Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Puudutatud isik – X. X (Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), volitatud esindaja Irina Põdermaa
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 18.09.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt ja anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.11.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
3.Politsei- ja Piirivalveametil ja puudutatud isiku esindajal tuleb määrust puudutatud isikule viivitamatult tutvustada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 17.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p 2 ja 7 sätestatud alused tema kinnipidamiseks ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 punktis 6 sätestatud põgenemise oht. PPA taotluses on välja toodud järgnevad asjaolud ja põhjendused: PPA sai 17.09.2026 teate, et Tallinnas aadressil Juhkentali tn 32 viibib grupp võimalikult ebaseaduslikult Eestis viibivaid isikuid. Teatele reageerinud politseipatrull kontrollis kirjeldusele vastavaid isikuid aadressil Juhkentali tn 35 Tallinnas. Kontrolli käigus tuvastati neli välismaalast, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ning kes ei suutnud kohapeal selgitada Eestisse saabumise asjaolusid ega Eestis viibimise õiguslikku alust. Asjaolude välja selgitamiseks peeti isikud kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Üks kinnipeetud isik oli X. X, kes peeti kinni 17.09.2026 kell 08:15 VSS § 23 lg 1 ja 2 p 1, 2 ja 6, 7 alusel.
Isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse 17.09.2026 ning isiku rahvusvahelise kaitse taotlust pole veel registreeritud. Isiku kinnipidamise alused muudeti seetõttu 17.09.2026 kell 14:00 VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5 ja 6 sest esineb tema põgenemise oht. Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu. PPA teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA hinnangul esineb välismaalase puhul põgenemise oht, kuna ta saabus Euroopasse ebaseaduslikult ja reisidokumentideta ning ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses turvalises liikmesriigis. Isik saabus koos teiste välismaalastega, kes olid samuti saabunud Eestisse ebaseaduslikult ega omanud Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Isikuga seotud asjaolud viitavad sellele, et tema saabumine oli organiseeritud teiste isikute poolt, isikut abistati Valgevene ja Läti piiri ületamisel. Isik ületas Läti riigipiiri. Samuti puuduvad takistused tema kontaktide säilitamiseks või taastamiseks isikutega, kes tema teekonda korraldasid, juhul kui ta viibib vabaduses. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui ta oli Eestis kinni peetud ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena ning tema suhtes esines alus Eestist lahkumise kohustuse kohaldamiseks. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole käesoleval ajal (48 h jooksul) võimalik kontrollida tema esitatud isikuandmete õigsust ega isikusamasust. Samuti ei ole isikul esitada ühtegi füüsilisel kujul dokumenti, mis võimaldaks tema isikusamasust või esitatud andmete õigsust kontrollida. Esialgsetel andmetel nähtub, et Eesti on isiku jaoks võõras riik ning tal puuduvad Eestis perekondlikud, sotsiaalsed või muud sidemed. Eestiga puuduvad tal igasugused olulised seosed peale siin esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku ütluste kohaselt oli tema tegelik sihtriik Saksamaa. Kuna isiku vend elab Saksamaal, siis on tõenäoline, et tal puudub soov Eestisse püsivalt jääda. PPA hinnangul ei tagaks ükski leebem meede isiku kättesaadavust menetluse läbiviimiseks ega üleandmise täideviimiseks. Isiku tegevusest nähtub, et ta on olnud järjepidev ja eesmärgikindel Schengeni alale jõudmisel, õnnestudes selles alles üheksandal katsel. Seejuures on isik kasutanud smuugeldajate abi ning näidanud üles valmisolekut eirata riikide piiri- ja migratsioonikontrolli nõudeid. Selline käitumine ei viita üksikule õigusrikkumisele, vaid väljakujunenud tegevusmustrile, mille eesmärk on jõuda enda valitud sihtriiki. Seetõttu leiab PPA, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle pandud kohustusi, vaid võib jätkata liikumist teiste liikmesriikide suunas ning muuta end menetluse ja üleandmise läbiviimiseks kättesaamatuks. Nimetatud meetmete kombineeritud rakendamine ei tagaks piisava tõenäosusega isiku kättesaadavust asjaolude väljaselgitamiseks ega kavandatud üleandmiseks. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub sisepiiridel piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud. Kinnipidamine on sobiv, sest tagab isiku kättesaadavuse asjaolude väljaselgitamiseks ja reaalselt ettevalmistatava üleandmise ajaks. Meede on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega. Kinnipidamist taotletakse üksnes üleandmise praktiliseks teostamiseks või asjaolude väljaselgitamise vajalikuks ajaks. Isiku suhtes ei esine käesolevatel andmetel erivajadusi ega haavatavust. Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule ööpäevaringne meditsiiniline abi, majutustingimused ja toitlustus, meelelahutus ja suhtlus seniks, kuniks PPA ja Läti ametivõimud koostöös korraldavad isiku üleandmise Lätile. PPA on seetõttu seisukohal, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on proportsionaalne.
