B2 Impact OÜ hagi A. S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1070,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (kuni 27.09.2024 nimega OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 16) Kostja: A. S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt B2 Impact OÜ hagi A. S.-i vastu.
Välja mõista A. S.-ilt B2 Impact OÜ kasuks BB Finance OÜ ja kostja vahel 18.11.2020 sõlmitud laenulepingu nr 2102022758 ja 07.02.2022 sõlmitud laenulepingu nr 2102164013 alusel võlgnevus 376,79 eurot (millest 317,23 eurot põhivõlgnevus; 59,56 eurot põhivõlalt perioodi eest 11.03.2022 kuni 10.01.2023 sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A. S.-i vastu põhivõlgnevuse 507,51 euro, intressi 78,74 euro, sissenõudmiskulu 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 67,53 euro väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta 32,17% ulatuses A. S.-i kanda ja 67,83% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 320 eurot, millest 102,96 eurot mõista A. S.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on A. S. kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
Tsiviilasi nr 2-22-130875 võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 16.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. S. (kostja) 1024,32 euro saamiseks. Kohus tegi 19.08.2022 makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.12.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 15.12.2022 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitada kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed, teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata laenuandja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist.
2.Hageja esitas 10.01.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. S.-i vastu põhivõlgnevuse 824,74 euro, intressi 78,74 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 227,63 euro ja sissenõudmiskulude 40,00 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280,00 eurot, kohtutäituri tasu 40,00 euro ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Pärnu Maakohus 15.06.2023 jättis hagiavalduse käiguta. Hageja pidi selgitama, kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga sõlmitud laenulepingute puhul. Hagejal tuli intressi ja viivise nõuet täpsustada, välja tuua intressi ja viivise arvutuskäigud ning vajadusel täpsustada tsiviilasja hinda. Lepingu kehtivuse kontrolliks tuli hagejal välja tuua krediidi kulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised. Hagejal tuli nõude loovutamise andmeid täpsustada ning selgitada millal, kuhu ja mil viisil on kostjale meeldetuletuskirju saadetud. Samuti tuli hagejal selgitada kas ja millise lepingupunkti alusel on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises ning kas hageja jääb juba esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde või soovib seda muuta.
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-130875
4.Hageja 21.07.2023 selgitas, et nõuab kostjalt viivise tasumist määras 24% aastas (0.067% päevas). Krediidi kulukuse määr on 50,79% aastas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2021 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt krediidi kulukuse määra kolmekordne määr on 50,85% (16,95% x 3). Hageja selgitas täiendavalt põhinõude ja viivisenõude kujunemist. Samuti märkis hageja sissenõudmiskulune nõude alusena lisaks VÕS § 1132 lg-le 2 ka lepingu üldtingimuste punkt 15.3. Hageja märkis ära kostja poolt laenutaotluses märgitud andmed enda sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja krediidivõimelisust hinnati pangakonto väljavõtte alusel ning andmete kogumis jõudis krediidiandja tulemusele, et kostja on krediidivõimeline ja suudab kokkulepitud tingimustel täita lepingust tulenevaid kohustusi.
5.Pärnu Maakohus võttis 28.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte 17.06.2024. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
6.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
6.1.Hagiavalduse kohaselt BB Finance OÜ (laenuandja) ja kostja sõlmisid 18.11.2020 laenulepingu nr 2102022758, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 910,00 eurot. Kostja tasus laenusumma katteks 433,94 eurot. Pooled sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu nr 2102164013 laenusummaga 824,74 eurot, mis koosnes: lepingu nr 2102022758 tasumata põhiosast 476,06 eurot, täiendavast väljamaksest 302,00 eurot ning lepingutasust summas 46,68 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja laenulepingu nr 2102022758 ja laenulepingu nr 2102164013.
6.2.Laenulepingus nr 2102022758 on pooled kokku leppinud intressimääras 35,76% aastas. Krediidi kulukuse määr on 50,79% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et laenusumma on 824,74 eurot, lepingu periood on 14 kuud, intressimäär on 35,76% aastas, lepingutasu on 46,68 eurot ja tagasimakstav kogusumma on 1035,95 eurot.
