Rautamax Teräspalvelu Oy (pankrotis) kaebused Tallinna kohtutäituri K Fi 20.04.2026 ja 21.04.2026 otsustele täitemenetluses 034/2026/713
Menetlustoiming
Kaebuste lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja Rautamax Teräspalvelu Oy (pankrotis) (registrikood 2871871-9), lepinguline esindaja Viktor Särgava Kohtutäitur K F (isikukood xxxx) Võlgnik G K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Rautamax Teräspalvelu Oy (pankrotis) kaebused Tallinna kohtutäituri K Fi 20.04.2026 ja 21.04.2026 otsustele täitemenetluses 034/2026/713 rahuldamata. Jätta menetluskulud Rautamax Teräspalvelu Oy (pankrotis) kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Rautamax Teräspalvelu Oy (pankrotis) kaebused Tallinna kohtutäituri K Fi 20.04.2026 ja 21.04.2026 otsusele täitemenetluses 034/2026/713.
2-26-9795 Kaebuse kohaselt on võlgniku G K suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas 034/2026/713. Täitemenetluse algatamise aluseks on Etelä-Savon käräjäoikeus 07.06.2024 lahend asjas nr. 24/124629 ja sissenõudja Rautamax Teräspalvelu Oy (pankrotis) avaldus. Nõude sisu on võlgnevus. 20.04.2026 tegi kohtutäitur otsuse, millega võlgniku kaebuse rahuldas ja lõpetas täitemenetluse. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur rahuldas kaebuse ebaõigesti. Artikkel 53 tunnistuse tõlkimisel oli ilmselgelt tekkinud „näpukas“. See oli hõlpsasti tuvastatav, sest koos täitmisavaldusega üheaegselt esitati ka Soome keelne Artikkel 53 tunnistus. Sealt oli näha, et ristikese õige koht on p 4.4.1. Kohtutäitur on ilmselgele „näpukale“ andnud põhjendamatult erakordselt suure tähenduse. See polnud põhjendatud. Tegemist polnud takistusega, mis ei võimaldanud täitemenetlust jätkata ja tingis täitemenetluse lõpetamise. Seetõttu kaebus ebaõigesti rahuldati ja täitemenetlus ebaõigesti lõpetati. Selguse huvides esitab kaebaja õige ja korrigeeritud tõlke (kaebuse lisa 7). Seetõttu kaebuse esitaja taotleb kohtutäituri 20.04.2026 otsuse tühistamist ja G K kaebuse rahuldamata jätmist.
2.Võlgnik leiab, et kohtutäituri 20.04.2026 otsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Kaebaja ei ole kohtutäituri põhjendusi ümber lükanud ning kaebusest ei selgugi, millise õigusnormi vastu on kohtutäitur G K kaebust rahuldades ja täitemenetlust lõpetades eksinud. Kohtutäitur on oma otsuses tuginenud TMS § 2 lg 1 p-le 5, mille kohaselt on täitedokumendiks välisriigi kohtu tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. Niisamuti on kohtutäitur tuginenud TMS § 23 lg-le 4, mille kohaselt tuleb täitmisavaldusele lisatud täitedokument esitada kas algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdustatud korras kinnitatud ärakirjana ning täitedokument tuleb esitada eesti- või ingliskeelse algdokumendina või eesti- või ingliskeelse ametliku või kinnitatud tõlkena. Seega on kohtutäitur viidanud siseriiklikule õigusele, mille kohaselt on täitemenetluse algatamiseks sellise täitedokumendi alusel, mis ei ole eesti- või ingliskeelne, vajalik lisada täitmisavaldusele kas eesti- või ingliskeelne ametlik või kinnitatud tõlge. Viidatud põhjusel on sisutu kaebaja etteheide kohtutäiturile, mille kohaselt on kohtutäitur justkui ületähtsustanud vastuolu talle esitatud Soome Vabariigi kohtu väljastatud soomekeelse tunnistuse ja selle eestikeelse tõlke vahel. Olgugi et kaebaja on kaebuses nimetanud vastuolu korduvalt „näpukaks“, nõuab ametliku või kinnitatud tõlke esitamist siseriiklik õigus. Juhul, kui täitedokumendi algdokument ei ole eesti- või ingliskeelne, loeb seadus täitedokumendi esitamiseks eesti- või ingliskeelse ametliku või kinnitatud tõlke esitamist täitedokumendina. Sisuliselt loeb seadus sellisel juhul täitedokumendiks ametliku või kinnitatud tõlke. Olukorras, kus Soome Vabariigi kohtu väljastatud soomekeelsest tunnistusest ja selle kinnitatud eestikeelsest tõlkest ei nähtu, et Soome Vabariigi kohtuotsus oleks G K suhtes täidetav, ei saa selle kohtuotsuse alusel ka täitemenetlust tema suhtes alustada, kuivõrd täitedokument, mis seda võimaldaks, puudub. Liiatigi on ametliku ja kinnitatud tõlketa ka Soome Vabariigi kohtuotsus, mille täitmist kaebaja kohtutäiturilt soovis. Kaebaja on omaks võtnud selle, et tegemist on Google Translate’i rakendusega tehtud masintõlkega, leides, et ka sellise tõlke esitamine on lubatav ja aktsepteeritav. G K sellega ei nõustu. G Kl on keeleseaduse § 9 lg-st 8 tulenev õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele. Kujundlikuks näiteks sellest, et masintõlget ei saa pidada usaldusväärseks tõlkeks, on kaebaja poolt siinses menetluses kaebuse lisana 9 esitatud masintõlge kaebaja äriregistri väljavõttest, mille leheküljelt 2 nähtub, et kaebaja juhatuse liikme asetäitjaks on keegi 28.04.1968 sündinud „Kingitus“. Õigust eestikeelsele asjaajamisele ei saa asendada masintõlke kasutamisega asjaajamises. Nii on kohtutäitur põhjendatult lõpetanud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, kuivõrd täitemenetlus oli algatatud põhjendamatult. Täitmata oli 2/5
2-26-9795 täitemenetluse kohtutäiturile.
