Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba W.V kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik W.V, esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 21.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba W.V kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kaheks kuuks (21.11.2026 (kaasa arvatud)).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). Kohus tõlgib määruse puudutatud isiku jaoks puštu ja inglise keelde kasutades masintõlkeprogrammi.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) patrull teostas 20.09.2026 teenistusülesandeid Tallinnas Vanasadama piirkonnas Linnahalli läheduses. Linnahalli parkla servas ja selle vahetus läheduses avastati kokku viis välismaalast, kellel puudusid reisidokumendid ning kes viibisid Eestis ebaseaduslikult. Isikud ei osanud suhelda ei vene ega inglise keeles ning nende sõnul olid nad pärit Afganistanist ja Pakistanist. Kõik viis isikut peeti kinni ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
2.Üks kinnipeetud isikutest oli W.V, kes peeti kinni 20.09.2026 kell 04:55 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 ja 3 ja § 6 13 alusel (dtl 8-10 ja 11-16; 22-23).
3.20.09.2026 esitas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik 20.09.2026 kell 17:35 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, ja 5 alusel (dtl 12-14).
3-26-2925
4.PPA esitas 20.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba W.V kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotlus tugineb välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse VSS § 6 8 pga 6. Isiku Lätile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on järgmised.
5.Tema isik tuvastati 20.09.2026 ütluste alusel. Tegemist on xx.xx.xxxx sündinud Pakistani kodanikuga W.V (dtl 20). Isikuga vesteldes selgus, et isik lahkus Pakistanist 2 aastat tagasi. Saabus Valgevenesse õpingute eesmärgil. Isik selgitas, et kaks kuud tagasi tahtis minna Saksamaale aga jäi Poolas politseile vahele. Poola oli läinud läbi Läti ja Leedu. Poolast saadeti ta tagasi Leetu ning sealt Läti Vabariiki. Lätist saadeti ta tagasi Valgevenesse. Valgevenes põletas ära enda Läti ametivõimudelt saadud dokumendid. Seejärel Valgevene piirivalvurid sundisid teda uuesti piiri ületama Läti Vabariiki, kuid seal jäi ta uuesti vahele ja saadeti tagasi Valgevenesse. Kus kohas ta viimast korda Valgevenest tulles piiri ületas, ta ei osanud öelda. Isik väitis, et on olnud Lätis, Liepna varjupaiga keskuses ja lisaks olnud ka Leedus, Vilniuses kinnipidamiskeskuses.
5.1.Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu. PPA teeb vastuvõtmispalve tema üleandmiseks Läti Vabariigile. Läti on tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Läti nõustub vastuvõtmispalvega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kinnipidamine on vajalik, et tagada tema kättesaadavus ja üleandmine. PPA varasema praktika kohaselt on põhjendatud eeldada, et isiku Lätile üleandmine võimalik.
5.2.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, s.o rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui teda ei saa üle anda Läti Vabariigile, vaadatakse tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb välja selgitada tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja kaitse taotlemise asjaolud. Menetlus hõlmab rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmist, intervjuud taotlejaga, tõendite läbivaatamist, telefoni läbivaatamist ja päritolumaainfo kogumist.
5.3.Põgenemisohtu põhistab PPA VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 6 8 p 6 alusel. PPA järeldab isiku hoiakutest ja varasemast käitumisest, et ta ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Põgenemisohu hindamisel on oluline arvestada isiku senise käitumisega ning sellest tehtava prognoosiga tema võimaliku edasise käitumise kohta. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik on selgitanud, et on korduvalt püüdnud siseneda Schengeni alale ebaseaduslikult ning teda on varem tagasi saadetud. Isik on selgitanud, et tal on soov liikuda Saksamaale. Isik selgitab, et lahkus Pakistanist 2 aastat tagasi Valgevenesse õpingute eesmärgil. Isik tunnistab, et teda on varasemalt kinni peetud Poolas, saadetud tagasi Leetu, kust ta saadeti tagasi Lätti ja sealt Valgevenesse. Isik on saabunud Schengeni alale, kõigepealt Lätti ja siis Eestisse ebaseaduslikult, eirates korduvalt Schengeni alale sisenemise ja siin viibimist reguleerivaid nõudeid. Isiku korduvad katsed Schengeni alale siseneda, näitavad, et ta peab väga hästi aru saama, et see mida ta teeb, on ebaseaduslik. Selline isiku käitumine näitab isiku suhtumist kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda. Schengeni alale, Lätti saabudes ei pöördunud seal rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole ega avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset, vaid jätkas liikumist Eesti suunas. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud. Isiku suhtumine ja käitumine annab PPA-le alust hinnata kriitiliselt isiku käitumist ja tema tegelikku valmisolekut järgida ametiasutuste korraldusi. Samuti ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks oli soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. isaks viitavad isiku selgitused
3-26-2925 Eestisse jõudmise osas, et tegevus oli planeeritud, on kasutatud kõrvaliste isikute abi ja ei ole välistatud ka smugeldajate abi kasutamine. Ka see asjaolu toetab järeldust, et isik on oma eesmärgi saavutamiseks valmis kasutama ebaseaduslikke võimalusi ning tegutsema väljaspool seaduslikult ettenähtud menetlusi.
