Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2024. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-19074
Kohtuasi
E.M avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu 14.10.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 ja 7 all vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks; alternatiivselt videokaamerate kasutamise osas korteriomanike kokkuleppe puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
E.M ja Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: E.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anatoli Jort Puudutatud isik: Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (registrikood 80023570), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus ja teha uus määrus, millega jätta E.M avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu rahuldamata.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud E.M kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.E.M (avaldaja) esitas 06.12.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palub tuvastada otsuste nr 4 ja 7 tühisus või alternatiivselt tunnistada kehtetuks otsused nr 4 ja 7, milles korterelamu Pae 68, Tallinn korteriomanikud on 14.10.2021 toimunud hääletamisel üldkoosolekut kokku kutsumata kinnitanud videokaamerate kasutamise korra ja otsustanud paigaldada liftidesse videokaamerad. Alternatiivselt palub avaldaja tuvastada korteriomanike kokkuleppe puudumine, mis puudutab videokaamerate kasutamist korterelamus aadressil Pae 68, Tallinn.
1.1.Avaldajale kuuluvad Pae 68, Tallinn korteriomandid nr 7 ja 14. Korterelamu majandamiseks on asutatud puudutatud isik, mille liige avaldaja on. Ammusest ajast on korteriühistu territooriumil ilma korteriomanike otsuseta paigaldatud 24 videokaamerat, mis salvestavad territooriumil toimuvat. Videot salvestavad seadmed asuvad puudutatud isiku juhatuse siseruumides. Avaldaja seostas enne 14.10.2021 hääletamist videokaamerate paigaldamist ja kasutamist puudutatud isiku juhatuse omavolilise tegevusega. 2021. aastal soovis puudutatud isiku juhatus paigaldada täiendavalt neli videokaamerat.
1.2.Puudutatud isiku juhatus saatis 29.09.2021 korteriomanikele elektroonilise kirja hääletamise toimumisest 14.10.2021 korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kirjale oli lisatud otsuste eelnõu, mis sisaldas punkti 4 videovalve korra vastuvõtmise kohta ja punkti 7 videokaamerate paigaldamise kohta liftidesse. Samuti oli lisatud dokumendi projektid pealkirjaga „KÜ Pae 68 kaamerate kasutamise kord“ ja „hääletussedel“. Avaldaja esitas eriarvamuse ja nõudis eriarvamuse kandmist hääletusprotokolli ning hääletas otsuste nr 4 ja 7 vastu. Puudutatud isiku juhatus avalikustas hääletamisprotokolli 28.10.2021. Korteriomanikud kinnitasid videokaamerate kasutamise korra ja otsustasid paigaldada liftidesse videokaamerad. Avaldaja leiab, et vastuvõetud videokaamerate kasutamise kord puudutab kõiki korteriühistu territooriumil paigaldatud videokaameraid ja nende kasutamist.
1.3.Avaldaja vaidlustab korteriomanike otsust nr 4, millega on kinnitatud videokaamerate kasutamise kord ning videokaamerate kasutamise korra punktid 2, 3, 5, 6 ja 7. Samuti vaidlustab avaldaja korteriomanike otsust nr 7, millega on otsustatud paigaldada liftidesse videokaamerad. Vaidluse esemeks on: korteriühistu juhatuse pädevuste laiendamine põhikirja muutmata, videokaamerate kasutamise korra vastuolu isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja teabe andmise kohustuse rikkumine. Kolmandas alternatiivses nõudes tugineb avaldaja sellele, et vaidlustatavad otsused väljuvad tavapärase valitsemise piiridest ja nõuavad korteriomanike kokkuleppe sõlmimist, mida ei eksisteeri.
1.4.Avaldaja hinnangul esinevad nii otsuste tühisuse kui kehtetuse alused järgmistel põhjustel: korteriomanike otsuste eelnõu ei sisalda teavet põhikirja muutmise vajaduse kohta ja punkti korteriühistu juhatuse pädevuste laiendamise kohta; videokaamerate kasutamise kord on vastuolus korteriühistu põhikirjaga ja seadusega osas, milles see laiendab korteriühistu juhatuse pädevust; videokaamerate kasutamine ei eristu õigusvastasest eraviisilisest jälitustegevusest ja on vastuolus avaliku korraga; videokaamerate kasutamine ei vasta isikuandmete töötlemise nõuetele; korteriühistu juhatus rikkus teabe andmise kohustust.
