Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-19496
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 11.12.2024 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): X (XXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isikud: Sissenõudja: Swedbank AS (10060701), esindaja Birgit Juhanson Kohtutäitur: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja vandeadvokaat Paul Keres Võlgnik: Y (XXX), pankrotihaldur Ene Ahas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.03.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda. Rahuldada Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Mõista X-ilt Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 110 eurot.
4.X on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma käesoleva menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-24-19496 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 24.12.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (edaspidi ka kohtutäitur) 11.12.2024 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748 (edaspidi täiteasi) taotledes tühistada kohtutäituri otsus ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 28.10.2024 kaebus uuesti läbi vaatama.
1.1.Avalduse kohaselt koostas kohtutäitur 16.10.2024 täiteasjas otsused jaotuskava kindlaksmääramiseks ja lisatasu väljamõistmiseks. Avaldaja vaidlustas mõlemad kohtutäituri otsused 28.10.2024 kaebusega, mille kohtutäitur jättis 11.12.2024 otsusega rahuldamata. Sama otsusega parandas täitur oma 16.10.2024 otsust ja muutis 28.04.2020 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täitemenetluse algatamise tasu osas ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kohtutäituri põhitasu osas, muutis kohtutäituri otsusega väljamõistetud täitekulu summat 38,53 eurot summale 58,15 eurot.
1.2.Avaldaja leidis, et puudus alus muuta täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu käibemaksumäära muutumise tõttu, sest need tasud muutuvad sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega, st need on juba sissenõutavad ning kohtutäitur ei tee nende osas mingeid muudatusi. Sama põhjendus on ka täitekulude osas.
1.3.Kohtutäituri lisatasu väljamõistmiseks puudus seaduslik alus ja põhjendatus. Kohtutäitur ei ole lisatasu vajalikkust põhjendanud. Kõik kohtutäituri loetletud tegevused on seotud seadusest tulenevate ametikohustuste täitmisega ega saa olla täiendavalt tasustatavad. Igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Täitemenetluses müüdavast kinnisasjast fotode tegemise, kuulutuste sisestamise ja huvilistele kinnisasja tutvustamise kulude hüvitamine on kohtutäiturile tagatud kohtutäituri põhitasus.
1.4.Kohtutäitur on lisatasu väljamõistmise põhjendusi 11.12.2024 otsuses täiendanud ja lisanud hulgaliselt toiminguid, kuid avaldaja seisukohalt ei muuda need lisatasu õiguspäraseks. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Kohtutäitur tõi esile, et täitemenetlus täiteasjas algas 28.04.2020 täitmisavalduse esitamisega Swedbank AS-i (sissenõudja) poolt sissenõude pööramiseks korteriomandile
2-24-19496 XXX. Täiteasjas koostati enam kui 300 täitetoiminguid kajastavat dokumenti ja kirja. Kõigi enampakkumiste läbiviimine ja täitemenetluse juhtimine menetlusfaasi, kus enampakkumine korraldamine oleks üldse võimalik, eeldas kohtutäiturilt palju suuremat panust kui standardne „igapäevatöö“. Kohtutäitur tegi täitemenetluse lõpuleviimiseks ebatavaliselt palju toiminguid: korduvad enampakkumiste korraldamised, ostuhinna tasumise tähtaegade pikendamised, ruumidesse sisenemiseks kohtulubade taotlemine, nurjunud enampakkumiste dokumenteerimine jmt. Täiteasjas on läbi viidud kokku 3 enampakkumist, millest kaks esimest nurjusid. Kohtutäitur pidi kinnisasjale sisenemiseks taotlema kohtult luba kahel korral. Menetluse alguses oli vajalik läbida kohtuvaidlus läbi mitmete kohtuastmete, et saavutada keelumärgete sissekandmine kinnistusraamatusse. Samuti esitas võlgnik kaebusi kohtutäituri tegevuse peale, mis põhjustas mahukaid tsiviilvaidlusi, näiteks vaidlus täitemenetluse algatamise õiguspärasuse üle (tsiviilasi 2-20-13355) ja vaidlus täitemenetluse lõpetamise taotluse suhtes (tsiviilasi 2-21-12885).
