Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.R kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – G.R (sündinud xx.xx.xxxx) Puudutatud isiku esindaja – Janus Paurman Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtumikorraldaja Reelika Rikkandi
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 22.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba G.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse G.R (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks (3) kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja
1.1.Patrull sai 20.09.2026 väljakutse aadressile Sääse tn 14/2-52, Tallinn, kus teate kohaselt viibib 5-6 isikut, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kontrollitud isikute sõnul olid nad viibinud Eestis ligikaudu kaks (2) päeva ning kavatsesid lähipäevil liikuda edasi Soome. Eestisse saabusid nad Lätist kahe sõiduautoga. Lätti olid nad saabunud Valgevenest, ületades piiri läbi metsa. Kõik isikud peeti kinni ja toimetati KPK-sse. Üks kinnipeetutest oli puudutatud isik, kes peeti kinni 20.09.2026 kell 23.16 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-des 1, 2 ja3 alusel.
1.2.Puudutatud isik esitas 21.09.2026 soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik 21.09.2026 kell 17.18 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 alusel.
1.3.Isiku reisiteekond: Alžeeria – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti.
1.4.Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu. PPA teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklil 33 (1). Juhul, kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA on tuvastanud, et isik on saabunud Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Läti Vabariigi pädevatele ametiasutustele isiku tagasivõtutaotluse eesmärgiga anda isik üle Lätile. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine vajalik tagamaks tema kättesaadavus ning üleandmine Lätile. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Läti Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni.
1.5.PPA varasema praktika kohaselt on Läti Vabariik võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isiku Lätile üleandmine.
1.6.PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 6’8 punktiga 6. Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tema senine käitumine, hoiakud ning menetluse käigus antud selgitused annavad alust kahelda selles, et isik täidaks talle tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada isiku varasemat käitumist, tema suhtumist õigusnormide ja ametiasutuste nõuete järgimisse ning hinnata nende asjaolude põhjal tema tõenäolist edasist käitumist.
1.7.Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, olles teadlikult võtnud ette teekonna, mille tulemusena viibib ta Eestis ilma seadusliku aluseta. Isiku enda selgituste kohaselt soovis ta tulla Eestisse, et leida siin töö. Ta on kasutanud Eestisse jõudmiseks smugeldajate abi ja maksnud neile. Ta saabus Schengeni alal kõigepealt Lätti, kus ta ei pöördunud rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole, vaid jätkas liikumist Eesti suunas. Eestisse jõudis isik enda sõnul 19.09.2026. Rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi isikul vabaduses viibides ei olnud, see tekkis alles siis kui politsei oli isiku kinni pidanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks oli soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist.
1.8.Isiku käitumine annab alust prognoosida, et juhul, kui Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusena tekib isikul kohustus Eestist lahkuda, võib tema varasem eesmärgipärane ja nõudeid eirav käitumismuster jätkuda. Kui isikule tekib
2(7)
3-26-2944
väljasõidukohustus, ei pruugi ta seda vabatahtlikult täita. Isik võib väljasõidukohustuse täitmise asemel püüda oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
1.9.Juhul, kui Läti Vabariik ei pea siiski võimalikuks isiku tagasivõtmist, mis on varasemale praktikale tuginedes vähetõenäoline, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpuleviidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
1.10.Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav.
1.11.VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Seda seetõttu, et isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad dokumendid, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid.
1.12.Isik on politseile teatanud, et ta on 17-aastane. PPA-l on aga tekkinud tõsine kahtlus isiku esitatud vanuseandmete õigsuses. Kahtlus põhineb nii isiku enda ütlustel ja tema poolt esitatud andmetel kui ka tema visuaalsel hindamisel, mille põhjal ei ole võimalik pidada isiku väidetavat vanust usaldusväärseks (PPA 22.09.2026 taotlus, lisa 7 Foto G.R). PPA on kaasanud menetlustoimingute kõrvale Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti juhtumikorraldaja Reellika Rikkandi.
1.13.Alaealise kinnipidamine on tema parimates huvides, sest see tagab tema turvalisuse.
1.14.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses
2.PPA jäi 22.09.2026 kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas lühidalt taotluse sisu. Isik saab kahe nädala pärast 18, siis selleks ajaks, kui Lätile on taotlus esitatud ja vastu võetud, on isik täisealine. Seetõttu on üleandmine perspektiivikas.
