli Bangladesh-Valgevene-Läti-Eesti. Isik 3(5)
on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti kui Läti-Eesti piire. PPA taotluse lisana 2 esitatud ettekandest nähtub, et isik liikus grupis isikutega ja ületas Valgevene-Läti samal moel nagu teised grupi liikmed, st 6-liikmelises grupis 16.09.2026 hilisõhtul, hüpates üle piiritara. Seost Valgevenega kinnitab eeskätt lisas 2 sisalduv foto, millel on näha, et puudutatud isiku reisidokumendis on Valgevene elamisloa kleepsud. Pärast Läti Vabariiki jõudmist liiguti jalgsi umbes 4-5 tundi, seejärel seejärel võttis neid peale sõiduk, millega nad toodi Tallinna. Reisiteekonna ja reisimise tingimuste kirjelduse põhjal on suur tõenäosus, et puudutatud isik kasutas Eestisse jõudmiseks spetsialiseerunud vahendajate (nn smugeldajate) abi. Smugeldamisskeemis osalemise eesmärk on jääda ametivõimude eest varjatuks ning kasutada reegleid rikkudes Schengeni alal vaba liikumise võimalust. See näitab, et isikul on kogemus ja valmisolek varjuda ametivõimude eest oma eesmärgi saavutamiseks. Puudutatud isiku senist riikide vahel liikumist arvestades pole usutav, et isiku eesmärk oli tulla Eestisse selleks, et siia pikemaks ajaks jääda. Puudutatud isik taotles rahvusvahelist kaitset alles siis, kui ta oli PPA poolt VSS alusel kinni peetud. Kuna isikul puuduvad Eestiga perekondlikud või muud sotsiaalsed sidemed, võib eeldada, et isiku tegelik eesmärk ei ole Eestis rahvusvahelist kaitset saada ja ta võib kinnipidamiskeskusest vabanedes hakata end PPA eest varjama. Piirikontrolli puudumise tõttu ei oleks Eestist lahkumine keeruline.
13.Seega esineb kohtu hinnangul VRKS § 65 lg 2 punktis 2 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks kauem kui 48 tundi.
14.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA on selgitanud, et teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. VRKS 65 lg 2 p 7 kohaldamine eeldab, et tagasivõtutaotlus oleks teisele liikmesriigile juba esitatud. PPA selgitas istungil, et vastavat palvet ei ole veel esitatud. Seega ei ole nimetatud alusele tuginemine põhjendatud.
15.Kohus nõustub PPA seisukohaga, et kinnipidamise alternatiive (VRKS § 60 lg 1-2, § 67 lg 2) ei oleks võimalik tulemuslikult kohaldada. PPA on ekslikult märkinud, et isikul puuduvad dokumendid, sest taotlusele on lisatud foto puudutatud isiku kehtivast passist (PPA taotluse lisa 7). Samas, kui arvestada isiku Eestisse jõudmise asjaolusid, põgenemise ohu esinemist ja asjaolu, et puudutatud isikul ei ole Eestiga sotsiaalseid sidemeid, on ilmne, et välisriigi reisidokumendi PPA-le hoiule andmine ja liikumisvabaduse piirangud ei oleks piisavad, et tagada isiku kohalolek rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ja võimaliku Lätti tagasisaatmise jaoks.
16.Direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 11 lg 1 kohaselt tuleb taotlejat kinni pidada võimalikult lühikest aega ja üksnes seni, kuni kinnipidamise aluseks olevad tingimused on täidetud. Pädevad asutused peavad tegutsema nõuetekohase hoolsusega. Kinnipidamise lubatud maksimaalne tähtaeg ei tähenda seega, et isikut võiks selleks ajaks automaatselt kinni pidada. VRKS § 66 lg 2 võimaldab kohtul anda loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. Nimetatud tähtaeg on maksimaalne lubatud tähtaeg, mitte kinnipidamise kohustuslik kestus. Kinnipidamise kestus peab olema proportsionaalne ja piirduma ajaga, mis on konkreetses asjas vajalik kinnipidamise eesmärgi saavutamiseks.
17.Kinnipidamise vajadus tuleneb eelkõige rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisest koos põgenemisohuga. Menetluse käigus tehtavad vajalikud toimingud tuleb teha võimalikult kiiresti. Samuti ei anna määruse (EL) 2024/1348 alusel kiirendatud rahvusvahelise kaitse menetluse maksimaalne võimalik kestus alust isiku kinnipidamiseks kogu selle aja vältel. Arvestades puudutatud isiku põgenemisohu iseloomu ja intensiivsust, rahvusvahelise kaitse menetluse algusjärku ning vajadust teha vajalikud 4(5)
menetlustoimingud kiiresti, peab kohus proportsionaalseks lubada tema kinnipidamist kahe kuu jooksul, nagu on taotlenus ka PPA. Kahekuuline tähtaeg on piisav, et PPA saaks teha vajalikud toimingud, sealhulgas välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud ning vajaduse korral hinnata üleandmismenetluse alustamise küsimust, kuid piirab isiku vabadusõigust vähem kui taotletud neljakuuline tähtaeg.
18.PPA on kinnitanud, et kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule ööpäevaringne meditsiiniline abi, majutustingimused ja toitlustus, meelelahutus ja suhtlus seniks, kuniks PPA ja Läti ametivõimud koostöös korraldavad isiku üleandmise Lätile.
19.Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on isiku kinnipidamine ja kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
21.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 71 lg 1).
22.Seejuures juhul, kui tuvastatakse, et on alus isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel, saab isiku kinnipidamine olema eelduslikult lühem kui neli kuud. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade alusel.
23.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
24.PPA-l ja puudutatud isiku esindajal tuleb määrust puudutatud isikule viivitamatult tutvustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.