2.Tallinna Halduskohtus 18.09.2026 toimunud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
2(5)
3.Puudutatud isik selgitas, et on vastanud kõigile PPA küsimustele ning ei saa aru, miks see tähtaeg nii pikk peab olema.
4.Puudutatud isiku esindaja leidis, et tuleb viia läbi kiirendatud menetlus. Maksimaalne isiku kinnipidamise kestus saab olla 3 kuud. Ei nähtu keerulisi asjaolusid, mis vajaksid 4 kuu pikkuse kestusega kinnipidamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.PPA on esitanud taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 punktis 2 ja 7 sätestatud alused tema kinnipidamiseks ning VRKS § 65 lg 3 punkti 1 kohaselt VSS § 68 punktis 6 sätestatud põgenemise oht.
7.VRKS § 66 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks.
8.VRKS § 65 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
9.VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. VRKS § 65 lg 3 punkti 1 kohaselt käsitatakse VRKS §-s 65 nimetatud põgenemise ohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi.
10.PPA on põgenemisohu põhjendamisel tuginenud VSS § 68 punktile 6. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita.
11.Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 17.09.2026. On ilmne, et olukorras, kus isik saabus Eestisse ilma isikut tõendava dokumendita ja rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlus on alles algusjärgus, vajab PPA rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks enam kui 48 tundi ja vajalike asjaolude väljaselgitamine eeldab taotleja kättesaadavust pikema aja jooksul. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda end PPA eest varjama (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p-d 18.1.-18.5). Põgenemisohu kindlakstegemisel tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-2004, p 18.5.).
12.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 6 alusel. Puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolud ning varasem elukäik ja tegevus vajavad täiendavat kontrollimist. Eestisse saabus puudutatud isik ilma isikut tõendava dokumendita. PPA taotluse kohaselt ületas puudutatud isik Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu. PPA taotluse lisast 4 nähtuvalt väitis isik enda teekonnaks Egiptus-Araabia ÜhendemiraadidUsbekistan-Venemaa-Valgevene-Läti-Eesti. Isiku selgituste kohaselt korraldas kuni Valgevene metsadeni tema liikumist vend, kes elab Saksamaal. Isik väitis PPA-le, et tema viimane Valgevene-Läti piiri ületus oli juba 9. kord. 8. korral suunas Läti piirivalve ta Valgevenesse tagasi. Teadaolev info viitab sellele, et isikul on olnud pikaajaline plaan pääseda Schengeni 3(5)
alale. Isiku enda väidetest nähtub, et ta ületas piiri 6-liikmelises grupis ja kasutas Eestisse jõudmiseks spetsialiseerunud vahendajate ehk nn smugeldajate abi (PPA taotluse lisast 4: „Valgevene piiril metsas ööbisime telkides, meile jagas smuugeldaja seal toitu.“). Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik Eestis alles pärast seda, kui PPA vormistas tema kinnipidamise VSS-i alusel. Kuna puudutatud isik sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, tal puuduvad Eestiga perekondlikud või muud sotsiaalsed sidemed ja teadaolevalt elab tema vend Saksamaal, võib eeldada, et isiku tegelik eesmärk ei ole Eestis rahvusvahelist kaitset saada ja tal võib olla huvi Saksamaale jõuda. Seega esineb oht, et isik võib vabaduses viibides hakata end PPA eest varjama ja üritab Eestist lahkuda, mis ei oleks piirikontrolli puudumise tõttu raskendatud.
