Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin Kostja: A K (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi A K vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A K (võlgnik, kostja) vastu 1381,72 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule 29.11.2024 makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule isikult kätte 23.01.2025. Võlgnik nõudele vastuväidet ei esitanud, mistõttu tegi Pärnu Maakohus 13.02.2025 maksekäsu, mis toimetati võlgnikule kätte 20.02.2025.
2.Võlgnik esitas 19.02.2025 Pärnu Maakohtule määruskaebuse, milles palus maksekäsu tühistada, kuna nõue on selgelt põhjendamatu. Pärnu Maakohus rahuldas 20.03.2025 määrusega määruskaebuse, tühistas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 13.02.2025 kohtumääruse (maksekäsk) ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Harju Maakohus jättis 21.03.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu samas sätestatud tähtaja jooksul.
4.Hageja esitas 01.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
4.1.IPF Digital AS (registrikood 11034137, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 22.12.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx (leping), mille alusel on kostjale võimaldatud krediidikonto limiidiga 1350 eurot.
4.2.Krediidiandja tegi perioodil 22.12.2021 – 21.03.2022 kostja arvelduskontole väljamakseid 1355 euro ulatuses, sh 100 eurot 22.12.2021, 300 eurot 24.01.2022 ja 55 eurot 21.03.2022.
4.3.Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 22.12.2021 – 05.06.2024 kokku 1505,29 euro ulatuses, millest krediidiandja arvestas 306,67 eurot põhiosa katteks, 1198,26 eurot intressi katteks ja 0,36 eurot viivise katteks.
4.4.Kostja jättis teostamata 07.07.2024, 07.08.2024 ja 07.09.2024 tagasimaksed.
4.5.Krediidiandja saatis kostjale meeldetuletusi tasumata arvete osas 21.06.2023, 22.07.2024 ja 21.08.2024.
4.6.Krediidiandja saatis kostjale 22.08.2024 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 11.09.2024.
4.7.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu alates 12.09.2024 üles.
4.8.Hageja teatas 16.09.2024 kostjale, et vastavalt hageja ja krediidiandja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule on hageja omandanud lepingust tuleneva nõude kostja vastu.
4.9.Hageja saatis kostjale 16.09.2024, 01.10.2024 ja 16.10.2024 meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega maksumustega vastavalt 25 eurot, 5 eurot ja 5 eurot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1048,33 eurot, intressi 124,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 257,90 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise põhinõude tasumata osalt alates 02.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2/7
6.Kohus võttis hagi 27.05.2025 määrusega menetlusse ning toimetas selle koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte.
7.Kostja esitas 18.08.2025 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on tegemist liikasu nõudmisega. Laenu võtmisel ei saadetud kostjale laenulepingut. Kui kostja oli krediidiandjale tasunud 1348,71 eurot, soovis ta teada, kui kaua ta peab veel maksma ning kas olukorrale oleks võimalik leida normaalne lahendus. Kostjal ei olnud krediidiandja kodulehelt võimalik infot lepingu ega selle kehtivuse kohta leida. Kostjale vastati telefoni teel, et tal on krediidiandjaga tähtajatu leping. Kostja otsustas maksed peatada ning tegi ettepaneku olukorra lahendamiseks. Krediidiandja ei soovinud kompromissi sõlmida. Kostja leiab, et kuivõrd ta on maksnud krediidiandjale rohkem, kui krediiti sai, ta krediidiandjale midagi ei võlgne.
8.Kohus võimaldas 27.03.2026 kohtunõudes hagejal täpsustada lepingu sõlmimise ja lepingudokumendi kostjale andmisega seonduvaid asjaolusid. Kohus selgitas, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 408 alusel tühine, võib hagejal olla kostja vastu lepingu alusel üleantu tagastamise nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel ning õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 2 alusel. Kohus võimaldas hagejal ühtlasi esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude alternatiivse tervikliku arvestuse ning osutas pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmise nõude esitamise võimalusele ja eeldustele.