2.2.Kohtutäituril on õigus lisatasule kohtutäituri seaduse (KTS) § 45 lg 1 järgi kuni selles toodud määras. Riigikohtu praktika valguses tuleb erandlike asjaoludena arvestada tavapärasest väljuvat töökoormust täitemenetluse läbiviimisel kuni enampakkumise enese eduka lõpuni, kui sellised toimingud ei ole eraldi tunnitasu alusel tasustatavad mõne erisätte järgi. Erandlike asjaoludena võib käsitleda nii asjas esitatud kaebuste lahendamist, enampakkumise käigus ostjatega suhtlemist jms objektiivseid asjaolusid, mis äratuntavalt suurendavad täiendava tasu võimaluseta kohtutäituri töökoormust. Vaidlustatud kohtutäituri otsuses esile toodud erandlikud asjaolud (kaebuste lahendamine, kohtu loa taotlemine vara ülevaatuseks, toimingute tegemine kohtu registriosakonnaga) ei ole eraldi tasustavad toimingud, küll aga on need eelduseks täitemenetluse tulemuslikuks läbiviimiseks. Ka tuli kohtutäituri koostada jaotuskava. Käesolevas asjas on korraldatud kokku 3 enampakkumist, mis annab aluse lugeda enampakkumise korraldamine ajaliselt kulukaks. Kohtutäitur määras KTS § 45 lg 1 alusel lisatasu suuruseks 3000 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades enampakkumisel müüdud kinnisasja hinda (260 00 eurot) on kohtutäituri neto-lisatasu 3000/260 000*100=1,15%, mis on alla neljandiku lisatasu maksimummäärast.
2.3.Avaldaja ei vaidlusta asjaolu, et OÜ SCANET PLUSS avalduse alusel täitemenetlust asjas 008/2024/1600 läbi viiv kohtutäitur on käesolevas asjas esitanud avalduse täitemenetlusega ühinemiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 108 lg 1 alusel. Avaldaja leiab vaid, et asjaolu, et OÜ SCANET PLUSS nõuet ei saa rahuldada, oli selge juba hetkest, mil OÜ SCANET PLUSS oma nõude sissenõudega ühinemiseks kohtutäiturile esitas. Kohtutäitur tegi 13.06.2024 otsuse sundtäitmisega ühinemise lubamise kohta, mida avaldaja ei vaidlustanud. Avaldaja ei ole vaidlustanud ka seda, et mõlema sissenõudja (Swedbank AS ja kohtutäitur Mati Kadak) nõuete kogusumma on 352 195 eurot, millele lisanduvad täitekulude nõuded. Seega tingib TMS § 106 lg 1 kohaldamise lihtne matemaatiline arvutus, et 260 000 euro suurusest tulemist ei jätku mõlema sissenõudja nõuete rahuldamiseks ja jaotuskava koostamine on kohustuslik.
3.Sissenõudja Swedbank AS toetas kohtutäituri seisukohti, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 07.03.2025 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus mõistis avaldajalt välja kohtutäituri menetluskuluna 1760 eurot. Sissenõudjale hüvitatavad menetluskulud puudusid.
2-24-19496
4.1.Kohus tuvastas, et kohtutäitur koostas 16.10.2024 täiteasjas jaotuskava kindlaksmääramise ja lisatasu väljamõistmise otsused. Avaldaja täituri 16.10.2024 otsustega ei nõustunud ja esitas nendele kaebuse, milles palus parandada 16.10.2024 tulemi jaotuskavas tulemist maha arvatud summad ja tühistada 16.10.2024 lisatasu väljamõistmise otsus. Täitur jättis 11.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja avaldaja vaidlustas täituri otsuse kohtus.
4.2.TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Kohtule esitatud kaebuses on avaldaja välja toonud põhjused, miks ta vaidlustas kaebusega täiturile täituri otsust jaotuskava kindlaksmääramiseks, kuid avaldaja ei ole kohtule sisuliselt vaidlustanud täituri otsust osas, mis puudutab täituri poolt kaebuse lahendamist jaotuskavale. Avaldaja ei ole kaebuses välja toonud põhjuseid, miks ta täituri vastava otsusega ei nõustu. Kohus märkis siiski, et kui täitemenetluses on esitatud võlanõudeid rohkem, kui vara müügist laekunud ostusumma (antud juhul võlanõuded kokku 352 195 eurot, millele lisanduvad täitekulud ja vara müügist laekunud summa 260 000 eurot), siis oli täituril TMS § 106 lg 1 tulenevalt jaotuskava koostamine kohustuslik.