13.Seega esineb kohtu hinanngul VRKS § 65 lg 2 punktis 2 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks kauem kui 48 tundi.
14.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA on selgitanud, et teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. VRKS 65 lg 2 p 7 kohaldamine, eeldab, et tagasivõtutaotlus oleks teisele liikmesriigile juba esitatud. Seega ei ole nimetatud alusele tuginemine põhjendatud.
15.Kohus nõustub PPA seisukohaga, et VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Puudutatud isikul ei ole dokumenti, mida PPA-le hoiule anda. Isik on saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Vabaduses viibimine võimaldaks tal Eestist edasi reisida. Seetõttu oleksid VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ebapiisavad, et tagada isiku kohalolek rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ja võimaliku Lätti tagasisaatmise jaoks.
16.Kohus ei pea aga põhjendatuks kinnipidamise kestust (kuni neli kuud). Direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 11 lg 1 kohaselt tuleb taotlejat kinni pidada võimalikult lühikest aega ja üksnes seni, kuni kinnipidamise aluseks olevad tingimused on täidetud. Pädevad asutused peavad tegutsema nõuetekohase hoolsusega. Kinnipidamise lubatud maksimaalne tähtaeg ei tähenda seega, et isikut võiks selleks ajaks automaatselt kinni pidada. VRKS § 66 lg 2 võimaldab kohtul anda loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. Nimetatud tähtaeg on maksimaalne lubatud tähtaeg, mitte kinnipidamise kohustuslik kestus. Kinnipidamise kestus peab olema proportsionaalne ja piirduma ajaga, mis on konkreetses asjas vajalik kinnipidamise eesmärgi saavutamiseks.
17.Praeguses menetlusstaadiumis ei ole piisavalt alust järeldada, et selleks on vajalik kogu neljakuuline tähtaeg. Kinnipidamise vajadus tuleneb eelkõige rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisest koos põgenemisohuga. Menetluse käigus tehtavad vajalikud toimingud tuleb teha võimalikult kiiresti. Samuti ei anna määruse (EL) 2024/1348 alusel kiirendatud rahvusvahelise kaitse menetluse maksimaalne võimalik kestus alust isiku kinnipidamiseks kogu selle aja vältel. Arvestades puudutatud isiku põgenemisohu iseloomu ja intensiivsust, rahvusvahelise kaitse menetluse algusjärku ning vajadust teha vajalikud menetlustoimingud kiiresti, peab kohus proportsionaalseks lubada tema kinnipidamist kahe kuu jooksul. Kahekuuline tähtaeg on piisav, et PPA saaks teha vajalikud toimingud, sealhulgas välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud ning vajaduse korral hinnata üleandmismenetluse alustamise küsimust, kuid piirab isiku vabadusõigust vähem kui taotletud neljakuuline tähtaeg.
4(5)
18.PPA on kinnitanud, et kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule ööpäevaringne meditsiiniline abi, majutustingimused ja toitlustus, meelelahutus ja suhtlus seniks, kuniks PPA ja Läti ametivõimud koostöös korraldavad isiku üleandmise Lätile.
19.Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on isiku kinnipidamine ja kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
21.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 71 lg 1).
22.Seejuures juhul, kui tuvastatakse, et on alus isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel, saab isiku kinnipidamine olema eelduslikult lühem kui neli kuud. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade alusel.
23.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.