9.Hageja täpsustas 30.03.2026 vastuses lepingu sõlmimise, lepingudokumentide kostjale andmisega ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid asjaolusid. Hageja leidis, et VÕS § 403 4 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele (sh laenutaotlusele). Hageja ei esitanud oma sissenõutavaks muutunud nõude alternatiivset terviklikku arvestust.
10.Kostja esitas 30.03.2026 arvamuse, milles jäi varasemate seisukohtade juurde. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjale oleks edastatud leping püsival andmekandjal, ning et kostja krediidivõimet oleks hinnatud seaduses nõutud ulatuses. Kostja on lepingu alusel tasunud kokku 1505,29 eurot, mis ületab saadud krediidisumma 1350 eurot, mistõttu puudub kostjal hageja ees võlgnevus.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
12.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud, ning millelt ta ei ole intressi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.
13.Kohus selgitas kohalduvat õigust ning nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ja tõendamiskoormust 27,05.2025 määruses (dtl 129-137) ja 27.03.2026 kohtunõudes (dtl 333336).
14.Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud 3/7
kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
15.Hageja on esitanud faktiväite, et kostja esitas 22.12.2021 krediidikonto limiidiga kuni 1350 eurot avamise taotluse, milles avaldas oma sissetulekuks 1000 eurot, majapidamiskuludeks 300 eurot, finantskohustusteks 135 eurot, ülalpeetavate arvuks 0 ja töökohaks Xxxx OÜ.
16.Hageja selgituste kohaselt esitab klient krediidikonto taotlemiseks elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee. Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. Lepingut ei allkirjastata. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada.
17.Eeltoodud faktiväite tõendamiseks on hageja esitanud kuvatõmmise mingist süsteemist (dtl 344), millest nähtub, et kostja on 22.12.2021 kellelegi esitanud mingi taotluse, aga kellele ning millistel tingimustel taotlus on esitatud, kuvatõmmisest ei nähtu.
18.Hageja on esitanud faktiväite, et IPF Digital AS (krediidiandja) sõlmis kostjaga 22.12.2021 krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti 1350 eurot. Vastava faktiväite tõendamiseks on hageja tuginenud allkirjastamata PDF-formaadis failile pealkirjaga „Leping Nr xxxx (ID 747127)“ (dtl 71-100), mis koosneb 22.12.2021 lepingu nr xxxx 1 krediidikonto personaalsetest tingimustest, mis kannavad dokumendi kuupäeva 01.12.2022 (eesti keeles dtl 71, vene keeles dtl 72), krediidikonto üldtingimustest, mis kehtivad alates 30.11.2022 sõlmitud krediidilepingutele ning enne 30.11.2022 sõlmitud krediidilepingutele alates 03.01.2023 (eesti keeles dtl 73-81, vene keeles 82-93), ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, mis kehtib alates 30.11.2022 (eesti keeles dtl 94-96, vene keeles dtl 97-100).
19.Krediidikonto personaalsed tingimused sisaldavad krediidiandja ja kostja andmeid ja järgmisi krediidikonto tingimusi: krediidi limiit 1350 eurot, lepingu kestus tähtajatu, arve tasumise tähtpäev iga kuu 21. päev, minimaalse kuumakse arvutamise periood 60 kuud, intressimäär 44,52% aastas või 0,12% päevas (tegemist on esialgse maksimaalse intressimääraga), krediidi kulukuse esialgne määr 55,77% aastas (tegemist on esialgse maksimaalse krediidi kulukuse määraga), kontohaldustasu 0,00 €, väljamaksetasu 0,00% väljamakstavast summast ja maksete kogusumma 1700,40 € aastas (eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamatult ja täies mahus ning krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul või minimaalse kuumakse arvutamise perioodi jooksul, kui see on lühem kui 12 kuud) kooskõlas teiste krediidikonto tingimustega). Krediidikonto personaalsete tingimuste kohaselt kohalduvad krediidikonto personaalsetele tingimustele krediidikonto üldtingimused. Krediidikonto üldtingimuste kohaselt loetakse leping sõlmituks laenuandja poolt laenuvõtjale krediidiotsuse teatavas tegemisega, milleks loetakse krediidiotsusest teavitamist SMS sõnumiga, krediidiotsusest teavitamist telefoni teel, äpi kaudu, krediidilepingu dokumentide edastamist laenusaaja e-posti või postiaadressile või krediidi väljamakse tegemist, olenevalt sellest, milline eelnimetatud sündmustest saabub varem.