1.4.1.Vaidlustatava videokaamerate kasutamise korra punktist 6 tuleneb puudutatud isiku juhatuse õigus töödelda videosalvestisi. Kõnealune punkt laiendab puudutatud isiku juhatuse seaduslikke ja põhikirjalisi pädevusi. Seadusest ja korteriühistu põhikirjast ei tulene
2-21-19074 puudutatud isiku juhatuse pädevust töödelda videokaamerate abil kogutud isikuandmeid. Otsuste eelnõu ei teavitanud ka korteriomanikke põhikirja muutmise vajadusest ega sisaldanud eraldi punkti põhikirja muutmise ja korteriühistu juhatuse pädevuste laiendamisest. Sellega on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmise korda, mille tagajärjeks on otsuse tühisus. Otsus ei ole kogunud ka põhikirjamuudatuse vastuvõtmiseks vajalikku poolthäälte arvu, et juhatuse pädevuse laiendamise otsust saaks lugeda vastu võetuks.
1.4.2.Puudutatud isiku juhatus ei kvalifitseeru ka vastutavaks töötlejaks ja videokaamerate kasutamise küsimus ei kuulu juhatuse pädevusse, kui puudutatud isik kasutab videokaameraid. Puudutatud isiku juhatus ületas oma pädevust, paigaldades korteriühistu territooriumile korteriomanike otsuseta 24 videokaamerat. Avaldaja ei nõustu olukorraga, milles küsimused videokaamerate paigaldamisest ja kasutamisest ei otsustata korteriomanike ringis, vaid puudutatud isiku juhatuse kabinetis ning korteriomanike ei teavitata videokaamerate paigaldamisest. Vaidlusalune videokaamerate kasutamise kord ei sisalda ka täpset ja selget teavet videokaamerate arvu, nende asukoha ja konkreetsete vaatlusaluste alade kohta. Teave videokaamerate kasutamise ulatuse kohta on esitatud laskumata detailidesse ja üldistatult ning hõlmates kogu üldkasutatavat ala. Videokaamerate kasutamise korra säte, mis võimaldab kasutada videokaameraid elamuhoone üldkasutatavatel aladel, ei ole rakendatav ilma korteriomanike üldkoosoleku otsusteta, mis määratleksid videokaamerate arvu ja nende vaateväljasse sattuvad alad. Avaldajat häirib ülevaate ja kontrolli puudumine ning fakt, et teda võidakse ööpäeva- ja aastaringselt jälgida oma kodu vahetus läheduses. Avaldajale ei ole arusaadav, kus konkreetselt ja mis ulatuses puudutatud isik võib kasutada videokaameraid. Isikuandmete kogumise ulatus ei ole läbipaistev ja mõju avaldaja õigustele ja vabadusele on intensiivne. Varem on korteriühistu juhatuse liikmed kasutanud videokaameraid korteriomanike tegevuse jälgimiseks. Videokaamerate kasutamist on raske eristada õigusvastasest jälitustegevusest ja kord on vastuolus avaliku korraga.
1.4.3.Videokaamerate kasutamise kord võimaldab puudutatud isiku juhatuse liikmetel ja videovalve seadmete hooldajal Fun Art OÜ-l piiramatu ligipääsu videosalvestistele. Volitatud töötlejate ring on liiga lai. Kokku on videosalvestistel ligipääs seitsmel isikul. Liigipääsu andmine viiele korteriühistu juhatuse liikmele on üleliigne ja ebaproportsionaalne. Isikuandmete töötlemise eesmärgi saab saavutada ka väiksema inimeste arvuga. Hooldaja ülesandeks peab olema videovalveseadmete tööseisukorras hoidmine, mitte isikuandmete töötlemine. Puudub mõistlik põhjendus, miks Fun Art OÜ-l peab olema ligipääs salvestistele.
1.4.4.Isikuandmete töötlemine on ka videosalvestistega tutvumine volitatud isikute poolt. Volitatud töötleja on kohustatud tegutsema üksnes vastutava töötleja juhiste alusel, vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (EL 2016/679) artikli 28 lõikele 3 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 30 lg 2 punktile 1. Puudutatud isiku dokumentides ja vaidlustatavas korras juhised puuduvad. Ligipääs salvestistele ei saa toimuda kontrollimatult. Välistatud ei ole sama andmekogu korduv töötlemine. Iga töötlemistoiming tuleb registreerida isikuandmete kaitse määruse artikli 30 ning IKS § 36 ja § 37 järgi. 40-päevane videosalvestiste säilitamisaeg ei ole ka mõistlik ja proportsionaalne. Õigusrikkumiste tuvastamine peab olema võimalik lühemal perioodil.