4.3.Kohtutäitur on 16.10.2024 jaotuskavas märkinud, et täitekulud koosnevad kohtutäituri põhitasust 6100 eurot (sh käibemaks 22%, s.o 1100 eurot), kohtutäituri lisatasust 3660 eurot (sh käibemaks 22%, s.o 660 eurot), menetluse alustamise tasus 36,60 eurot kummagi võlgniku kohta (sh käibemaks 22%, s.o 13,20 eurot, kokku seega 73,20 eurot käibemaksuga) ning täitemenetluse läbiviimise kuludest 38,53 eurot (sh käibemaks 22%, so 13,44 eurot).
5.KTS § 32 lg 3 sätestab, et kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. Alates 01.01.2024 kehtiva käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 22 protsenti maksustatavast väärtusest. Kuna korteriomand müüdi enampakkumisel 29.08.2024 ning selle müügist laekunud rahasumma arvelt tuleb teha rahalised väljamaksed, siis kohaldas kohtutäitur kohtu hinnangul kohtutäituri tasule ja täitemenetluse algatamise tasudele ja täitekuludele õigesti kehtivat käibemaksumäära.
5.1.Kohus tuvastas, et 27.05.2021 kohtutäituri otsusest tulenevalt oli võlgnikult välja mõistetud täitekulude suurus ilma käibemaksuta 35,16 eurot ja 17.05.2021 täitekulu väljamõistmise otsusest tulenevalt ilma käibemaksuta 12,50 eurot, kokku 47,66 eurot, millele täitur lisas kehtiva käibemaksu 22%. Seega on täitur õigesti 11.12.2024 otsusega täitekulude summat muutnud summale 35,16 eurot + 12,50 eurot=47,66 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 10,49 eurot ehk kokku summale 58,15 eurot.
6.Kohtutäitur märkis 16.10.2024 lisatasu otsuses, et kohaldab kohtutäituri lisatasu määramisel ca 1,154% suurust määra, kohaldades lisatasu summat 3000 eurot, mis arvestab läbiviidud toimingute mahtu ja keerukust, sh õiguslikult keeruka tulemi jagamise akti koostamist. Täitur otsustas võlgnikelt välja mõista kohtutäituri lisatasu vara müümise eest kordusenampakkumisel summas 3000 eurot, millele lisandub käibemaks 660 eurot, kokku 3660 eurot. Täitur on 11.12.2024 otsuses välja toonud selgitusi teostatud menetlustoimingute kohta ja on täpsustanud neile kulunud aega, mis täituri hinnangul põhistavad lisatasu nõudeõigust.
7.Kohus hindas, kas 16.10.2024 lisatasu otsuses välja toonud tegevused, mis seonduvad kolmanda kordusenampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamisega andsid
2-24-19496 täiturile aluse lisatasu määramiseks. Kohtutäitur on 16.10.2024 lisatasu otsuses välja toonud järgmised tegevused: enampakkumise teadete koostamine ja edastamine täitemenetluse osalistele; vara enampakkumise kuulutuste avaldamine www.oksjonikskus.ee, kinnisvaramüügi portaalides www.kv.ee ja www.city24.ee; ostuhuvilistele (3 isikut) korteriomandiga tutvumise korraldamine 06.08.2024; ostuhuviliste päringutele vastamine, selgituste jagamine enampakkumisel müüdava vara ostmise asjaolude ja viiside (enampakkumiselt laenuga kinnisvara ostmise tingimused, omafinantseerimise teel kinnisvara ostmise tingimused) kohta; kordusenampakkumise akti koostamine ja edastamine menetlusosalistele; tulemi jagamise akti koostamiseks õiguslike asjaolude analüüs, akti koostamine ja edastamine menetlusosalistele; lõppenud elektroonilise enampakkumise korraldamine e-oksjonikeskkonnas internetis aadressil www.oksjonikeskus.ee; võlgniku kaebuse lahendamine korduseenampakkumise peatamise jt kordusenampakkumise läbiviimisega seotud nõuetes; tulemi jagamise teate koostamine; tulemi jagamise akti