20.Hageja väitel saadeti kostjale e-posti teel teade, et vajalik on kinnitada kostja e-posti aadress, et taotlus kinnitati automaatses protsessis, ning et kui taotluse kinnitamise hetkeks ei olnud e-post kinnitatud, saadeti leping kostja postiaadressile. Esmanimetatud väite tõendamiseks esitas hageja kuvatõmmise mingist süsteemist (dtl 345), millest nähtuvalt on kostjale 22.12.2021 saadetud e-kiri palvega kinnitada oma e-posti aadress. Viimatinimetatud väite tõendamiseks hageja tõendeid ei esitanud.
21.Hageja väitel kliendile kuvatakse tema leping ja ka kõik arved iseteeninduses, ning et kuivõrd kostja on pöördunud 09.07.2024 klienditeenindusse ja soovinud lepingut ümber teha, on kostja järelikult iseteeninduses ka lepinguga tutvunud. Vastava faktiväite tõendamiseks on hageja esitanud kuvatõmmise mingist süsteemist (dtl 345), millest nähtuvad kostja sisselogimised vastavasse süsteemi. 4/7
22.Kostja on hageja faktiväited vaidlustanud, tuues välja, et laenas krediidiandjalt raskes olukorras 1000 eurot, ning et laenu võtmisel talle laenulepingut ei saadetud.
23.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud väidet, et kostja esitas 22.12.2021 krediidikonto avamise taotluse hageja esile toodud tingimustel.
24.Hageja ei ole kohtu hinnangul esitanud selget faktiväidet selle kohta, mil viisil kostjat krediidiotsusest teavitati ega ole esitanud ka sellekohaseid tõendeid.
25.Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et krediidikonto personaalsed tingimused ja krediidikonto üldtingimused on kostjale viivitamata antud püsival andmekandjal.
26.Hageja esitatud kuvatõmmisest kostja sisselogimiste kohta (dtl 345) nähtub, et kostja on vastavas süsteemis teinud üksnes ühe lepingu dokumendiga seostatava toimingu ning seda alles 27.09.2023.
27.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et krediidikonto personaalsed tingimused, krediidikonto üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht kehtisid ka lepingu väidetava sõlmimise ajal ehk 22.12.2021 seisuga hageja poolt tõendina esitatud failidest nähtuva sisuga.
28.Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtul võimalik hageja esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal tuvastada, et kostja ja krediidiandja on sõlminud lepingu hageja esile toodud tingimustel VÕS § 9 lg 1 mõttes, sealhulgas et kostja on esitanud hageja väidetud sisuga tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, ning et krediidiandja on teinud laenutaotluse alusel positiivse krediidiotsuse, sealhulgas et kostja taotlust sai toona kehtinud lepingu üldtingimuste alusel käsitleda pakkumusena, et krediidiotsusest teavitamist või lepingudokumentide saatmist sai toona kehtinud krediidikonto üldtingimuste alusel käsitada krediidiandja aktseptina, ning et toona kehtinud lepingu üldtingimused olid lepingu osaks.
29.Samuti ei ole kohtul võimalik hageja esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal tuvastada, et krediidiandja andis kostjale viivitamata lepingudokumendi püsival andmekandjal.