3.Puudutatud isik selgitas 22.09.2026 kohtuistungil, et on nõus PPA taotlusega. Isik selgitas, et tegelikult tahtis ta jõuda Prantsusmaale, et seal töötada. Isikul ei ole kodumaal kodu. Isik ei taha tekitada mingeid probleeme, tahtis lihtsalt siin töötada. Isik taotles Alžeerias viisat Venemaale, sealt Valgevenesse, Lätti ja sealt Eestisse. Isik reisis üksi. Korteris viibis isik koos sudaanlastega, nemad tulid koos puudutatud isikuga Valgevenest siia. Isik selgitas, et ei leidnud muud võimalust ega marsruuti. Isik kuulis Valgevenest isikute käest infot, seal oli ka teisi rändajaid. Kui isik vabaneks KPK-st täna, siis ta läheks Prantsusmaale tööle, et aidata oma peret. Küsimusele miks esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui politsei ta kinni pidas, vastas isik, et tal ei ole kohta kuhu minna. Küsimusele, miks isik ei esitanud kohe 19.09.2026 rahvusvahelise kaitse taotlust, mil jõudis Eestisse, vastas isik, et ta ei teadnud, kuhu minna, ta kartis. Sääse tn korter oli see koht, kuhu takso neid kohale viis, kui tõi Lätist. 3(7)
3-26-2944
4.Puudutatud isiku esindaja selgitas 22.09.2026 kohtuistungil, et palume jätta PPA taotlus rahuldamata või et tähtaeg oleks oluliselt lühem kui kolm (3) kuud. Tegemist on alaealise isikuga, kellel KPK-s viibimine on stressirohke. Samuti on väljasaatmine Lätti perspektiivitu esialgsel hinnangul, sest Läti on sellest varasemalt keeldunud. Mõistame, et isik on saabunud ebaseaduslikult, kuid puudub alus arvata, et ta hoiduks menetlusest kõrvale. Lätile üleandmisele vastu ei vaidle, kuid see alus ei pruugi olla relevantne, sest Läti on varasemalt keeldunud alaealiste vastu võtmisest.
5.Juhtumikorraldaja selgitas 22.09.2026 kohtuistungil seoses isiku vanusega, et keeruline küsimus, aga niipalju, kui tema näinud on, siis võib olla küll natuke vanema isikuga tegemist, kui väidab ennast olevat. Juhtumikorraldaja toetab PPA taotlust, kuna ka isik ütles, et tal pole kuhugi minna ega pole riideid ega midagi.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2026 (kaasa arvatud).
7.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
8.Kuigi isiku vanust pole eksperdid praeguseks veel hinnanud, on kohtuistungil kogetu põhjal tõenäoline, et ta on oluliselt vanem kui 17 aastat. Selline arvamus kujunes kohtul isiku välimuse, kehakeele, jutu ja käitumise põhjal. Ka juhtumikorraldaja kinnitas kohtuistungil, et pigem on tal tekkinud tunne isikuga kohtudes, et tegemist on vanema isikuga. Aga isegi juhul, kui tegu on alaealisega, siis puudub vaidlus, et kahe nädala pärast saaks ta täisealiseks ning tema kinnipidamine on praegusel juhul põhjendatud ja proportsionaalne.
9.Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et VRKS § 60 lg-s 1 nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (p 1) ning kinnipidamine on VRKS § 69 lg-s 2 sätestatu kohaselt alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlustel vajalik ja alaealise parimates huvides (VRKS § 69 lg 1). Tulenevalt VRKS § 69 lg 2 p-st 2 võib kinnipidamine olla alaealise parimates huvides saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse. Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega (VRKS § 69 lg 3 ls 1).
10.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus, sh alaealise saatjate isiku puhul peab kinnipidamine olema tema heaolu ja turvalisuse kaalutlusel vajalik ning tema parimates huvides; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st liikumisvabaduse piiramist ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine võimalik ei ole ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need eeldused täidetud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
11.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu 4(7)
3-26-2944
hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Lätile (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-262569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja materjalist, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu (dtl 20). PPA on isiku 21.09.2026 kell 17.18 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2, 5 ja 7 alusel (dtl 10). PPA on oma 22.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Lätile tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA selgitab, et varasema praktika kohaselt on Läti Vabariik võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isik Lätile üle anda (dtl 27). Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine Lätile.
