HB Holdings OÜ avaldus S. M. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine
Menetlusosalised
Avaldaja (võlausaldaja): HB Holdings (registrikood 14407828), lepinguline esindaja K. R., e-post XXX
OÜ
Võlgnik: S. M. (isikukood XXX), ePost XXX, lepinguline esindaja R. V., e-post XXX Usaldusisik: Ly Müürsoo, OÜ Sentire MK, VäikeAmeerika 8-203,10129 Tallinn, tel: 5097383, epost: XXX
RESOLUTSIOON
Rahuldada HB Holdings OÜ avaldus. Kuulutada välja S. M. (isikukood xxx) pankrot 11. septembril 2026.a kell 14.00 ja algatada S. M. kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada S. M. pankrotihalduriks Ly Müürsoo (isikukood xxx, OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, Tallinn, e-post [email protected], telefon 50 97 383). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05. oktoober 2026 algusega kell 10.00 Harju Maakohtus (Lubja 4, Tallinn), saalis nr 3005. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Harju Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga. Kohustada S. M.t vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 05. oktoobril 2026. kell 09.50. S. M. ilmumata jäämisel on kohtul õigus talle määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
2-26-9059
Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 11. septembril 2027. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. See kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. Jätta menetluskulud S. M. kanda. Rahuldada HB Holdings OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata HB Holdings OÜ hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2512,5 eurot. Määrata usaldusisiku tasuks 1872 eurot (sh käibemaks). Maksta usaldusisiku tasust 1500 eurot Osaühingu Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EEXXX (Swedbank AS) HB Holdings OÜ poolt 30. aprillil 2026.a rahandusministeeriumi kontole tasutud deposiitide arvelt. Ülejäänud usaldusisiku tasu, s.o 372 eurot jätta S. M. kanda. Jätta rahuldamata usaldusisiku taotlus anda pankrotihaldurile õigus kohaldada S. M. sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg-s 12 sätestatud arestimise ülemmäära 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le Sentire MK.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11).
2-26-9059
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad
HB Holdings OÜ esitas 22.04.2026 Harju Maakohtule avalduse S. M. maksejõuetuse väljakuulutamiseks.
Avaldaja nõue tuleneb poolte vahel 06.07.2021 sõlmitud laenulepingust nr 060721, mille alusel sai võlgnik 45 300 eurot laenu. Võlgnik ei tagastanud laenu kokkulepitud tähtajaks 06.09.2021. Harju Maakohtu 02.11.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-14147 mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja 45 300 euro suurune põhivõlg, viivis ning menetluskulud. Laenukohustust käendanud D. M. pankrotimenetluses avaldaja nõude rahuldamiseks väljamakseid ei saanud. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetluses ei ole vara puudumise tõttu õnnestunud nõuet olulises osas rahuldada ning seisuga 22.04.2026 on avaldaja nõude suurus kokku 90 373,50 eurot. Avaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning palub kuulutada välja S. M. pankroti.
Maakohus võttis pankrotiavalduse 29.04.2026 määrusega menetlusse ja võimaldas võlgnikul esitada maksejõuetusavalduse kohta seisukohti ning kohustus võlausaldajaid tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot. Võlausaldajad tasusid usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettenähtud deposiidi.
Võlgnik esitas 11.05.2026 avaldusele vastuse ja taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik tunnistas enda püsivat maksejõuetust ega vaidle vastu sellele, et ta ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnik vaidleb osaliselt vastu võlausaldaja nõude suurusele ja leiab, et võlausaldaja ei ole nõudest maha arvestanud täitemenetluses saadud rahuldust vähemalt 37 469,84 euro ulatuses. Lisaks ei ole võlausaldaja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et võlausaldajale ei ole solidaarvõlgniku pankroti- või kohustustest vabastamise menetluses väljamakseid tehtud. See asjaolu omab tähtsust, kuivõrd põhivõlgnik ja käendaja vastutavad kohustuse eest solidaarselt ning solidaarvõlgniku poolt nõude täitmine vähendab ka teise solidaarvõlgniku kohustust.
