Politsei- ja Piirivalveameti taotlus S.U kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Puudutatud isik – S.U (Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), volitatud esindaja Irina Põdermaa
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 18.09.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt ja anda luba S.U kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.11.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
3.Politsei- ja Piirivalveametil ja puudutatud isiku esindajal tuleb määrust puudutatud isikule viivitamatult selgitada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 17.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse S.U kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p 2 ja 7 sätestatud alused tema kinnipidamiseks ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 punktis 6 sätestatud põgenemise oht. PPA taotluses on välja toodud järgnevad asjaolud ja põhjendused: PPA sai 17.09.2026 teate, et Tallinnas aadressil Juhkentali tn 32 viibib grupp võimalikult ebaseaduslikult Eestis viibivaid isikuid. Teatele reageerinud politseipatrull kontrollis kirjeldusele vastavaid isikuid aadressil Juhkentali tn 35 Tallinnas. Kontrolli käigus tuvastati neli välismaalast, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ning kes ei suutnud kohapeal selgitada Eestisse saabumise asjaolusid ega Eestis viibimise õiguslikku alust. Asjaolude välja
selgitamiseks peeti isikud kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Üks kinnipeetud isik oli S.U, kes peeti kinni 17.09.2026 kell 08:15 VSS § 23 lg 1, lg 2 p 1, 2, 6 ja 7 alusel. Isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse 17.09.2026, taotlust ei ole vastu võetud. Isik peeti 17.09.2026 kell 17:26 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5 ja 6 alusel. Isik on sisenenud Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu ja PPA teeb tagasivõtutaotluse isiku üleandmiseks Läti Vabariigile. Isiku puhul esineb põgenemisoht, kuna PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isiku reisiteekond on olnud pikk. Reisiteekonda vaadates (Egiptus – Usbekistan – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti) on seal tema jaoks olnud mitmeid turvalisi riike, kus isik oleks saanud esitada soovi rahvusvahelisele kaitsele, aga isik ei teinud seda, vaid reisis edasi, et leida talle meelepärane liikmesriik. Isik on ise avaldanud, et ta soovis minna Saksamaale. Suure tõenäosusega on isik Eestisse reisimiseks kasutanud kõrvalist abi, ta on ennast varjanud ja püüdnud Eestist edasi talle meelepärasesse liikmesriiki. Käesoleval juhul esineb olukord, kus isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti kui Läti-Eesti piire. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt kinni peetud. Menetlustoimingutel on isik muutnud kokku kolmel korral oma sünniaega, olles alguses alaealine ja hiljem täisealine. Ei ole teada, kas isiku viimati esitatud andmed on tõesed või mitte, isik ei ole nende andmete kinnitamiseseks esitanud ühtegi tõendit. Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et teda saaks usaldada. Sellest tulenevalt on PPA arvamusel, et kui Eesti hakkab isiku rahvusvahelise kaitse menetlust menetlema ja isiku taotlust ei peaks rahuldatama ning isikut ootab riigist väljasaatmine, võib see kaasa tuua selle, et isik ei soovi väljasõidukohustust täita, vaid hakkab kõrvale hoiduma või seda muul viisil takistama. Samuti on oht, et vabaduses viibides võib ta proovida edasi liikuda Saksamaale, kuhu ta oma ütluste kohaselt algselt soovis jõuda. Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu. PPA teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kui vastutav liikmesriik Läti vastab Eesti tagasivõtutaotlusele jaatavalt, on isiku kinnipidamine sellel alusel vajalik, et tagada isiku üleandmine tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale liikmesriigile. Vabaduses olles ei ole PPA-l usaldust, millele viitab taaskord isiku varasem käitumine, et isik oleks Eestis, ootaks ja oleks valmis üleandmiseks Läti Vabariigile. PPA on seisukohal, et VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Isikul puuduvad dokumendid, ta viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isiku ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega võimalikuks kavandataks üleandmiseks Lätile. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud. PPA leiab, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning 2(5)
vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.Tallinna Halduskohtus 18.09.2026 toimunud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
Puudutatud isik ise avaldas, et kinnipidamine oleks põhjendatud kaks kuud.
4.Puudutatud isiku esindaja leidis, et taotlust tuleb menetleda kiirendatud korras ja maksimaalne kinnipidamise kestus ei tohiks olla üle kolme kuu. Praegusel juhul ei nähtu erakorralisi asjaolusid, mis vajaksid aega neli kuud ja sellise kestusega kinnipidamist ei saa pidada proportsionaalseks.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.PPA on esitanud taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 punktis 2 ja 7 sätestatud alused tema kinnipidamiseks ning VRKS § 65 lg 3 punkti 1 kohaselt VSS § 68 punktis 6 sätestatud põgenemise oht.
7.VRKS § 66 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
8.VRKS § 65 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
9.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. VRKS § 65 lg 3 punkti 1 kohaselt käsitatakse VRKS §-s 65 nimetatud põgenemise ohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi.
10.PPA on põgenemisohu põhjendamisel tuginenud VSS § 68 punktile 6. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
11.Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 17.09.2026. On ilmne, et olukorras, kus isik saabus Eestisse ilma isikut tõendava dokumendita ja rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlus on alles algusjärgus, vajab PPA rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks enam kui 48 tundi ja vajalike asjaolude väljaselgitamine eeldab taotleja kättesaadavust pikema aja jooksul. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda end PPA eest varjama (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p-d 18.1.-18.5). Põgenemisohu kindlakstegemisel tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-2004, p 18.5.).