6.3.Enne laenulepingu nr 2102022758 sõlmimist märkis 17.11.2020 kostja laenutaotluses andmed enda sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja krediidivõimelisust on hinnatud pangakonto 4. kuu väljavõtte alusel perioodil 17.11.2019 – 17.11.2020. Enne laenuotsuse tegemist tegi laenuandja päringud avalikest andmebaasidest. Andmete kogumis jõudis krediidiandja tulemusele, et kostja on krediidivõimeline ja suudab kokkulepitud tingimustel täita lepingust tulenevaid kohustusi. Koos hagiavaldusega esitas hageja kostja arvelduskonto väljavõtte ja selle analüüsi.
6.4.Kostja 07.02.2022 laenulepingu nr 2102164013 katteks ei teinud ühtegi tagasimakset. Kostja on võlgnevuses alates 10.03.2022 osamaksest järjestikku kolme osamaksega. Laenuandja ütles pärast täiendava tähtaja andmist laenulepingu üles 25.05.2022.
6.5.Laenuandja loovutas 26.05.2022 kostja vastase nõude hagejale. Lepingu alusel nõuab hageja intressi 78,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 127,09 eurot.
6.6.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud kogusummas 40 eurot lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust, lepingu üldtingimuste punktist 15.3 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-st 3.
7.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
7.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 01.07.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-130875
8.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-121-17, p 16).
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 07.02.2022 sõlmitud laenulepingust nr 2102164013 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõistes. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
11.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 406 lg 1 p-st 1 tuleneb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
12.Hageja poolt esitatud andmetel sai kostja 07.02.2022 sõlmitud laenulepingu nr 2102164013 alusel laenu summas 824,74 eurot (sisaldab lepingutasu 46,68 eurot) intressimääraga 35,76% aastas. Laenulepingu kohaselt tuli kostjal laen tagastada 14 osamaksega suuruses 77,49 eurot kuus. Krediidi kogukuluks on märgitud 1035,95 eurot ja krediidi kulukuse määraks 50,85%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 57,28%, mitte 50,85%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr kuni 30.11.2021 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatus kõrgem ning laenuleping nr 2102164013 on tühine.
13.VÕS § 4062 lg 1 alusel tühise tarbijakrediidilepingu tagajärjed on sätestatud VÕS § 406 2 lg-s 3, mille kohaselt kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-130875 järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
14.Lisaks on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole järginud 18.11.2020 laenulepingu nr 2102022758 sõlmimisel VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 403 4 lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate javahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. KAVS § 49 lg 1 p 6 kohaselt krediidiandja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks arvesse võtma krediidiandjale teadaolevad faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
15.Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostja krediidivõimelisust hinnanud muuhulgas pangakonto 4. kuu väljavõtte alusel perioodil 17.11.2019 – 17.11.2020. Kohus tutvunud kostja pangakonto nimetatud väljavõttega leiab, et laenuandja ei ole 18.11.2020 laenulepingu nr 2102022758 sõlmimisel arvestanud kõigi faktidega, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Pangakonto väljavõtte kohaselt juulis 2020 on kostja sissetulekuks kokku 4834,85 eurot, millest 2369 eurot on kostja kulutanud hasartmängudele, augustis 2020 on kostja sissetulekuks kokku 2627,22 eurot ning kulud hasartmängudele kokku 3776 eurot, septembris 2020 on kostja sissetulekuks kokku 3016,65 eurot ning kulud hasartmängudele kokku 4388 eurot, oktoobris 2020 on kostja sissetulekuks kokku 5384,90 eurot ning kulud hasartmängudele kokku 949 eurot ning novembris 2020 on kostja sissetulekuks 1826,94 eurot ning kulud hasartmängudele 551 eurot. Seega perioodil 01.07.2020 kuni 17.11.2020 on kostja suure osa oma sissetulekust kulutanud hasartmängudele (teenusepakkujad: Bayton, Ilixium, AspireGlobal, Electraworks Limited). Kohtu hinnangul väärib eraldi märkimist, et kostja 27.08.2020 sai Bondora AS-lt laenu 3000 eurot ning 31.08.2020 Bondora AS-lt täiendavalt 2200 eurot ning 31.08.2020 on kostja kulutanud hasartmängudele kokku 2748 eurot. Seega on kostja kulutanud lisaks sissetulekutele ka saadud laenuraha hasartmängude finantseerimiseks. Kohtu hinnangul on tegemist oluliste asjaoludega, mida laenuandja ei ole laenu andmisel arvesse võtnud. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
16.Eeltoodust tulenevalt rikkus laenuandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Samasugune 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-130875 tagajärg on sätestatud ka VÕS § 4062 lg-s 3 (vt käesoleva otsuse punkti 13). VÕS § 403 4 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid. Käesoleval juhul ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulu 40 eurot, mis osas jätab kohus hagi rahuldamata.