1.4.5.Isikuandmete töötlemise eesmärk ei ole määratletud piisava täpsusega. Puudutatud isiku eesmärk kaitsta oma vara ja tuvastada õigusrikkumisi kujutab endast abstraktset soovi vaadelda korteriühistu üldkasutatavaid alasid. Totaalset jälgimist ei saa põhjendada vandalismiaktidega, mis leidsid aset aastatel 2015 ja 2018. Ajavahemikul 2019 kuni 2021 on puudutatud isiku juhatus registreerinud ainult ühe vandalismiakti. Puudutatud isik ei ole
2-21-19074 põhjendanud, et üldkasutataval alal esineb reaalne ja tõsine õigusrikkumiste toimepanemise oht ja suur tõenäosus, et isikuandmete töötlemine on vajalik ning õiglane.
1.4.6.Puudutatud isiku juhatus pidi omal algatusel esitama kogu vajaliku informatsiooni enne hääletamise toimumist. Puudutatud isik pidi tagama korteriomanikele võrdse õigus teabele. Võrdset õigust teabele ei taga ainuüksi asjaolu, et enne hääletamist võivad korteriomanikud esitada puudutatud isiku juhatusele küsimusi ja õigus on esitada eriarvamus. Korteriomanike otsus nr 4, mis kinnitab videokaamerate kasutamise korda ja laiendab juhatuse pädevust, kaldub ka seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatust kõrvale. Juhatuse laiendatud pädevus ei ole kantud põhikirja, mis läheb vastuollu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lõikega 3 ja korteriühistu põhikirjaga, mis toob kaasa otsuste kehtetuse. Vaidlustatavad korteriomanike otsused tuleb alternatiivselt tunnistada kehtetuks.
1.4.7.Puudub vaidlus, et vaidlustatav otsus on vastu võetud häälteenamusega. Videokaamerate kasutamine väljub aga korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise piiridest. Tegemist on oluliste ümberkorraldustega korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 38 lg 1 tähenduses, mille otsustamiseks on vaja korteriomanike kokkulepet. Videokaamerate kasutamine on vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja intensiivselt riivab avaldaja õigust privaatsusele. Videokaamerate kasutamine enne korteriomanike kokkuleppe sõlmist ületab puudutatud isiku juhatuse pädevust ja on omavoliline. Avaldaja palub õigusselguse huvides tuvastada korteriomanike kokkuleppe puudumine, mis puudutab Pae 68, Tallinn videokaamerate kasutamist, kui kohus ei nõustu avaldaja muude põhjendustega ja leiab, et vaidlustatavad otsused ei ole tühised ega kehtetud. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist järgmistel põhjendustel.
2.1.Avaldaja etteheide korteriühistu teabe andmise kohustuse rikkumise kohta on alusetu. Puudutatud isik on avaldajale edastanud vastused. Korteriühistu 14.10.2021 otsuste nr 4 ja 7 osas ei esine kehtetuse ega tühisuse alust. Korteriomanike üldkoosolek on kokku kutsutud korrektselt ja otsused on vastu võetud häälteenamusega korteriomanike poolt. Avaldaja kinnitab ise vaidluse puudumist selles, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Puudutatud isik esitas 14.10.2021 üldkoosolekul osalejate kinnitused ja lisad.
2.2.Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühishuvide esindamine. Kaamerate paigaldamine ja nende kasutamise reguleerimine on korteriühistu pädevuses. Korteriühistu pädevus isikuandmete töötlemiseks tuleneb KrtS-st ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 p-st 7. Seda kinnitab ka Andmekaitse Inspektsioon.
2.3.Korteriühistus asuvate kaamerate kasutamise eesmärgiks on vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine. Kaamerate kasutamise reguleerimine on tavapärane valitsemine, milleks ei ole vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Seda saab otsustada KrtS § 35 lg 1 järgi häälteenamuse kaudu. Hoones on kokku 24 kaamerat, mis on suunatud üldkasutatavale alale. Eeskätt esimese korruse koridorides ja hoone välisterritooriumile.