5.4.Nimetatud asjaolud annavad aluse prognoosida, et juhul kui isikule tekib kohustus Eestist lahkuda või kui teda soovitakse üle anda Läti Vabariigile, ei pruugi ta täita talle pandud kohustusi vabatahtlikult ning võib püüda vältida ametiasutustele kättesaadav olemist. Menetlustoimingutel tehtud koostöö ei välista põgenemisohtu, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrava tähtsusega isiku varasem käitumine, mis käesoleval juhul viitab reaalsele ohule, et vabaduses viibides võib isik muuta end PPA-le kättesaamatuks ning takistada või raskendada tema suhtes tehtava otsuse täitmist.
5.5.Leebemad meetmed ei ole piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning esineb põgenemise oht. Eesti ei ole talle tuttav riik ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks. PPA-l pole tema vastu usaldust ega veendumust, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Asjaolu, et ta on proovinud oma teekonda varjata, kinnitab, et ta ei ole usaldusväärne. Schengeni liikmesriikide vahel pole piirikontrolli, mistõttu ei oleks tema ebaseadusliku rände jätkamine takistatud.
5.6.Kinnipidamine on PPA taotluse järgi proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning võimalikuks üleandmiseks Lätile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ja vajaduse korral psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine tal sellist meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
6.Istungil tõdes isiku esindaja, et õiguslik ja faktiline alus kinnipidamiseks on olemas. Kahekuuline tähtaeg on põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
8.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul on kinnipidamise eelduseks põgenemisohu esinemine.
9.Kohus leiab, et kinnipidamine on praegusel juhul võimalik mõlemal PPA esile toodud alusel ning nendele on võimalik menetluse praeguses etapis tugineda üheaegselt. On selge, et esimese eelistusena viib PPA läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 näeb ette, et kui asüülitaotleja on sisenenud Schengeni ruumi ebaseaduslikult, vastutab tema taotluse läbivaatamise eest esimene liikmesriik, kuhu ta sisenes. Asjas kogutud tõendid sh tema mobiiltelefoni asukoha ja otsinguandmed ning temaga koos liikunud isikute selgitused annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esmane Schengeni alale saabumise riik on Läti, kustkaudu ta liikus Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid käimas üleandmise menetluses, mille raames tuleb arvestada määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
3-26-2925
10.VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata ning art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad. Võttes aluseks taotluse on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, vaid selle eest vastutab Läti Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning PPA-l on väljakujunenud sujuv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohus ei näe põhjust, et selliselt ei võiks menetluse käik ladusalt toimida ka siinsel juhul.
11.Kui leiab kinnitust, et taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik on teine riik ning see riik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist juba siinses asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. Üleandmismenetluses tuleb VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaselt kinnipidamisel järgida määruse (EL) 2024/1351 artiklis 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku varjupaigataotluse menetlusega, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
12.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
13.PPA-ga peetud vestluse käigus selgus (dtl 22), et isik lahkus Pakistanist 2 aastat tagasi. Saabus Valgevenesse õpingute eesmärgil. Isik selgitas, et kaks kuud tagasi tahtis minna Saksamaale aga jäi Poolas politseile vahele. Poola oli läinud läbi Läti ja Leedu. Poolast saadeti ta tagasi Leetu ning sealt Läti Vabariiki. Lätist saadeti ta tagasi Valgevenesse. Valgevenes põletas ära enda Läti ametivõimudelt saadud dokumendid. Seejärel Valgevene piirivalvurid sundisid teda uuesti piiri ületama Läti Vabariiki, kuid seal jäi ta uuesti vahele ja saadeti tagasi Valgevenesse. Kus kohas ta viimast korda Valgevenest tulles piiri ületas, ta ei osanud öelda. Isik väitis, et on olnud Lätis, Liepna varjupaiga keskuses ja lisaks olnud ka Leedus, Vilniuses kinnipidamiskeskuses. Seega on isik korduvalt püüdnud siseneda Schengeni alale ebaseaduslikult ning teda on varem tagasi saadetud. Isik on selgitanud, et tal on soov liikuda Saksamaale. Isiku korduvad katsed Schengeni alale siseneda, näitavad, et ta peab väga hästi aru saama, et see mida ta teeb, on ebaseaduslik. Selline isiku käitumine näitab isiku suhtumist kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda. Schengeni alale, Lätti saabudes ei pöördunud seal rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole ega avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset, vaid jätkas liikumist Eesti suunas. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud.
14.Kui isik oleks soovinud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Lätis, oli isikul piisavalt aega, et leida koht kus seda teha. Valgevenes põletas ära enda Läti ametivõimudelt saadud dokumendid. Eestis olles ei pöördunud isik samuti ametivõimude poole taotluse esitamiseks, vaid alles siis, kui PPA patrull oli ta kinni pidanud. PPA patrull leidis isiku koos kaaslastega sadama lähedalt hommikul kell 04.55, enne esimeste laevade väljumist Eestist välja.
15.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 68 p 6 alusel. Grupp, millega koos isik liikus, ei võtnud Eestisse saabudes ise politseiga ühendust. Pigem on asjaolude põhjal alust järeldada, et nad püüdsid end politsei eest varjata ja vältida tabamist. Varjupaigataotluse esitas ta pärast kinnipidamist. Tema käitumine viitab valmidusele liikuda edasi ebaseaduslikult ja vältida enda väljasaatmist. Isik korduvalt püüdnud siseneda Schengeni alale ebaseaduslikult ning teda on varem tagasi saadetud. Isik on selgitanud, et tal on soov liikuda Saksamaale.
3-26-2925
16.VRKS § 67 lg 1 sätestab, et PPA võib kasutada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koosmõjus). Praeguse seisuga, arvestades põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust, pole piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid tema kättesaadavuse PPA-le.
17.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
18.Praeguse määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.