30.Dokumentidega tutvumise võimalus portaalis ei vabastada laenuandjat kohustusest anda tarbijale viivitamata lepingudokument püsival andmekandjal. Kohtupraktikas on leitud, et see ei kõrvalda ka lepingudokumendi edastamata jätmisest tulenevaid tagajärgi, s.o laenulepingu tühisust (vt ka TrtRnKo 28.08.2025, 2-21-130777/122, p 5).
31.Kohtu hinnangul ei ole täidetud ülaltoodud alusel hageja nõude rahuldamise esimene eeldus ning ülaltoodud alusel ei saa hageja nõuet seega rahuldada juba ainuüksi sel põhjusel.
32.Siiski märgib kohus, et isegi kui lepingu saaks lugeda sõlmituks, on krediidiandja kohtu hinnangul rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuleks VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lugeda lepingujärgseks intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning leping oleks muude tasude osas tühine. Hageja ei esitanud oma nõude ümberarvestust, mistõttu ei oleks hageja nõuet ülaltoodud alusel sellegipoolest võimalik rahuldada.
33.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei ole krediidiandja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 403 4 lg 2 mõttes, ei ole küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 403 4 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Esile toodud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks veendunud selles, et kostja poolt taotluses osutatud sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi. 5/7
Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd nendest ei ole võimalik saada aktuaalset ja ammendavat teavet tarbija finantskohustuste kohta. Lepingu sõlmimise ajal oli ning ka käesoleval jätkuvalt on vastavat teavet võimalik saada üksnes tarbija krediidiasutuse konto väljavõttelt.
34.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 214-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole ja krediidiandja kontrollikohustuse rikkumise tõttu ei ole alust asuda seisukohale, et krediidiandja oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti muul põhjusel kui oma kohustuste rikkumise tõttu, sh kostjat tuleneval põhusel VÕS § 4034 lg 7 viimase lause mõttes.
35.Järgmiseks kontrollib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viimasele arvatava krediidilepingu täitmiseks makstud raha tagastamist VÕS § 108 lg 1 ja § 1028 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et krediidiandja on kostjale midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle andnud (s.t. esineb sooritus) ja on teinud seda ilma õigusliku aluseta, s.t. kohustust, mida sooviti sooritusega täita, ei ole olemas, seda ei teki või langeb see pärast soorituse tegemist ära ning vastav nõue on hagejale loovutatud.
36.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 22.12.2021 väljamakse 1000 eurot, 24.01.2022 väljamakse 300 eurot ja 21.03.2022 väljamakse 55 eurot selgitusega „CREDIT24 krediidikonto xxxx“ (dtl 101-103). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi teinud kostjale sooritused krediidikontolepingu täitmiseks, mida krediidiandja pidas sõlmituks ja kehtivaks.
37.Kohus tuvastab, et kostja tegi krediidiandjale perioodil 10.01.2022 kuni 05.06.2024 tagasimakseid kogusummas 1505,29 eurot (dtl 104-105).
38.Seega on arvatavalt sõlmitud krediidikontolepingu täitmiseks krediidiandja teinud kostjale väljamakseid 1355 euro ulatuses ja kostja krediidiandjale tagasimakseid 1505,29 euro ulatuses, mistõttu ei ole kostja krediidiandja arvel alusetult rikastunud.
39.Eeltoodust johtuvalt isegi kui krediidiandja oleks krediidikontolepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale ja loovutust oleks võimalik tõlgendada selliselt, et see hõlmab ka alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid, ei oleks hagejal kostja vastu alusetu rikastumise väljaandmise nõuet.
40.Eeltoodud kaalutustel jäävad hageja põhinõue, intressinõue ja lepingujärgse viivise nõue rahuldamata.
41.Samuti jääb rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõue, kuivõrd sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldusteks on VÕS § 1132 kohaselt lepingulise rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine.
42.Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgse viivise nõue. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
43.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 6/7
44.Kostja ei osalenud menetluses esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust johtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.