2.4.Puudutatud isik valdab elamukompleksi, mis koosneb kahest 12 ja 14 korruselisest eluhoonest ning parklast. Kompleksi parklat ümbritseb piirdeaed ja sissepääs territooriumile
2-21-19074 on võimalik elektroonilise võtmega. Sellised turvameetmed ei ole osutunud piisavaks. 2018. toimunud vandalismiaktide tulemusel sai kahjustatud lift ja I korruse koridori seinad, uksed ja aknad. 2021. aastal lift ja koridor. Oht varale ei ole hüpoteetiline, vaid korduvalt realiseerunud. Liftide kahjustamise vältimiseks on vajalikud turvakaamerad. Lifti kahjustamine toimub möödujatele ja kaameratele varjatult lifti suletud uste taga. Lifti kahjustaja võib olla korteriomanik või tema loal territooriumile sisenenud isik. Ilma kaamera salvestuseta ei ole sellise rikkumise toimepanemist võimalik tuvastada. Kaamera salvestus edastatakse politseile. Samuti on salvestuse abil võimalik esitada kahjunõue rikkuja vastu. Puudutatud isik on videovalvekorras avaldanud ja kinnitab, et andmeid kasutatakse üksnes vara kaitseks ning õigusrikkumiste tuvastamisele kaasaaitamisele. Puudutatud isikule ei ole teada alternatiivseid meetmeid, mis võimaldaks vältida edasist liftide kahjustamist.
2.5.Videokaamerate kasutamisel ei ole tegemist eraviisilise jälitustegevusega. Kaamerate eesmärgiks on üksnes vara kahjustamise vältimine ja õigusrikkumiste tuvastamisele kaasaaitamine. Korteriomanike poolt vastuvõetud kaamerate kasutamise kord vastab kehtestatud nõuetele. Vastuvõetud korda saab alati täiendada ja täpsemaks reguleerida. Olemasolev kord reguleerib kaamerate kasutamist ja tagab korteriomanike privaatsuse kuni uue ja veelgi detailsema korra koostamiseni. Vaatamata korra mõningasele üldsõnalisusele, ei ole kaamerate kasutamine seetõttu tühine või kehtetu.
2.6.Juhatuse siseselt on kokku lepitud, et kaamera salvestuse andmetele saab ligi ainult juhatuse esimees P.D ja juhatuse liige I.U. Kaamerate ja süsteemi tehnohoolduse tagab Fun Art OÜ. Puudutatud isiku juhatusel puuduvad tehnilised eriteadmised salvestiste töötlemisest. Fun Art OÜ kahel juhatuse liikmel on kokkuleppel õigus salvestistele ligipääsuks ainult osas, mis puudutab videosalvestusseadmete hooldust ja puudutatud isiku palvel vastavalt vajadusele konkreetsete salvestuste väljavõtteid. Juhul kui on toime pandud korteriühistu vara kahjustamine või on vajalik tuvastada õigusrikkumine ja konkreetne salvestis edastada politseile. 40-päevane salvestuste säilitusaeg on vajalik, sest igast õigusrikkumisest ei pruugi teave laekuda koheselt. See võib ilmneda oluliselt hiljem. Lühem säilitusaeg oleks põhjendatud, kui kaameraid jälgitaks reaalajas.
2.7.Kaamerad on paigutatud korteriühistu territooriumile varasemalt 2012. aastast. Kaamerad on olnud korteriühistu territooriumil pea 10 aastat. Kogu selle aja jooksul ei ole avaldaja ega mõni teine korteriomanik esitanud vastuväidet või ettepanekut. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas avalduse (p 1) ja tuvastas puudutatud isiku korteriomanike 14.10.2021 üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuse nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja otsuse nr 7 (kaamerate paigaldus liftidesse (1 kaamera igasse lifti)) tühisuse (p 2). Menetluskulud jäid puudutatud isiku kanda (p 3). Puudutatud isikult mõisteti välja avaldaja kasuks menetluskulu 1670 eurot (p 4) ja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1670 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (p 5).
