Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba U.P kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Margit Paas ja Alice Kliemesch Puudutatud isik U.P, esindaja Janus Paurman
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 22.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba U.P kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks (22.12.2026 (kaasa arvatud)).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). Kohus tõlgib määruse puudutatud isiku jaoks somaali ja inglise keelde kasutades masintõlkeprogrammi.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) patrull sai 20.09.2026 väljakutse Tallinnas, Sääse 14/2-52 mille sisuks oli, et antud aadressil võib viibida 5-6 isikut kellel puudub õiguslik alus riigis viibimiseks. Kohapeal tuvastati 6 isikut kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid. Politsei pidas kõik isikud kinni ja toimetas kinnipidamiskeskusesse.
2.Üheks isikuks oli Somaalia Liitvabariigi kodanik U.P (sündinud xx.xx.xxxx), kes peeti kinni 20.09.2026 kell 23:16 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3 alusel (dtl 11-12, 3-4). Kõik viis isikut peeti kinni ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3-26-2947
3.21.09.2026 esitas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega isik peeti 21.09.2026 kell 14:00 kinni välismaalaste rahvusvahelise kaitse seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p 1,2, 5 alusel (dtl 5-8).
4.PPA esitas 21.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba U.P kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koosmõjus VSS § 6 8 p-ga 6. Isiku Lätile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on järgmised.
5.Isik tuvastati 21.09.2026 PPA taustakontrolli ja isiku tuvastamise aktiga tema ütluste järgi (dtl 9-11 ja 15).
6.PPA-le antud ütluse kohaselt (dtl 22-23) lahkus isik Somaaliast 18.08.2026 ning saabus 20.08.2026 Valgevenesse eesmärgiga jõuda Soome. Isik sisenes Lätti 14.09.2026 ja jõudis Eestis 18.09.2026. Kuupäeval 22.09.2026 plaanis ta edasi minna Soome. Somaaliast Soome jõudmiseks maksis ta vedajatele 4400 USD. Passi ta hävitas Valgevenes olles. Valgevenest Lätti piiri ületades, ronis ta üle aia. Kaks-kolm päeva peitis ta Lätis olevas metsas. Algselt ületas piiri 12-suurune grupp, kuid Lätis olles, tabati nendest 5 isikut Läti ametivõimude poolt. Kuupäeval 17.09.2026 liikusid nad taksosse, seal vahetati riided, neid oli kokku 6 isikut. Pärast ühe tunnilist sõitu, käskis autojuht Läti-Eesti piiri juures isikutel autost lahkuda ja metsa peitu minna, kuna politseinikud olid piirkonnas. Peale 14:00 võttis kaks autot peale ühte autosse 4 isikut, teise autosse 2 isikut. Sealt edasi sõitsid Lätist Eestisse, vahepeatusteta. Uue auto juht oli umbes 63- aastane ja sinist tooni jopega.
6.1.Kuna on selgunud, et isik on tõenäoliselt ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu, teeb PPA vastuvõtmispalve tema üleandmiseks Läti Vabariigile. Läti on tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Läti nõustub vastuvõtmispalvega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kinnipidamine on vajalik, et tagada tema kättesaadavus ja üleandmine. PPA varasema praktika kohaselt on põhjendatud eeldada, et isiku Lätile üleandmine võimalik (VRKS § 65 lg 2 p 7).
6.2.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks kui on põgenemise oht. Kui teda ei saa üle anda Läti Vabariigile, vaadatakse tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb välja selgitada tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja kaitse taotlemise asjaolud. Menetlus hõlmab rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmist, intervjuud taotlejaga, tõendite läbivaatamist, telefoni läbivaatamist ja päritolumaainfo kogumist.
6.3.Põgenemisohtu põhistab PPA VSS § 68 p 6 alusel. PPA järeldab, et isiku käitumine annab alust prognoosida, et juhul, kui Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusena tekib isikul kohustus Eestist lahkuda, võib tema varasem eesmärgipärane ja nõudeid eirav käitumismuster jätkuda. Kui isikule tekib väljasõidukohustus, ei pruugi ta seda vabatahtlikult täita. Isik võib väljasõidukohustuse täitmise asemel püüda oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
6.4.Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik on selgitanud, et tema eesmärk on jõuda Soome. Isik selgitab, et lahkus Somaaliast Valgevenesse, õpingute eesmärgil. Valgevenes viibis 5-6 kuud. 13.09.2026 ületas koos kuue isikuga Valgevene-Läti piiri, ronides üle piiritara. Isik on saabunud Schengeni alale, kõigepealt Lätti ja siis Eestisse ebaseaduslikult, eirates Schengeni alale sisenemise ja siin viibimist reguleerivaid nõudeid. Isik on öelnud, et ta ronis üle piiritaristu, mis näitab, et ta sai väga hästi aru, et see mida ta teeb, on ebaseaduslik. Isik on varasemalt reisinud oma passi kasutades Somaaliast Araabia
3-26-2947 Ühendemiraatidesse ja sealt Valgevenesse. Valgevene metsas olles hävitas oma passi. Selline isiku käitumine näitab isiku suhtumist kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda. Lätis viibimise ajal ei pöördunud isik kohalike ametivõimude poole, kuigi isiku enda ütluste kohaselt jõudis ta Lätti juba 14.09.2026. Eestisse saabus isik enda sõnul 18.09.2026. Pärast Eestisse saabumist ei pöördunud isik ametivõimude poole ega taotlenud rahvusvahelist kaitset, vaid otsustas end ametivõimude eest varjata. Isiku eesmärk ei olnud Eestisse jääda, vaid jätkata teekonda Soome.