algatamise
tingimusena
nõuetekohase
täitedokumendi
esitamine
Kaebaja on oma kaebuse resolutiivosas soovinud, et kohus jätaks G K kaebuse rahuldamata. See ei ole õiguslikult võimalik isegi kaebaja esitatud kaebuse rahuldamisel kohtu poolt. Kohus saab otsustada kohtutäituri otsuse tühistamise või tühistamata jätmise üle, kuid mitte kohtutäiturile esitatud kaebuse rahuldamise üle, mis tuleb kohtutäituri senise otsuse tühistamise korral kohtutäituril uuesti läbi vaadata.
3.Kohtutäitur jääb oma 20.04.2026 otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Kui täitemenetlus on algatatud täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, on kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt kohustatud täitemenetluse lõpetama. Kohtutäituril puudub diskretsioon selles osas. Kohtutäitur viitab TMS § 23 lg 1 ja 4. Kohtutäiturile esitati täitedokumendi tõlge, mis ei vastanud originaalile. Arvestades asjaolu, et täitedokument ja selle tõlge toimetati võlgnikule kätte koos täitmisteatega, loeti täitemenetlus sellega alanuks (alus TMS § 24 lg 2). Täitemenetluse kestel puudub kohtutäituril seaduses sätetatud alus täitmisteatega kätte toimetatud täitedokumendi vahetamiseks või parandamiseks. Täitedokumendis puuduste tuvastamisel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse lõpetama, kuivõrd täitemenetluse tingimused olid täitmata. Kohtutäitur on enda otsuses toonud välja, et täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja saab enda nõude uuesti sundtäitmisele pöörata, kui nõude sissenõudmiseks on alus ning täitedokument ja selle lisad on korrektselt tõlgitud. Eelnevast tulenevalt ei riku täitemenetluse lõpetamine kuidagi ka sissenõudja õigusi ega muuda sissenõudja õiguslikku positsiooni.
Kohtutäitur K F on 21.04.2026 otsusega täitemenetluse 034/2026/713 lõpetanud.
Kaebuse esitaja selgitab, et 20.04.2026 tegi kohtutäitur otsuse, millega võlgniku kaebuse rahuldas ja lõpetas täitemenetluse. 21.04.2026 tegi kohtutäitur otsuse, millega lõpetas täitemenetluse. 21.04.2026 otsus on sisult formaalne ja baseerub tervikuna vaid asjaolul, et 20.04.2026 on otsustatud võlgniku kaebus rahuldada. Täitemenetluse lõpetamine sõltub sellest, kuidas kohus lahendab 20.04.2026 otsusele esitatud kaebuse. Juhul, kui 20.04.2026 otsus jääb kehtima, siis 21.04.2026 otsuse alusel on täitemenetluse lõpetamine õiguspärane. Samas, kui 20.04.2026 otsus tühistatakse, siis langeb ära 21.04.2026 otsuse alus ja täitemenetlust tuleb jätkata. Selguse huvides on kaebaja mõlemad otsused vaidlustanud. Kaebaja eesmärgiks on täitemenetluse jätkamine.
Kohtutäitur on oma seisukoha kohtule edastanud ning jääb oma otsuse juurde.