3.1.Kohus tuvastas poolte vaidlustamata asjaolude põhjal järgmise. Puudutatud isikust korteriühistus on 98 liiget. Avaldaja on puudutatud isiku liige. Puudutatud isik viis läbi koosolekut kokku kutsumata hääletamise 29.09-14.10.2021. Hääletamistulemuste protokoll allkirjastati 28.10.2021. Selle kohaselt võttis hääletamisest osa 65 korteriomanikku ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline. 14.10.2021 otsuse punkti 4 kohaselt otsustati võtta vastu
2-21-19074 videovalve kord. Selle poolt hääletas 54 liiget ja vastu oli 11 liiget. 14.10.2021 otsuse punkti 7 kohaselt otsustati paigaldada liftidesse kaamerad. Selle poolt hääletas 33 liiget ja vastu oli 32 liiget. Puudutatud isiku hallatavas korterelamus on varasemalt paigaldatud 24 videokaamerat. Kaamerad on paigaldatud 2012. aastast. Nende kaamerate paigaldamise kohta ei ole sõlmitud korteriomanike kokkulepet ega tehtud korteriühistu üldkoosoleku otsust.
3.2.Kohus ei tuvastanud koosoleku kokkukutsumise või läbiviimise korra olulist rikkumist. Korteriomanikud on võtnud vastu otsuse KrtS § 21 järgi ilma koosolekut kokku kutsumata (kirjalikul hääletusel). Puudutatud isik on saatnud otsuste eelnõud ja materjalid, sh videovalve kasutamise korra e-postiga 29.09.2021. Liikmetele anti hääletamiseks tähtaeg kuni 14.10.2021, mis on rohkem kui seaduses nõutav minimaalne 7-päevane tähtaeg. Puudutatud isik esitas kohtule hääletamissedelid liikmete seisukohtadega otsuste suhtes.
3.3.Isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena. Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (EL nr 2016/679). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab IKS. Isikutest videosalvestise tegemine on isikuandmete töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse artikkel 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Üldmääruse artikkel 6 lg 1 p a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, töötleb ta korteriomanike isikuandmeid seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek. Korteriomanike nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike kokkuleppes. Käesolevas asjas ei ole korteriomanikud valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud. Korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse artikkel 6 lg 1 p-le f. Seda aga eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.
3.4.Vaidlustatud otsusega otsustati paigaldada kaamerad liftidesse ja võeti vastu videovalve kasutamise kord. Puudutatud isiku selgituse kohaselt on korteriühistus ja lifti paigaldatud kaamerate eesmärk tagada inimeste ja vara turvalisus. Kohus leidis, et puudutatud isiku poolt esile toodud vara kaitsmise ja õigusrikkujate tuvastamise eesmärgil valvekaamerate paigaldamine ja vastava korra vastuvõtmine on õigustatud üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes.
3.5.Lisaks õigustatud huvi olemasolule üldmääruse artikkel 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused. Kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused. Seega häälteenamusega saab valvekaamerate paigaldamist otsustada vaid juhul, kui samaaegselt otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse artiklis 13 sätestatud teavet.
3.6.Puudutatud isik soovis häälteenamusega võtta vastu valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse artiklis 13 sätestatud teavet. Valvekaamerate paigaldamist üldkoosolekul otsustatud ei ole, v.a vaidlustatud otsuse punktiga 7 liftidesse kaamerate paigaldamise otsustamine. Olukorras, kus valvekaamerate paigaldamist pole
2-21-19074 korteriühistu üldkoosolek häälteenamusega ega korteriomanike kokkuleppel otsustanud, ei ole põhjust ega vajadust reguleerida valvekaamerate kasutamise korda. Hinnatud ei ole selle vajalikkust, eesmärke ja kaamerate arvu. Avaldaja ei saa hinnata, kas valvekaamerate kasutamise kord reguleerib piisavalt tema subjektiivseid õiguseid, mis tulenevad üldmäärusest ja IKS-st. Kohus asus seisukohale, et korteriomanikud ei tohtinud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada.
3.7.Puudutatud isiku 03.01.2022 vastusest nähtub soov ja tahe reguleerida vastuvõetud valvekorraga ka eelnevalt paigaldatud 24 kaamera kasutamist. Kohus leidis, et antud juhul oleks keeruline ja õiguslikku segadust tekitav jätta kehtima valvekaamerate kasutamise kord vaid lifti paigaldatud kaamerate osas. Puudutatud isik soovib seda korda laiendada kõikidele kaameratele ega ole väljendanud soovi seda vaid lifti paigaldatud kaameratele rakendada. Kohtul puudub alus seda korda osaliselt rakendada. Samuti tuli kohtu arvates vältida olukorda, kus korra osalise kehtivuse tunnistamisega võiks tekkida vale ettekujutus, et sellega on eelnevalt 24 kaamera paigaldamine tagantjärgi vaikimisi heaks kiidetud.
