Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-21-19074
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu 14.10.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 ja 7 all vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks; alternatiivselt videokaamerate kasutamise osas korteriomanike kokkuleppe puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X 24.03.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Jort Puudutatud isik: Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (registrikood 80023570), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.03.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja) avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (puudutatud isik) 14.10.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 ja 7 all vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt videokaamerate kasutamise osas korteriomanike kokkuleppe puudumise tuvastamiseks.
2.Maakohus rahuldas 24.04.2023 määrusega avalduse ja tuvastas puudutatud isiku korteriomanike 14.10.2021 üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuse nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja otsuse nr 7 (kaamerate paigaldus liftidesse (1 kaamera igasse lifti)) tühisuse. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja ja puudutatud isik esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.11.2024 määrusega Harju Maakohtu 24.04.2023 määruse ja tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isiku määruskaebuse, jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.
4.Riigikohus keeldus 06.01.2025 määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest ja jättis Riigikohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu 24.04.2023 määrus ja ringkonnakohtu 18.11.2024 määrus jõustusid 06.01.2025.
5.Puudutatud isik esitas 24.03.2023 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad puudutatud isiku menetluskulud õigusabikuludest 1353,6 eurost koos käibemaksuga. Puudutatud isikule osutati õigusteenuseid 9 tundi ja 24 minutit tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb puudutatud isik menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Puudutatud isik taotles, et kohus kohustaks avaldajat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal on maakohtu menetluses kulunud 03.01.2022 vastuseks avaldusele 8 tundi ja 24 minutit ja 24.02.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks ja seisukohaks avaldaja menetluskulude nimekirjale kokku 1 tund.
6.Puudutatud isik esitas 01.08.2024 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad puudutatud isiku menetluskulud õigusabikuludest 911,68 eurot koos käibemaksuga, s.o lepingulise esindaja kulu 841,68 eurot (5 tunni ja 8 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks) ja määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal on ringkonnakohtu menetluses kulunud 10.05.2023 määruskaebuseks 3 tundi ja 30 minutit; 19.05.2023 vastuseks avaldaja määruskaebusele 1 tund ja 12 minutit ja 30.07.2024 menetluskulude nimekirja koostamiseks 42 minutit.
7.Maakohus määras puudutatud isikule tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamiseks.
8.Puudutatud isik esitas 10.01.2025 vastavalt kohtukirjale maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude ühtse nimekirja. Puudutatud isiku menetluskulud maakohtu menetluses olid 1353,6 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 911,68 eurot. 10.01.2025 ühtse menetluskulude
2-21-19074 nimekirja koostamise ajakulu on 42 minutit tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks kokku 102,48 eurot. Seega palub puudutatud isik avaldajalt välja mõista 2367,76 eurot (911,68+1353,6+102,48).
9.Avaldaja vaidles puudutatud isiku lepingulise esindaja menetluskulude suurusele vastu ning palus määrata hüvitatavaks menetluskulude summaks 1402,60 eurot, s.o lepingulise esindaja kulu 1332,60 eurot ja riigilõiv 70 eurot. Avaldaja väitel ei ole puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu proportsionaalne võttes arvesse menetlustoimingute mahtu ja puudutatud isiku lepingulise esindaja oskusi ja võimeid. Vandeadvokaadist lepingulisel esindajal ei võta ühe lehekülje teksti koostamine rohkem aega kui üks töötund. Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 03.01.2022 vastuse koostamiseks 4,5 tundi, 24.02.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks ja avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks 0,5 tundi, määruskaebuse koostamiseks 3 tundi, 19.05.2023 vastuse koostamiseks 1 tund ja 30.07.2024 menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu kokku 9,25 tunni ulatuses ehk 1332,60 eurot.
9.1.Avaldaja vaidlustab puudutatud isiku 10.01.2025 menetluskulude nimekirja koostamise vajalikkust, sest dokument dubleerib 24.02.2023 ja 30.07.2024 menetluskulude nimekirjade sisu. Arvesse tuleb võtta varem esitatud menetluskulude nimekirjadele kulunud aega. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal ei saanud kuluda nimekirja koostamisele sama palju aega kui varasematele samasisulistele dokumentidele. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus määras 11.03.2025 määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 2165,20 eurot. Kohus märkis, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seaduses ettenähtud ulatuses.
10.1.Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 2 alusel kuulub avaldaja poolt puudutatud isikule hüvitamisele määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 70 eurot.
10.2.Kohus järeldas, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks ei ületa vandeadvokaadist esindaja puhul vastava teenuse keskmist hinda ning selle vähendamiseks ei olnud alust.