Võlgnik ei esitanud vastuväiteid usaldusisiku määramisele.
Kohus nimetas 27.05.2026 määrusega võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo ning tegi talle ülesandeks FIMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised.
Usaldusisiku 17.06.2026 esitatud aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikule kuulub vara hinnanguliselt üksnes 300 euro väärtuses ning tal puuduvad kinnistud ja sõidukid. Võlgniku MONESE pangakontol oli 327,53 eurot, kuid usaldusisik ei ole seda arvestuslikku elatusmiinimumi arvestades käsitlenud pankrotivarana. Võlgnikul puudub pensioniregistri II ja III sammas. Võlgniku teadaolevad kohustused on kokku ligikaudu 89 102,26 eurot, millest võlgnik ei tunnista nõudeid kokku 50 169,35 euro ulatuses. Võlgniku suhtes oli pooleli kaks täitemenetlust: HB Holdings OÜ nõue summas 51 191,43 eurot ja SA KredEx nõue summas 41 300,32 eurot. Võlgniku ainsaks teadaolevaks regulaarseks sissetulekuks on vanaduspension 684,99 eurot kuus. Usaldusisik leidis, et võlgniku vara ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt
2-26-9059 ning pankroti väljakuulutamise korral esineks PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud menetluse raugemise alus. Usaldusisik leidis ühtlasi, et TMS § 132 lg 12 kohaldamisel oleks võlgniku 684,99 euro suurusest pensionist võimalik arestida kuni 64,72 eurot kuus, lähtudes aruandes kasutatud 361,39 euro suurusest arvestuslikust elatusmiinimumist. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ajutine. Usaldusisik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud võlgniku mõtlematu käitumise kohustuste võtmisel ja käenduslepingute sõlmimisel, arvestamata oma tegelikku võimet tekkinud kohustusi täita. Pankroti väljakuulutamine
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 10 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 12 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja maksejõuetusavaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Kohus loeb usaldusisiku aruande alusel tõendatuks, et S. M. on püsivalt maksejõuetu.
Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub pankrotimenetluses realiseeritav vara, sealhulgas kinnisasjad, sõidukid ja pensionivara. Võlgniku teadaolevad kohustused ulatuvad vähemalt 89 102,26 euroni ning tema suhtes on pooleli kaks täitemenetlust. Aruande esitamise seisuga oli võlgniku arvelduskontol 327,53 eurot. Usaldusisik ei ole nimetatud summat võlgniku arvestuslikku elatusmiinimumi arvestades käsitanud varana, mille arvel oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia. Võlgniku ainus teadaolev regulaarne sissetulek on vanaduspension 684,99 eurot kuus. Võlgniku kohustused ületavad tema vara väärtust olulisel määral ning tema sissetulek ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kohustuste võtmisel ja käenduslepingute sõlmimisel oma tegeliku maksevõime ebapiisav arvestamine.
10.Võlgnik on 11.05.2026 esitatud vastuses tunnistanud enda püsivat maksejõuetust ega vaidle vastu sellele, et ta ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnik vaidleb aga osaliselt vastu pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude suurusele. Võlgniku hinnangul ei ole võlausaldaja nõudest maha arvestanud täitemenetluses saadud rahuldust vähemalt 37 469,84 euro ulatuses. Samuti leiab võlgnik, et võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja millises ulatuses on nõuet rahuldatud solidaarvõlgniku pankroti- või kohustustest vabastamise menetluses. Võlgniku hinnangul on see nõude jäägi kindlaksmääramisel oluline, kuna põhivõlgnik ja käendaja vastutavad kohustuse eest solidaarselt ning ühe solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmine vähendab vastavas ulatuses ka teise solidaarvõlgniku kohustust.