12.Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult. Puudutatud isik on ka 22.09.2026 kohtuistungil kinnitanud, et saabus Valgevenest Lätti ning ületas riigipiiri ebaseaduslikult. Seejuures ei saa pidada isiku üleandmist Lätile perspektiivituks. Lätile üleandmine võtab aega ning ka juhul, kui pidada isikut 17-aastaseks, siis saaks isik täisealiseks kahe nädala pärast. Vaidlust ei ole, et Läti on varasemalt täisealised isikud vastu võtnud.
13.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 28). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel.
14.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
15.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 21.09.2026 (dtl 10). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
16.Täidetud on VRKS § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud eeldused. PPA on selgitanud, et puudutatud isiku puhul on tegemist saatjata alaealisega, kelle kinnipidamine on vajalik tema turvalisuse tagamiseks. Ka 22.09.2026 kohtuistungil osalenud juhtumikorraldaja on toetanud PPA taotlust, kuivõrd kohtuistungil on isik kinnitanud, et tal ei ole kuhugi minna. Ühtlasi on puudutatud isik märkinud kohtuistungil, et Eestisse tulles ta kartis. Seejuures on isikul smugeldaja kontaktid, mistõttu võib ta olla mõjutatav teiste isikute poolt, kes on seotud ebaseadusliku rändega ning võivad puudutatud isikut majandusliku kasu saamise eesmärgil ära kasutada. Ühtlasi puudub isikul Eestiga igasugune sotsiaalne ja majanduslik seos, ta ei valda kohalikku keelt ega tavapäraseid siin kasutatavaid võõrkeeli. Seetõttu puudub kahtlus, et KPK-sse paigutamine on alaealise parimates huvides.
17.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Lätile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Läti keeldub isikut 5(7)
3-26-2944
vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Märkimist väärib, et praeguste asjaolude valguses ei saa üleandmise menetlust ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
18.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tulnud ebaseaduslikult Eestisse. Seejuures ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust ei Lätis, kui esimeses turvalises riigis ega ka mitte koheselt Eestisse jõudes, vaid alles siis, kui Eestis ta politsei poolt kinni peeti. Kohtuistungil ei vastanud isik küsimusele, miks ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui politsei ta kinni pidas, vaid märkis üksnes, et tal polnud kuhugi minna. Kohtu hinnangul on ilmne, et vabaduses viibides võib isik hakata ennast PPA eest varjama, eesmärgiga jõuda algsesse sihtkohta – Prantsusmaale.
19.Põgenemisohtu ei maanda asjaolu, et isik on teinud PPA-ga koostööd peale tema kinnipidamist. Jätkuvalt on isik valmis vabaduses viibides liikuma Prantsusmaale.
20.Põgenemisohust tulenevalt ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
21.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks ja üleandmiseks Lätile. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
22.Puudutatud isiku esindaja hinnangul on taotletud kolm kuud liiga pikk periood, arvestades, et üleandmine Lätile peaks võtma vähem aega ning tegemist on alaealise isikuga. Kuigi PPA taotleb luba kolmeks kuuks ning alaealiste puhul kehtib reegel, et paigutatakse minimaalselt vajalikuks ajaks (vt VRKS § 69 lg 3 ls 1), peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kolme kuud.
23.Kohus nõustub puudutatud isiku esindajaga, et määruse (EL) 2024/1351 kohaselt peaks võtma üleandmine vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Lätile üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära ning PPA-l ei ole õigust isikut kinni pidada enam. Arvestades aga PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR
6(7)
3-26-2944
avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust2), on põhjendatud anda luba pikemaks perioodiks. Seejuures on põhjendatud luba anda pikemaks perioodiks juhul, kui isikut ei õnnestu Lätile üle anda. Lisaks näeb seadus ette rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamiseks 6-kuulise tähtaja. Viimaks tuleb arvestada ka seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks oli vähendada nii PPA kui ka kohtute töökoormust.
24.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 22.09.2026 taotluse tervikuna ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2026 (kaasa arvatud).
25.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.