3.8.Kohtu hinnangul on valvekaamerate kasutamise korra vastuvõtmise otsus (nr 4) tühine. Koos kaamerate paigaldamise otsustamisega (nr 7) ei esitatud üldkoosolekul korteriomanikele analüüsimiseks kehtivat valvekaamerate kasutamise korda, mille alusel saaks nad otsustada oma õiguste riive ulatuse. Kohus leidis, et ka lifti kaamerate paigaldamise otsus on tühine.
3.9.Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda TsMS § 172 lg 1 järgi.
3.10.Avaldaja menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja esindajakulu 4130 eurot (ajakulu 29,5 tundi tunnitasuga 140 eurot).
3.10.1.Riigilõiv kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele. Põhjendatud avaldaja esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, kuna avaldajat on esindanud õigusbüroo jurist.
3.10.2.Kohus leidis, et avaldaja esindaja ajakulu on arvestades tsiviilasja asjaolusid ja esitatud materjale ülepaisutatud. Kohus ei pidanud põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu tervikuna 23,5 tunni ulatuses, mis on tekkinud seoses avalduse koostamise ja kohtule esitamisega. Kohtule esitatud avaldus koosneb suuresti viidetest õigusaktidele ja erinevate dokumentide sisu kopeerimisest. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu sellises vaidluses avalduse koostamisele on maksimaalselt 8 tundi (15,5 tundi vähem). Ülepaisutatud on ka menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule saatmine 1 tund, millest kohus luges põhjendatuks 0,5 tundi. Ülejäänud ajakulu summas 1620 eurot (13,5 x 120 eurot) oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vastas esindaja tehtud toimingute mahule ning asja keerukusele. Määruskaebused
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõistetakse välja puudutatud isikult avaldaja kasuks täiendavad menetluskulud 2510 eurot koos seadusjärgses määras edasiulatuva viivisega. Avaldaja palub jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.1.Sama töö eest tuleb tasuda võrdväärset tasu. Maakohus ei ole arvestanud viimaste aastate tarbijahinnaindeksi muutust. Puudub alus arvata, et juristide tunnitasu peab jääma viie aasta tagusele tasemele. Vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal jäid vandeadvokaatide tunnitasud keskmiselt 170 euro piiresse. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot on tunduvalt
2-21-19074 madalam. Maakohus on põhjendamatult vähendanud hüvitatava menetluskulude summat ainult põhjusel, et avaldaja lepinguline esindaja ei ole advokaat ega kutseühenduse liige. Kõrvalekaldumine võrdse kohtlemise põhimõttest osutab kohtu eelarvamuslikule suhtumisele.
4.2.Avaldaja ei ole kopeerinud dokumentide sisu, vaid on tsiteerinud asjatundjate seisukohti pärast allikate läbitöötlemist. Dokumentide läbitöötlemine oli seotud avalduse koostamisega ja asjatundjate seisukohad olid olulised avaldaja seisukoha kujundamiseks. Viited õigusaktidele on osa avalduse põhjendustest. Maakohus ei võtnud menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse isikuandmete kaitse valdkonna keerukust, dokumentaalsete tõendite mahtu, avalduse mitmekülgsust, kohtupraktika nappust avalduse esitamise ajal ning asjaolu, et avaldaja nõue põhineb Euroopa Liidu õigusel. Maakohus on põhjendamatult vähendanud hüvitatava menetluskulude summat. Vaidlustatud määrus sisaldab üksnes faktiväiteid, mitte põhjendust, kuidas kohus jõudis järeldusele, et lepingulise esindaja kulud on ebavajalikud ja põhjendamatud. Selle tõttu ei vasta vaidlustatud määrus kohtulahenditele esitatavatele nõuetele.
5.Puudutatud isik esitas kaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uue, millega jäetakse avaldaja avaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda.