11.PankrS § 10 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja põhistama oma nõude olemasolu ning võlgniku maksejõuetuse. Võlausaldaja nõue põhineb
2-26-9059 Harju Maakohtu 02.11.2021 tagaseljaotsusel tsiviilasjas nr 2-21-14147, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhivõlg 45 300 eurot, viivis ja menetluskulud. Võlausaldaja nõude olemasolu ja sissenõutavus on seega jõustunud kohtulahendiga tõendatud. Võlgnik ei vaidle vastu nõude tekkimisele ega sissenõutavusele, vaid vaidlustab selle praeguse ulatuse, leides eelkõige, et nõudest tuleb maha arvata täitemenetluses ning solidaarvõlgnikult saadud rahuldus. Võlgnik on ühtlasi märkinud, et muus osas tal võlausaldaja pankrotiavaldusele vastuväiteid ei ole.
12.Võlgniku vastuväide nõude suurusele ei takista kohtu hinnangul pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja andmetel on tema nõue võlgniku vastu 22.04.2026 seisuga kokku 90 373,50 eurot. Võlgniku väitel tuleb sellest maha arvata täitemenetluses saadud rahuldus vähemalt 37 469,84 euro ulatuses. Isegi juhul, kui võlgniku vastuväitega selles osas täielikult nõustuda, jääks võlausaldajal võlgniku vastu nõue vähemalt 52 903,66 euro ulatuses. Seega ei sõltu võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise õigus sellest, millises täpses ulatuses on tema nõue käesolevaks ajaks rahuldamata. Võlgnik on viidanud ka võimalikule rahuldusele solidaarvõlgniku pankroti- või kohustustest vabastamise menetluses, kuid esitatud andmetest ei nähtu, et selline rahuldus oleks vähendanud võlausaldaja nõuet sellises ulatuses, et võlausaldajal puuduks pankrotiavalduse esitamiseks nõutavas ulatuses nõue. Võlausaldaja nõude täpne jääk ning sellele esitatud vastuväited lahendatakse vajaduse korral pankrotimenetluses nõuete kontrollimise käigus.
13.Võlgniku maksejõuetust kinnitavad nii võlausaldaja nõude pikaajaline täitmata jätmine kui ka usaldusisiku tuvastatud andmed võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlgnikul puudub arvestatav realiseeritav vara, samas kui tema teadaolevad kohustused ulatuvad vähemalt 89 102,26 euroni. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad ja sõidukid ning tema ainus teadaolev regulaarne sissetulek on vanaduspension 684,99 eurot kuus. Võlgniku suhtes on pooleli kaks täitemenetlust ning võlausaldaja nõuet ei ole täitemenetluses võlgniku vara puudumise tõttu õnnestunud rahuldada. Ka võlgnik ise tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Kohtu hinnangul näitab võlgniku vara, kohustuste ja regulaarse sissetuleku vahekord, et tegemist ei ole ajutise makseraskusega. Võlgnikul puudub vara või sissetulek, mille arvel oleks realistlikult võimalik olemasolevad kohustused mõistliku aja jooksul täita.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on põhistanud nii oma nõude olemasolu kui ka võlgniku maksejõuetuse. Võlgnik ei suuda rahuldada oma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning tema varalist seisundit, kohustuste suurust ja sissetulekut arvestades ei ole see suutmatus ajutine. Võlgnik on seega PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 alusel tuleb tema pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
15.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetlus
2-26-9059
16.Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud (võlgniku kohustused on osaliselt sellised, millest on põhimõtteliselt võimalik kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabaneda). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
17.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
18.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
19.Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
20.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).
21.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Usaldusisiku taotlus kohaldada TMS § 132 lg-s 12 sätestatud arestimise määra
2-26-9059
22.Usaldusisik on taotlenud, et kohus annaks pankrotihaldurile õiguse kohaldada võlgniku sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg-s 12 sätestatud arestimise ülemmäära 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
23.Kohus jätab usaldusisiku taotluse rahuldamata.
24.TMS § 132 lg 12 kohaselt võib juhul, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, arestida ühes kuus kuni 20% sättes nimetatud sissetulekust. Sättes kehtestatud 20% määr on arestimise ülemmäär, mitte igal juhul kohaldatav arestimismäär.