6.Võlgnik leiab, et kaebaja on oma kaebeõigust täitemenetluse nr. 034/2026/713 lõpetamise vaidlustamiseks kasutanud siinses asjas esitatud esialgse kaebusega ning 08.06.2026 kaebuse esitamisel puudus kaebajal õiguskaitse vajadus. Kujunenud olukorras tuleks seega kaebaja 08.06.2026 esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kuivõrd ühe ja sama täitemenetluse lõpetamist ühel ja samal alusel ei ole põhjust vaidlustada kahe erineva kaebusega. Isegi kui see nii ei oleks, oleks kaebaja saanud hõlpsasti esitada siinses asjas esitatud esialgsele kaebusele täienduse. Viisil või teisel ei näe G K, miks ta peaks kandma sellise kaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulusid olukorras, milles kaebaja on kohtu poole pöördumise vajadust ülehinnanud. 3/5
2-26-9795 Maakohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohtutäituri 20.04.2026 ja 21.04.2026 otsused on vaidlustavad, mistõttu peab kohus põhjendatuks vaadata läbi mõlemad otsused. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 20.04.2026 ja 21.04.2026 otsuste seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebustest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
9.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on täitemenetluse algatamise aluseks Etelä-Savon käräjäoikeus 07.06.2024 lahend asjas nr. 24/124629 ja sissenõudja Rautamax Teräspalvelu Oy (pankrotis) avaldus. Välisriigi kohtu lahendi osas on kohus väljastanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 alusel Lisa I toodud vormi. Sissenõudja poolt esitatud 05.03.2026 esitatud täitmisavaldusele oli lisatud EU määruse Lisa 1 kinnitatud tõlge. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust sellest, et Soome Vabariigi kohtu poolt väljastatud tunnistuse ning tõlke vahel esineb erinevusi. Eelnevast tulenevalt lõpetas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas 034/2026/713 tuginedes TMS § 48 lg 1 p 7 toodule.
10.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur on õiguspäraselt täitemenetluse lõpetanud.
11.TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.
12.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 artikkel 37 kohaselt pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab: a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse. Kohus või asutus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, võib vajaduse korral nõuda otsusele tuginevalt poolelt artikli 57 kohaselt lõike 1 punktis b osutatud tunnistuse sisu tõlke või transliteratsiooni esitamist. Kui kohus või asutus ei saa menetlust jätkata kohtuotsuse tõlketa, võib ta tunnistuse sisu tõlke asemel nõuda poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist. TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt on täitedokumendiks välisriigi kohtu tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. TMS § 23 lg 4 kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Täitedokument esitatakse eesti- või ingliskeelse algdokumendina või eesti- või ingliskeelse ametliku või kinnitatud tõlkena. TMS § 23 lg 1 ls 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sellest tuleneb, et kohtutäitur peab kontrollima, kas täitemenetluse 4/5
2-26-9795 algatamiseks on vajalikud dokumendid esitatud, kas sissenõudja täitmisavalduses esitatud nõue vastab täitedokumendile, ning vajaduse korral keelduma täitemenetluse alustamisest. Selline kontroll ei tähenda materiaalõigusliku vaidluse lahendamist, vaid täitemenetluse tingimuste täitmise eelduste kontrollimist. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur peab TMS § 23 lg 1 kohaselt tagama sundtäitmise vastavuse täitedokumendile. Olukorras, kus tunnistuse ning selle tõlke osas esineb erinevusi, ei ole tagatud, et sundtäitmine toimub üksnes täitedokumendi alusel ja selle piirides. Kuivõrd kohtutäiturile ei olnud täitemenetluse läbiviimiseks esitatud korrektseid dokumente, on kohus seisukohal, et esines alus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Täitedokument ja selle tõlge toimetati võlgnikule kätte koos täitmisteatega ning sellega loeti täitemenetlus alanuks (alus TMS § 24 lg 2). Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluse kestel puudub kohtutäituril seaduses sätetatud alus täitmisteatega kätte toimetatud täitedokumendi vahetamiseks või parandamiseks. Kui täitemenetlus on algatatud täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, on kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt kohustatud täitemenetluse lõpetama.
13.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur on täitemenetluse lõpetamisel toiminud õiguspäraselt ning kaebused rahuldamisele ei kuulu.
14.Kohus nõustub ka kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on täitmata. Sissenõudja saab enda nõude uuesti sundtäitmisele pöörata, kui nõude sissenõudmiseks on alus ning täitedokument ja selle lisad on korrektselt tõlgitud.
15.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei omanud sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vastanud.
16.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
17.Kuna kaebuse esitaja kaebused jäävad rahuldamata, määrab kohus, et kõik menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda.
18.Kuna kaebuse esitaja ei ole saanud avaldada seisukohta puudutatud isiku (võlgniku) menetluskulude osas, määrab kohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.