5.1.Korteriühistu otsused nr 4 ja 7 ei ole tühised, millega võeti vastu valvekaamerate kasutamise tingimused ja otsustati kaamerate paigaldamine liftidesse. Kasutamise tingimused ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ega ole vastu võetud ettenähtud korra rikkumisega. Käesoleval juhul on otsusega nr 4 kehtestatud kasutamistingimused 2012. aastast paigaldatud kaameratele ja otsusega nr 7 otsustati samade kasutamistingimuste alusel paigaldada kaamerad liftidesse. Kaamerad on 2012. aastast paigaldatud. Nende kohta puudub korteriühistu üldkoosoleku otsus. Samas ei saa nõustuda, et korteriomanikud ei ole seda heaks kiitnud (sõlminud kokkulepet).
5.2.Valvekaamerad paigaldati korteriühistu territooriumile 9 aastat enne 14.10.2021 kaamerate kasutamise korra vastuvõtmist. Kaamerate kasutamise vastu ei ole kuni 14.10.2021 esitatud ainsatki etteheidet. Puudutatud isiku liikmed on seda vaikimisi ja tegudega aktsepteerinud. Korteriomanikud on varasemalt (sh 2015 aastal) heaks kiitnud üldkoosolekul valvekaameratega seonduvad kulud. Tegemist on korteriomanike vaikimisi sõlmitud kokkuleppega TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1 järgi, mida on tunnustanud ka Riigikohus.
5.3.14.10.2021 kehtestasid korteriomanikud 9 aastat kasutuses olnud kaamerate kasutamise tingimused. Puudutatud isik ei saa uuesti otsustada valvekaamerate paigaldamist olukorras, kus kaamerad on 9 aastat tagasi paigaldatud ja korteriomanike poolt heaks kiidetud. Korteriomanikud saavad sellises olukorras reguleerida valvekaamerate kasutamist selliselt, et oleks tagatud üldmääruse kohane isikuandmete kaitse.
5.4.Valvekaamerate kasutamise tingimused ei ole TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised, kui kaamerate paigaldamist ei otsustata. Isegi kui kaamerate otsust ei oleks olemas, ei muuda see kaamerate kasutamise korra osas tehtud otsust automaatselt tühiseks. Valvekaamerate kasutamise kord ei ole iseenesest vastuolus heade kommete või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sättega.
5.5.Liftidesse paigaldatavate kaamerate osas on olemas nii otsus kui kord. Õigusliku segaduse vältimiseks oleks maakohus saanud otsuse resolutiivosas märkida, et vastuvõetud kord kehtib vaid liftidesse paigaldatud kaamerate osas.
2-21-19074 Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis kaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja vastamiseks.
6.1.Puudutatud isik vaidleb avaldaja kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
6.2.Avaldaja vaidleb puudutatud isiku kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kiita heaks saab ainult tehingut, mitte ebaseaduslikku toimingut, milleks on videokaamerate paigaldamine. Puudutatud isik ei saa õigustada korteriomanike privaatsuse rikkumist ainult selle kestusega ja tõlgendada olukorda nõusolekuna. Õigusvastase tegevuse kestev iseloom ei saa muuta sellist tegevust õiguspäraseks. Puudutatud isik väidab ka, et liftides paigaldatavate videokaamerate osas on olemas otsus videokaamerate paigaldamise kohta ja otsus nende kasutamise kohta. Antud otsus ei vasta isikuandmete kaitse põhimõtetele ja nõuetele.
7.Maakohus kaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
lahendamiseks
Tallinna
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja tuvastas puudutatud isiku korteriomanike 14.10.2021 üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuse nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja otsuse nr 7 (kaamerate paigaldus liftidesse (1 kaamera igasse lifti)) tühisuse. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab rahuldamata avaldaja avalduse tuvastada vaidlusaluste otsuste nr 4 ja 7 tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks või alternatiivselt tuvastada korteriomanike kokkuleppe puudumine, mis puudutab videokaamerate kasutamist korterelamus aadressil Pae 68, Tallinn. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus avaldaja kanda ning sellest tulenevalt jääb rahuldamata avaldaja määruskaebus tema maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamiseks.
9.Avaldaja vaidlustab Pae 68 korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetud 14.10.2021 otsust nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja otsust nr 7 (kaamerate paigaldus liftidesse (1 kaamera igasse lifti). Avaldaja hinnangul on vaidlustatud otsused tühised või kehtetud või väljuvad tavapärase valitsemise piiridest ja nõuavad korteriomanike kokkuleppe sõlmimist.