koostamine koos õigusliku analüüsiga õiguslikult keeruka jaotuskava koostamiseks. Sissenõudjate esitatud seisukohtade analüüs; kohtutäituri lisatasu otsuse koostamine. Kohus tuvastas, et otsuses on üksikasjalikult välja toodud tegevused, mida kohtutäitur on vara enampakkumise korraldamiseks ning selle tulemuslikult müümiseks pidanud korraldama. Kohtutäitur on välja toonud 21 erinevat tegevust, mis ei piirdu üksnes müüdavast kinnisasjast fotode tegemise, kuulutuste sisestamise ja kinnisasja huviliste tutvustamisega. Kohtutäitur selgitas kohtule, et lisatasu määramise üksikasjalikud põhjendused on esile toodud avaldaja kaebuse lahendamisel. Kirjeldatud tegevused ilmestasid, et täiteasi oli tavapärasest mahukam ja täitur pidi viima tavapärasest enam läbi täitemenetluseseadustikus sätestatud toiminguid. Kohtutäituri toimingute mahtu suurendas oluliselt ka võlgnik ise. Võlgnikul on alati võimalus täita nõue täitemenetluseta ja/või teha täitemenetluses täituriga koostööd. Käesoleval juhul seda ei tehtud. Seetõttu oli täituri lisatasu määramine märgitud ulatuses põhjendatud. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 11.12.2024 otsusele osas, millega täitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse 16.10.2024 lisatasu väljamõistmise otsuse summas 3660 eurot tühistamiseks. Avaldaja palub menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja loobub kohtutäituri 11.12.2024 otsuse vaidlustamisest täitekulude (sh kohtutäituri tasu) ja täitemenetluse alustamise tasu vaidlustamisest nii tasude põhjendatuse kui ka käibemaksu arvestamise osas.
9.Avaldaja väitel kohaldas maakohus materiaalõiguse norme ebaõigesti (KTS § 43 ja § 45 lg 1). Kohtumäärus ei vasta ka kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele, kuna kohus ei ole lahendis menetlusosaliste väidetele vastanud ega neid lahendi tegemisel arvesse võtnud. Kohtutäituril puudus alus lisatasu väljamõistmiseks.
10.Kohus on vaidlustatud määruses tuginenud kohtutäituri 16.10.2024 lisatasu otsuses välja toodud toimingutele, kuid kohtutäitur on neid oluliselt muutnud 11.12.2024 otsusega. Rääkimata sellest, et kohtutäitur on oma 27.01.2025 menetlusdokumendis pidanud lisatasu summas 3660 eurot aluseks olevateks toiminguteks just need toimingud, millised on
2-24-19496 kohtutäituri poolt välja toodud 11.12.2024 otsuses. See tähendab, et kohtutäitur on pidanud põhjendatuks välja mõista lisatasu kõigi toimingute eest, mida kohtutäitur on alates täitemenetluse alustamisest teinud ja mis sisaldavad muuhulgas ka kolme enampakkumist. Kusjuures nendest kolmest enampakkumisest kahel korral on enampakkumine nurjunud ostja poolt ostuhinna tasumata jätmisega, mille eest kohtutäituril on õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. Seega puudub kohtutäituril õiguslik alus käsitleda nurjunud enampakkumisega seotud toiminguid lisatasu välja mõistmise alusena. Kohtutäitur ei saa nõuda lisatasu nurjunud enampakkumise korral võlgniku arvel.
11.Määrusest jääb arusaamatuks, miks kohus ühest küljest arvestab 11.12.2024 otsuses ja 27.01.2025 menetlusdokumendis toodud kohtutäituri selgitusi märkides määruse p-is 29, et kohtutäitur selgitas kohtule, et lisatasu määramise üksikasjalikud põhjendused on esile toodud avaldaja kaebuse lahendamisel, kuid tegelikult kohus nende toimingute põhjendatust vaidlustatud määruses ei käsitle.