25.Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-16200/72 tehtud määruse p-des 16.2 ja 16.5 selgitanud, et TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel tuleb kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ning miks just sellises ulatuses 20% piires sissenõude pööramine on põhjendatud. Arestimise õiglust hinnates tuleb arvestada konkreetse võlgniku majandusliku olukorraga ning sissenõudja õigustatud huvidega. Muu hulgas tuleb hinnata, kas sissetuleku maksimaalses lubatud määras arestimisel on võlgnikule tagatud minimaalselt vajalik toimetulek, arvestades tema kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile ja muid vältimatuid kulutusi.
26.Käesolevas asjas saab võlgnik vanaduspensioni 684,99 eurot kuus. Usaldusisik on arvutanud, et arvestusliku elatusmiinimumi 361,39 eurot mahaarvamisel oleks TMS § 132 lg 12 alusel võimalik võlgniku sissetulekust kinni pidada maksimaalselt 64,72 eurot kuus. Üksnes nimetatud aritmeetilisest arvutusest ei piisa aga järelduseks, et võlgniku sissetuleku arestimine maksimaalses lubatud määras on konkreetsel juhul õiglane ja põhjendatud.
27.Usaldusisiku aruandest ei nähtu võlgniku igakuiste vältimatute kulude suurust ega muid andmeid, mis võimaldaksid kohtul hinnata, kas 64,72 euro kinnipidamisel võlgniku pensionist oleks talle tagatud minimaalselt vajalik toimetulek. Eelkõige puuduvad piisavad andmed võlgniku eluaseme-, toidu-, ravimite, transpordi- ja muude vältimatute kulude kohta. Samuti ei ole usaldusisik põhjendanud, miks on võlausaldajate huve ja võlgniku majanduslikku olukorda kaaludes põhjendatud kohaldada just TMS § 132 lg-s 12 ette nähtud maksimaalset määra, mitte sellest väiksemat määra või jätta erand käesoleval ajal kohaldamata.
28.Seejuures arvestab kohus, et võlgniku ainus teadaolev regulaarne sissetulek on 684,99 euro suurune vanaduspension ning usaldusisiku aruande kohaselt puudub tal muu arvestatav vara ja sissetulek. Maksimaalse 64,72 euro suuruse kinnipidamise korral jääks võlgnikule 620,27 eurot kuus. Usaldusisiku esitatud andmed ei võimalda kohtul järeldada, et nimetatud summa on võlgniku konkreetseid asjaolusid arvestades piisav tema minimaalselt vajaliku toimetuleku tagamiseks.
29.Seetõttu ei ole kohtul praegu piisavalt andmeid TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamiseks ega eelkõige selleks, et lubada võlgniku sissetuleku arestimist sättes ette nähtud maksimaalses ulatuses. Usaldusisiku taotlus tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
2-26-9059
30.Taotluse rahuldamata jätmine ei välista TMS § 132 lg 12 kohaldamist edaspidi, kui kohtule esitatakse võlgniku majandusliku olukorra kohta piisavad andmed, mis võimaldavad hinnata sissetuleku arestimise põhjendatust ja ulatust. Asjaolude muutumisel või täiendavate andmete ilmnemisel saab küsimuse uuesti lahendada, arvestades võlgniku tegelikku sissetulekut ja vältimatuid kulutusi ning võlausaldajate õigustatud huve. Menetluskulud Usaldusisiku tasu
31.Menetluskulud jäävad PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Maksejõuetusavalduse rahuldamise tõttu kantakse pankrotimenetluse kulud võlgniku pankrotivarast. Pankrotimenetluse kulude hulka kuuluvad menetluskulud (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu, PankrS § 150 lg 1 p 1), usaldusisiku tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2) ning PankrS § 11 ja § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa (PankrS § 150 lg 1 p 6).