10.Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus). Korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud otsus on TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine, kui sellise otsuse jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Kolleegium leiab, et antud juhul võisid korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada 14.10.2021 häälteenamusega paigaldada maja liftidesse valvekaamerad (1 kaamera igasse lifti), tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p-le f. Sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli antud juhul valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda (vt ka RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549 p-d 13.3 ja 14).
2-21-19074
10.1.Puudutatud isik põhistas, et lifti paigaldatud kaamerate eesmärk on vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine. Varasemalt toimunud vandalismiaktide tulemusel said kahjustatud liftid ja see toimus varjatult lifti suletud uste taga. Ilma kaamera salvestuseta ei ole rikkumise toimepanemist võimalik tuvastada. Kolleegium leiab, et sellistel põhjendustel saab olla tegemist õigustatud huviga üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes ja vajalik on valvekaamerate paigaldamine liftidesse (vt ka RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549 p 13.4).
10.2.Lisaks tuleb üldmääruse art 6 lg 1 p f järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused. Sellist kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet. Mh peab olema välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg (vt ka RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549 pd 13.5 ja 15). Antud juhul pandi hääletamisele ka selliste tingimuste kehtestamine. Korteriomanikele anti nõuetekohaselt võimalus tutvuda enne 14.10.2021 hääletamist valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet (dtl 36-42). Tingimustes toodi välja järgmist: isikul on õigus tutvuda enda kohta töödeldavate isikuandmetega (kaamerajäädvustus) ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta, milleks peab isik esitama oma avalduse aadressil XXX; isikuandmete töötlemise eesmärk on korteriühistu vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine; töötlemise õiguslik alus on üldmääruse art 6 lg 1 p f (õigustatud huvi); isikuandmete säilitamise aeg on 40 päeva; ligipääs salvestistele on korteriühistu juhatuse liikmetel ja videovalveseadmete hooldajal Fun Art OÜ-l. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et volitatud töötlejate ring on liiga lai. Puudutatud isik põhjendas, et tema juhatusel puuduvad tehnilised eriteadmised salvestiste töötlemisest ja Fun Art OÜ kahel juhatuse liikmel on kokkuleppel õigus salvestistele ligipääsuks. Antud juhul kõik korteriomanikud said ka hinnata neid tingimusi ja kujundada enne üldkoosolekut seisukoha, kas nende arvates vastavad tingimused üldmääruses sätestatud nõuetele, mis on vajalik hea usu põhimõttest (KrtS § 12 lg 2) tulenevalt (vt ka RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549 p 16). Avaldaja peab arvestama KrtS § 12 lg 2 järgi ka otsuse poolt hääletanud teiste korteriomanike õigustatud huvidega. Avaldaja ei ole ümber lükanud, et avaldaja huvi ei kaalu üles videovalve korra otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid, eesmärgil tagada vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine.
10.3.Korteriomanike 14.10.2021 otsusest nr 7 tulenevalt on õiguspärased liftidesse paigaldatud kaamerad. Korteriomanike 14.10.2021 otsused ei muuda õiguspäraseks võimalikke varem paigaldatud kaameraid, mis on paigaldatud ilma korteriomanike sellekohase otsuseta.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et rikutud pole 14.10.2021 hääletamisel koosoleku kokkukutsumise või läbiviimise korda. Korteriomanikud on võtnud kehtivalt vastu 14.10.2021 otsuse nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja otsuse nr 7 (kaamerate paigaldus liftidesse) KrtS § 21 järgi ilma koosolekut kokku kutsumata (kirjalikul hääletusel).
12.Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isiku määruskaebus rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada ning teha uus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.
2-21-19074
13.Puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamine ja maakohtu sisulise lahendi muutmine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel. Puudutatud isik saavutas kaebusega enda eesmärgi, kuna vaidlustatud maakohtu määrus tühistati ja avaldaja avaldus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta avaldaja kanda. Rahuldamata jääb avaldaja määruskaebus tema maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamiseks, kuna menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
14.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning teeb vastupidise määruse, muutes ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra kolleegium kindlaks puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid. Puudutatud isiku hüvitatavad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt ka RKTKm 15.11.2023, 2-22-4432 p 13). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.