12.Kohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et kohtutäituril on õigus lisatasu saada KTS § 45 lg 1 alusel üksnes enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Avaldajal on raske siinkohal esitada vastuväiteid kohtumäärusele, sest määrusest ei ole aru saada, kas kohus on arvestanud 11.12.2024 otsuses toodud kohtutäituri selgitustega lisatasu välja mõistmise aluseks olevate toimingutega ning kohtutäituri 27.01.2025 menetlusdokumendis antud kinnitustega, et lisatasu aluseks olevad toimingud on just need toimingud, millised on märgitud tema 11.12.2024 otsuses.
13.Isegi, kui võtta aluseks 16.10.2024 otsuses toodud toimingute loetelu, siis ka nende toimingute põhjendatust ei ole kohus hinnanud, vaid on pelgalt märkinud, et kohus tuvastas, et otsuses on üksikasjalikult välja toodud tegevused, mida kohtutäitur on vara enampakkumise korraldamiseks ning selle tulemuslikult müümiseks pidanud korraldama. Esiteks on kohtutäituri 16.10.2024 lisatasu otsuses toodud välja 11 toimingut, mitte 21 toimingut, nagu kohus määruses märgib, kuid avaldaja on esitanud vastuväiteid kohtutäituri sellistele toimingutele, mida kohtupraktikas on peetud täitetoiminguteks, mille läbiviimise eest saab kohtutäitur tasu, mis käesolevas täiteasjas on 6100 eurot.
14.Avaldaja esitas hulgaliselt vastuväiteid ning nende põhjendusi kohtutäituri koostatud lisatasu otsuses ja ka 11.12.2024 otsuses toodud toimingutele, kuid sisuliselt ei ole kohus neid käsitlenudki. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
15.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
2-24-19496
18.Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta avaldaja määruskaebuses enam kohtutäituri 11.12.2024 otsust täiteasjas täitekulude (sh kohtutäituri tasu) ja täitemenetluse alustamise tasu osas. Vaidlus ringkonnakohtus jätkub üksnes kohtutäituri lisatasu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse üle.
19.Kohtutäitur tegi 16.10.2024 lisatasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis avaldajalt ja Y-lt välja kohtutäituri lisatasu 3000 eurot, millele lisandub käibemaks 660 eurot, kokku 3660 eurot (dtl-d 24–26). KTS § 43 kohaselt on §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu eest kohtutäituril õigus nõuda kohtutäituri seadus sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu otsus peab olema põhjendatud.
20.Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituril on ka pärast KTS § 43 muutmist (19.04.2021) õigus nõuda KTS §-s 45 sätestatud täitetoimingu, s.o enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest lisatasu juhul, kui selle tegemine erineb mingil moel tavapärasest ja tingib kohtutäiturile lisakulusid. Kolleegiumi hinnangul ei muutunud lisatasu nõudmise kindlate kriteeriumite kaotamisega üldine põhimõte, et igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Samuti ei muutunud põhimõte, et kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks (vt RKPJKo 15.06.2007, 3-4-1-9-07, p 24; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p-d 23 ja 27; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 19). Kuigi lisatasu nõudmiseks ei anna enam alust ainuüksi täitetoimingu tehniline või õiguslik keerukus või ajaline kulukus, nagu sätestas KTS § 43 kuni 18.04.2021 kehtinud regulatsioon, tuleb selle nõudmisel siiski lähtuda konkreetse nõude täitmise eripärast ja selle täitmisega seotud kulust, arvestades ka seda, et nõude tavapärase täitmisega seotud kulu on mõeldud katma põhitasu (vt ka TlnRnKm 10.03.2023, 2-22-10507, p 10). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kohtutäitur peab lisatasu otsuses näitama kontrollitavalt asjaolud, mis andsid talle konkreetses täiteasjas aluse nõuda lisatasu (vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 25).