32.Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
33.Usaldusisik on esitanud tasunõude 10 töötunni eest kokku 1872 eurot (155 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku tehtud toimingud on maksejõuetusmenetluses tavapärased ning mõistliku ajakuluga (järelepärimiste koostamine ning saatmine; tutvumine järelepärimise tulemusena saadud, usaldusisiku poolt kogutud, võlgniku ja võlausaldajate esindajate poolt esitatud ning kohtu poolt saadetud dokumentidega; dokumentide analüüs ja võrdlus, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega; vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine, komplekteerimine ja kohtule esitamine ning usaldusisiku toimiku komplekteerimine). Ükski toiming pole selgelt ülepaisutatud mahuga ning ka võlgnik ega võlausaldaja ei ole seda kahtluse alla seadnud. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1872 eurot (sh käibemaks).
34.Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101022741), sisaldub tasus käibemaks (FiMS § 54 lg 5, PankrS § 65 lg 1 1). Usaldusisiku tasu makstakse osaliselt välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt (summas 1500 eurot). Ülejäänud tasu, s.o summas 372 eurot jääb võlgniku kanda. Võlausaldaja menetluskulud
35.Pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses on ka võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja avalduse esitamisega seoses kantud lepingulise esindaja kulu (RKTKm 10.04.2013.a, nr 3-2-1-23-13, p 11).
36.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega
2-26-9059 nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (RKTKm 08.05.2017.a, nr 3-2-1-29-17, p 13.3).
37.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (RKTKo 28.11.2018, nr 2-17-10348, p 16).
38.Võlausaldajat esindasid käesolevas asjas TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele vastavad isikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli vandeadvokaat Magnus Brauni tasumäär 275 eurot tunnis (summa käibemaksuta) ja advokaat Kristiane Rebase tasumäär 230 eurot tunnis (summa käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja esindajate kvalifikatsiooni on esindajate taotletud tunnitasu määrad põhjendatud.
39.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus võlausaldaja esindajal advokaadil Kristiane Rebasel pankrotiavalduse koostamisele 5,5 tundi, viivise ümberarvutamisele ja pankrotiavalduse esitamisele 0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Vandeadvokaadil Magnus Braunil kulus pankrotiavalduse täiendamisele ja kliendiga suhtlusele 0,7 tundi. Võlausaldaja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega.
40.Kokku on võlausaldaja lepinguline esindaja advokaat Kristiane Rebane osutanud võlausaldajale õigusabi 6,5 tundi hinnaga 230 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ja vandeadvokaat Magnus Braun 0,7 tundi hinnaga 275 eurot tunnis (lisandub käibemaks), mida maakohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks. Pankrotiavalduse läbivaatamise menetluses tehtud toimingud ja nende maht on tavapärased. Kuigi võlausaldajal oli kaks lepingulist esindajat, ei ole esindajad teineteise toiminguid dubleerinud. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvaks lepinguliste esindajate kuluks kokku 2092,50 eurot. Võlausaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot, ka see summa tuleb võlausaldajale hüvitada pankrotivara arvelt (PankrS § 150 lg 2).
41.Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (RKTKm 10.04.2013.a, nr 3-2-1-23-13, p 12).
42.Võlausaldaja on menetluskulude nimekirjas kajastanud PankrS § 11 lg 1 ja Harju Maakohtu 29. aprilli 2026.a kohtumääruse alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemakset. Puutuvalt deposiidi hüvitamisse selgitab maakohus, et see ei ole menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses. Võlausaldaja poolt pankrotimenetluses kohtu deposiiti kantud summa tagastamist reguleerib erisättena PankrS § 150 lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa. PankrS § 11 lg 2 ja § 30 lg 4 kohaselt tagastatakse kohtu deposiiti tasutud raha makse teinud isikule PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 sätestatu järgi. Deposiiti kantud summa suurust ei määrata täiendavalt kindlaks võlausaldaja menetluskulude
2-26-9059 koosseisus (RKTKm 10.04.2013.a, nr 3-2-1-23-13, p 13). 26. Täiendavalt on võlausaldajal õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist PankrS § 30 lg 3 alusel ja korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerly Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.