6.5.Lisaks viitavad isiku selgitused Eestisse jõudmise osas, et tegevus oli etteplaneeritud, hävitati dokument, kasutati kõrvaliste isikut abi ja ei ole välistatud ka vahendajate abi kasutamine. Ka see asjaolu toetab järeldust, et isik on oma eesmärgi saavutamiseks valmis kasutama ebaseaduslikke võimalusi ning tegutsema väljaspool seaduslikult ettenähtud menetlusi.
6.6.Isik on teinud küll menetlustoimingutel enamasti koostööd aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll.
6.7.Leebemad meetmed ei ole piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning esineb põgenemise oht. Eesti ei ole talle tuttav riik. PPA-l pole tema vastu usaldust ega veendumust, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni.
6.8.Kinnipidamine on PPA taotluse järgi proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning võimalikuks üleandmiseks Lätile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ja vajaduse korral psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine tal sellist meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
7.Istungil märkis isiku esindaja, et õiguslik ja faktiline alus kinnipidamiseks on olemas kuid esitas vastuväite kinnipidamise pikkuse kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
9.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul on kinnipidamise eelduseks põgenemisohu esinemine.
10.Kohus leiab, et kinnipidamine on praegusel juhul võimalik mõlemal PPA esile toodud alusel ning nendele on võimalik menetluse praeguses etapis tugineda üheaegselt. On selge, et esimese eelistusena viib PPA läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 näeb ette, et kui asüülitaotleja on sisenenud Schengeni ruumi ebaseaduslikult, vastutab tema taotluse läbivaatamise eest esimene liikmesriik, kuhu ta sisenes. Asjas kogutud tõendid sh tema enda ja temaga koos liikunud isikute selgitused annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esmane Schengeni alale saabumise riik on Läti, kustkaudu ta liikus Eestisse.
3-26-2947 Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid käimas üleandmise menetluses, mille raames tuleb arvestada määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
11.VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata ning art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.1.Võttes aluseks taotluse on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, vaid selle eest vastutab Läti Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning PPA-l on väljakujunenud sujuv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohus ei näe põhjust, et selliselt ei võiks menetluse käik ladusalt toimida ka siinsel juhul.
11.2.Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Lätile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
12.Kui leiab kinnitust, et taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik on teine riik ning see riik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist juba siinses asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. Üleandmismenetluses tuleb VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaselt kinnipidamisel järgida määruse (EL) 2024/1351 artiklis 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku varjupaigataotluse menetlusega, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
12.1.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
12.2.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 21.09.2026 (dtl 5-6). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
12.3.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
12.4.Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, olles teadlikult võtnud ette teekonna Eestisse. Isik on hävitanud oma passi. Selline isiku käitumine näitab isiku suhtumist kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda. Schengeni alale, Lätti saabudes ei pöördunud seal rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole ega avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset, vaid jätkas liikumist Eesti suunas. Kui isik oleks soovinud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Lätis, oli isikul võimalus seda teha. Eestis olles ei pöördunud isik samuti ametivõimude poole taotluse esitamiseks, vaid alles siis, kui PPA patrull oli ta kinni pidanud. Isik on selgitanud, et tema eesmärk on jõuda Soome.
3-26-2947
12.5.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 68 p 6 alusel.
13.VRKS § 67 lg 1 sätestab, et PPA võib kasutada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koosmõjus). Praeguse seisuga, arvestades põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust, pole piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid tema kättesaadavuse PPA-le.
14.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi. Isikul on võimalik saada tasuta õigusabi, kasutada internetti ja ühendust võtta lähedastega.
15.Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks ja üleandmiseks Lätile. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
16.Puudutatud isiku esindaja hinnangul on taotletud kolm kuud liiga pikk periood, arvestades, et üleandmine Lätile peaks võtma vähem aega. Kohus nõustub, et määruse (EL) 2024/1351 kohaselt peaks võtma üleandmine vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Lätile üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära ning PPA-l ei ole õigust isikut kinni pidada enam. Arvestades aga PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1), seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust, on põhjendatud anda luba pikemaks perioodiks. Seejuures on põhjendatud luba anda pikemaks perioodiks juhul, kui isikut ei õnnestu Lätile üle anda. Lisaks näeb seadus ette rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamiseks 6-kuulise tähtaja. Viimaks tuleb arvestada ka seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks oli vähendada nii PPA kui ka kohtute töökoormust.
17.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 21.09.2026 taotluse tervikuna ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.12.2026 (kaasa arvatud).
18.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
19.Praeguse määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.