17.Hagiavalduse kohaselt on kostja 18.11.2020 laenulepingu nr 2102022758 katteks tasunud laenusumma katteks 433,94 eurot. Kuivõrd kohus ei lahenda asja tagaseljaotsusega, mistõttu lähtuvalt menetlusökonoomiast ei küsinud kohus hagejalt kostja poolt laenulepingu katteks tasutud summasid, vaid tegi esitatud tõendite pinnalt ise arvutused. Laenulepingus oleva maksegraafiku kohaselt on kostja tasunud kuni 14 osamakseni (kaasa arvatud) laenusumma katteks 433,94 eurot ning lepingutasu kui ka intresse kokku 406,83 eurot. Kuivõrd kostjal puudus kohustus tasuda muid tasusid peale põhinõude, siis jäi kostjal 18.11.2020 laenulepingu nr 2102022758 alusel tasumata laenusumma 69,23 eurot (910€-433,94€406,83€).
17.1.07.02.2022 laenulepingu nr 2102164013 alusel sai kostja laenu summas 824,74 eurot, mis koosnes lepingu nr 2102022758 tasumata põhiosast 476,06 eurot; täiendavast väljamaksest 302,00 eurot ja lepingutasust 46,68 eurot. Lähtuvalt eeltoodust on kostjal laenulepingust 2102164013 ainult täiendava väljamakse 302,00 euro tasumise kohustus. Hagiavalduse kohaselt kostja laenulepingu nr 2102164013 katteks ühtegi makset teinud ei ole.
17.3.Kuivõrd kostjal puudus kohustus tasuda muid tasusid peale põhinõude, siis seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingute alusel välja põhivõlgnevuse 371,23 eurot (69,23€+302€).
18.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peaks krediidiandja uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samasugune nõue on sätestatud ka VÕS § 4062 lg 3 neljandas lauses. Menetlusökonoomiast tulenevalt ning arvestades asjaoluga, et maksegraafikuga kokkulepitud osamaksete tagastamise tähtaeg on möödunud ning väljastatud laen on sissenõutavaks muutunud, arvestab kohus välja tagasimaksed arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamisega. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 01.01.2023 oli intressimäär 0% aastas. Kohus kostjalt hageja kasuks intressi välja ei mõista, sest intress perioodil 10.03.2022 kuni 10.08.2022 oli 0,00%: Tähtaeg 10.03.2022 10.04.2022 10.05.2022 10.06.2022 10.07.2022 10.08.2022 Kokku:
põhiosa 74,00 74,00 74,00 74,00 74,00 1,23 371,23
intress 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
kokku 74,00 74,00 74,00 74,00 74,00 1,23 317,23
17.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab lepingu üldtingimuste p 12.1. alusel kostjalt viivise tasumist määras 24% aastas (0,067% päevas) alates laenulepingu ülesütlemisest 26.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.01.2023. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 59,56 eurot järgmiselt: 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-130875 summ võlg periood a 74,00 11.03.-10.04.2022 1,51 148,00 11.04.-10.05.2022 2,92 222,00 11.05.-10.06.2022 4,53 296,00 11.06.-10.07.2022 5,84 370,00 11.07.-10.08.2022 7,54 371,23 11.08.-10.01.2023 59,56
18.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 5 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40,00 eurot, kokku 320 eurot.
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 32,17% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 102,96 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
20.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.