12.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 6 alusel. Puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolud ning varasem elukäik ja tegevus vajavad täiendavat kontrollimist. Eestisse saabus puudutatud isik ilma isikut tõendava dokumendita. Puudutatud isiku taustakontrolli kokkuvõttest (PPA taotluse lisa 4) ja isiku teekonna 3(5)
ettekandest (PPA taotluse lisa 7) nähtub, et tema reisiteekond oli Egiptus – Usbekistan – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. Lisas 4 on märgitud, et isik muutis taustakontrollis korduvalt oma sünnikuupäeva. Algselt väitis ta enda sünniajaks 16.04.2009, seejärel 04.11.2008 ja lõpuks xx.xx.xxxx. Seega esitles puudutatud isik end alguses alaealisena, kuid viimati väidetud sünniaja kohaselt on ta siiski täiskasvanu. Lisa 7 kohaselt lahkus puudutatud isik Egiptusest koos isaga, kuid isa jäi Valgevenesse. Valgevene-Läti piiri ületas puudutatud isik 6-liikmelises grupis. Piiri ületamiseks kasutati redeleid. Lätist Tallinna toodi nad sõiduautoga. Teadaolevad asjaolud viitavad sellele, et isik kasutas Eestisse jõudmiseks spetsialiseerunud vahendajate ehk nn smugeldajate abi. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik Eestis alles pärast seda, kui PPA vormistas tema kinnipidamise VSS-i alusel. Kuna puudutatud isik sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, tal puuduvad Eestiga perekondlikud või muud sotsiaalsed sidemed, ta on andnud PPA-le oma sünniaja kohta ebajärjekindlaid andmeid ja avaldanud, et ta soovib minna Saksamaale, kus elab tema naaber (PPA taotluse lisa 7 lk 2), võib eeldada, et isiku tegelik eesmärk ei ole Eestis rahvusvahelist kaitset saada. Isikul oli võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlus ka Lätis, kuid seda ta ei teinud. Kuna isik pole end seni usaldusväärsena näidanud, võib ta vabaduses viibides hakata end PPA eest varjama ja üritada Eestist lahkuda, mis poleks piirikontrolli puudumise tõttu raskendatud.
13.Seega esineb kohtu hinnangul VRKS § 65 lg 2 punktis 2 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks kauem kui 48 tundi.
14.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA on selgitanud, et teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. VRKS 65 lg 2 p 7 kohaldamine eeldab aga, et tagasivõtutaotlus oleks teisele liikmesriigile juba esitatud. Seega ei ole isiku kinnipidamine nimetatud alusel põhjendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus haldusasjas nr 2-26-2569, p 14).
15.Kohus nõustub PPA seisukohaga, et VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Puudutatud isikul ei ole dokumenti, mida PPA-le hoiule anda. Isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Vabaduses viibimine võimaldaks tal Eestist edasi reisida. Seetõttu oleksid VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ebapiisavad, et tagada isiku kohalolek rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ja võimaliku Lätti tagasisaatmise jaoks.
16.Kohus ei pea aga põhjendatuks kinnipidamise kestust (kuni neli kuud). Direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 11 lg 1 kohaselt tuleb taotlejat kinni pidada võimalikult lühikest aega ja üksnes seni, kuni kinnipidamise aluseks olevad tingimused on täidetud. Pädevad asutused peavad tegutsema nõuetekohase hoolsusega. Kinnipidamise lubatud maksimaalne tähtaeg ei tähenda seega, et isikut võiks selleks ajaks automaatselt kinni pidada. VRKS § 66 lg 2 võimaldab kohtul anda loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. Nimetatud tähtaeg on maksimaalne lubatud tähtaeg, mitte kinnipidamise kohustuslik kestus. Kinnipidamise kestus peab olema proportsionaalne ja piirduma ajaga, mis on konkreetses asjas vajalik kinnipidamise eesmärgi saavutamiseks.
17.Praeguses menetlusstaadiumis ei ole piisavalt alust järeldada, et selleks on vajalik kogu neljakuuline tähtaeg. Kinnipidamise vajadus tuleneb eelkõige rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisest koos põgenemisohuga. Menetluse käigus tehtavad vajalikud toimingud tuleb teha võimalikult kiiresti. Samuti ei anna määruse (EL) 2024/1348 alusel kiirendatud rahvusvahelise kaitse menetluse maksimaalne võimalik kestus alust isiku kinnipidamiseks kogu selle aja vältel. Arvestades puudutatud isiku põgenemisohu iseloomu ja 4(5)
intensiivsust, rahvusvahelise kaitse menetluse algusjärku ning vajadust teha vajalikud menetlustoimingud kiiresti, peab kohus proportsionaalseks lubada tema kinnipidamist kahe kuu jooksul. Kahekuuline tähtaeg on piisav, et PPA saaks teha vajalikud toimingud, sealhulgas välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud ning vajaduse korral hinnata üleandmismenetluse alustamise küsimust, kuid piirab isiku vabadusõigust vähem kui taotletud neljakuuline tähtaeg.
18.PPA on kinnitanud, et kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule ööpäevaringne meditsiiniline abi, majutustingimused ja toitlustus, meelelahutus ja suhtlus seniks, kuniks PPA ja Läti ametivõimud koostöös korraldavad isiku üleandmise Lätile.
19.Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on isiku kinnipidamine ja kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
21.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 71 lg 1).
22.Seejuures juhul, kui tuvastatakse, et on alus isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel, saab isiku kinnipidamine olema eelduslikult lühem kui neli kuud. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade alusel.
23.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.