10.3.Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu kokku 15 tundi ja 56 minutit on osaliselt ülepaisutatud arvestades esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu ning asja keerukust. Kohus nõustus avaldaja etteheitega ajakulule, mis puudutab menetluskulude nimekirjade koostamist ja avaldaja menetluskulude nimekirjadele seisukoha esitamist. Põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjade koostamiseks ja vastaspoole menetluskulude nimekirjadele vastamiseks kogu tsiviilasja menetluse raames on 1 tunni ulatuses, kuivõrd tegemist ei olnud keerukate menetlusdokumentidega ning need ei ole ka oma sisult mahukad. Seega oli puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 14 tunni ja 32 minuti ulatuses ehk 2095,20 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja poolt kuulub puudutatud isikule hüvitamisele kokku 2165,20 eurot, s.o riigilõiv 70 eurot ja esindajakulu 2095,20 eurot.
2-21-19074 Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ja määrata kindlaks hüvitatavaks menetluskulude summaks 1402,60 eurot.
11.1.Puudutatud isiku väitel ei võta vandeadvokaadist lepingulisel esindajal ühe leheküljelise teksti koostamine rohkem aega kui üks töötund. Puudutatud isiku lepingulise esindaja töötunnid on ülepaisutatud. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal kulus 03.01.2022 menetlusdokumendi koostamisele mahuga 4,5 lehekülge 8,5 tundi, millest avaldaja on vaidlustanud 4 tundi; 24.02.2023 menetlusdokumendi koostamisele mahuga 0,5 lehekülge 1 tundi, millest avaldaja vaidlustas 0,5 tundi; 10.05.2023 menetlusdokumendi koostamisele mahuga 3 lehekülge 4 tundi, millest avaldaja vaidlustas 1 tundi; 19.05.2023 menetlusdokumendi koostamisele mahuga 1 lehekülg 1,25 tundi, millest avaldaja vaidlustas 0,25 tundi; 30.07.2024 menetlusdokumendi koostamisele 0,25 lehekülge 0,75 tundi, millest avaldaja vaidlustas 0,50 tundi. Maakohus ei vastanud eeltoodud avaldaja vastuväidetele ja jättis puudutatud isiku lepingulisi esindaja ajakulu proportsionaalsuse ja mõistlikkuse hindamata. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
12.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
15.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 32-1-4-15, p 14). Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
16.Avaldaja leiab kaebuses, et maakohus rikkus puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatuse hindamisel kaalumispiire, mis annab alust maakohtu
2-21-19074 diskretsiooniotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu põhjendused on selged ja kohtu arutluskäik jälgitav. Maakohus on puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabitoimingute kui ka nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse ning ajakulu osas maakohtu määruse põhjendustega.
17.Avaldaja peamine argument on, et vandeadvokaadist lepingulisel esindajal ei võta ühe leheküljelise teksti koostamine rohkem aega kui üks töötund, mistõttu on puudutatud isiku vandeadvokaadist lepingulise esindaja ajakulu esitatud kirjalike dokumentide puhul põhjendatud ja vajalik üksnes niipalju, kui mitmest leheküljest vastav dokument koosneb. Ringkonnakohus ei nõustu selle avaldaja väitega. TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtule antud lai kaalumisruum menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Menetlustoimingu, mh menetlusdokumendi põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda küll ka konkreetse toimingu (dokumendi) sisust ja mahust, kuid seejuures tuleb arvestades ka konkreetse vaidluse sisu ja mahuga. Seejuures on menetlusdokumendi sisu juures võimalik hinnata mh teksti sidusust. Puudutatud isik on määruskaebuse vastuses põhjendatult esile toonud, et sidusa ja selge teksti koostamine ei väljendu üksnes lehekülgede arvus. Seega tuleb igat kohtumenetluses esitatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnata eraldiseisvalt ning seda ei saa hinnata üksnes konkreetse menetlusdokumendi lehekülgede arvu arvestades. Lisas ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes vastaspoole arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
17.1.Puudutatud isiku lepingulisel esindajal kulus maakohtus avaldusele vastamiseks 8 tundi ja 24 minutit, mida ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada liigselt suureks, arvestades, et avaldus koosnes 23 leheküljest ja 11 lisast, millega puudutatud isiku lepinguline esindaja pidi vastuse koostamiseks tutvuma. Maakohus luges kogumis puudutatud isiku lepingulise esindaja 24.03.2024, 01.08.2024 ja 10.01.2025 menetluskulude nimekirjade koostamise ja ka avaldaja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjadele vastuväidete esitamise põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 1 tund. Arvestades eelmises lauses viidatud kolme puudutatud isiku menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, ei saa ringkonnakohtu arvates pidada maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu kogumis 1 tund viidatud dokumentide koostamiseks üleliigseks ega põhjendamatuks, arvestades ka asjaolu, et maakohus määras puudutatud isikule 06.01.2025 kohtunõudega tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamiseks. Ka avaldaja lepingulise esindaja ringkonnakohtu toimingute ajakulu kokku 5 tundi ja 8 minutit, s.o määruskaebuse koostamine ja puudutatud isiku määruskaebusele vastamine, ei ole arvestades nimetatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades ilmselgelt põhjendamatu.
17.2.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-21-19074 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.