21.Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust lahendades tuleb lähtuda esmajoones lisatasu otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades lisatasu otsusele lisab (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 26). Siinses asjas on kohtutäitur lisatasu otsust põhjendanud enda 16.10.2024 ja 11.12.2024 otsustes kui ka kohtule esitatud 27.01.2025, 03.03.2025 ja 29.09.2025 seisukohtades. Arvestades eeltoodut Riigikohtu seisukohta, oli maakohtul võimalik arvestada ka kohtutäituri lisatasu otsuse hilisemat põhjendamist.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kohtutäituril on käesoleval juhul põhjendatud lisatasu saamine KTS §-s 45 sätestatud lisatasu ülemmääras. Kohtutäituri 16.10.2024 lisatasu väljamõistmise otsuse põhjenduste kohaselt on lisatasu välja mõistetud 29.08.2024 lõppenud kordusenampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Täiendavalt märkis kohtutäitur otsuses, et kinnisasja müümiseks toimus 3 enampakkumist ning koostada tuli õiguslikult keerukas tulemi jaotamise akt (dtl 26). Kohtutäitur selgitas siinses kohtumenetluses täiendavalt, et menetlus kulges ajaliselt üle nelja aasta, kuna menetlusosaliste, sh avaldaja, korduvad kaebused, ostuhuviliste taotlused ning enampakkumiste ebaõnnestumised pikendasid menetlust olulisel määral. Kohtutäitur on kogu selle aja jooksul teinud täitemenetluse lõpuleviimiseks ebatavaliselt palju täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid: korduvad enampakkumiste korraldamised (3 enampakkumise korraldamine), ostuhinna tasumise tähtaegade pikendamised, ruumidesse sisenemiseks kohtulubade taotlemine, nurjunud enampakkumiste dokumenteerimine jmt (dtl 177). Seega on kohtutäitur esile toonud kontrollitavalt asjaolud, mis andsid talle konkreetses
2-24-19496 täiteasjas aluse nõuda lisatasu. Kuigi avaldaja on põhjendatult esile toonud, et enampakkumise nurjumise korral ei ole kohtutäituril üldjuhul õigust KTS § 45 teise lause alusel lisatasu nõuda, siis on ringkonnakohtu hinnangul KTS § 45 eesmärk kompenseerida kinnisasja enampakkumisel müügist tekkinud suuremat töömahtu. Kohtutäitur on esile toonud, et korraldas kinnisasja müümiseks 3 enampakkumist. Kordusenampakkumistele eelnes kohtutäituri poolt kuulutuste uuendamine keskkonnas www.oksjonikeskus.ee ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisatasu määramiseks annab käesoleval juhul aluse enampakkumiste kogumi (3 enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulu ja enampakkumiste korraldamisega kaasnev lisakulu. Samuti tuleb arvestada seda, et täitemenetlus kinnisasja avalikul enampakkumisel müümiseks on antud juhul kestnud pikalt (neli aastat). Kohtutäitur tõi esile, et ainuüksi korteriomandi enampakkumisel müümiseks tegi täitur 92 toimingut ajakuluga kokku vähemalt 100 tundi (dtl 45). Kohtutäitur täpsustas ringkonnakohtu nõudmisel, et tal kulus 29.08.2024 lõppenud kolmanda enampakkumise korraldamise ja läbiviimise raames tehtud toimingutele eraldiseisvalt aega kokku 27 tundi ja 35 minutit (dtl 989). Arvestades kui pikalt täitemenetlus on kestnud, on kohtutäituri töömaht enampakkumiste korraldamisel olnud oluliselt suurem. Sealhulgas pidi täitur tegema korduvalt enampakkumisega seotud toiminguid. Tegemist ei ole olnud pelgalt igapäevase tööga, vaid lisandunud töökohustustega ja kohtutäituril on olnud viimase eduka enampakkumiseni jõudmine tavapärasest aeganõudvam ning kulukam.
23.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis avalduse rahuldamise tõttu õigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
25.Kohtutäiturit esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 29.09.2025 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kohtutäiturile osutati õigusabi 0,5 tundi järgmiste toimingutena: määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine määruskaebusele. Kohtutäiturile osutati õigusabi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta). Kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu määra saab praeguse tsiviilasja keerukust ja mahukust ning üldist õigusabiteenuse eest küsitava tunnitasu tõusu arvestades pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka kohtutäituri lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu 0,5 tunni ulatuses on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, arvestades määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu. Seega on kohtutäituri põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja nr 2-24-19496 määruskaebemenetluses 110 eurot (0,5×220).
26.Vastavalt kohtutäituri taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
27.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja TsMS § 178 lg-test 1 ja 2 tulenevalt edasikaevatav.
2-24-19496 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.