Maksu- ja Tolliameti taotlus X. Xu suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu ja Tolliamet, volitatud esindaja Riina Järvela Puudutatud isik – X. X (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
4.Edasikaebamise kord
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu-ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 35 184,65 eurot X. Xule kuuluvale kinnistule asukohaga X X X, Võru maakond (registriosa nr xxxxxx). Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte X. Xule. Lahendi avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 08.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X. Xu suhtes täitmist tagavate toimingute teostamiseks loa saamiseks ja X. Xule kuuluvale kinnistule asukohaga X X X, Võru maakond (registriosa numbriga xxxxxx) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks summas 35 184,65 eurot. Taotluse põhjendused:
Maksuhalduri menetluses on X X (registrikood xxxxxxxx) maksuvõla sissenõudmine. X X juhatuse liikmeks on X. X. Kokku on põhivõlg 21 270,02 eurot, mille katteks 02.02.2026 on laekunud 0,61 eurot. Seisuga 07.09.2026 on X X maksuvõlg koos intressiga 28 823,45 eurot, sh põhinõue summas 21 269,41 eurot ning intress 07.09.2026 seisuga 7554,04 eurot. Äriühingu põhivõlg on kujunenud kogu ulatuses X. Xu juhatuse liikmeoleku ajal. Põhivõlast moodustab maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibemaks summas 15 020,02 eurot, mis on tekkinud kontrolli käigus 22.12.2025 esitatud käibedeklaratsiooniga, ning maksustamisperioodide september 2024 ja detsember 2024 erijuhtude tulumaks kogusummas 6250 eurot, mis on määratud 15.01.2026 maksuotsusega nr 12.2-3/066650-8. Maksuhaldur alustas kohtule esitatud 1(6)
taotlusega äriühingu juhatuse liikme X. Xu suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust.
2.Potentsiaalselt nõuab maksuhaldur X. Xult välja kokku 28 823,45 eurot. X. X on äriühingu juhatuse liige alates 20.03.2024 ning võib solidaarselt äriühinguga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS alusel. Äriühingu ainsa juhatuse liikmena oli X. Xul otsene mõju X X majandustegevusele ning vastutus äriühingu raamatupidamise korraldamise eest. X. Xul oli võimalik esitada oma majandustegevuse kohta maksudeklaratsioone ja õigete andmetega, kuid seda ta ei teinud.
2.1.X X jättis end registreerimata käibemaksukohustuslasena alates 07.01.2025, s.o päevast, kui tal maksustatav käive ületas piirmäära. Samuti on X X jätnud esitamata ja deklareerimata maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibedeklaratsiooni (edaspidi KMD) kinnistu võõrandamisest tekkinud maksustatava käibe summas 188 524,59 eurot ning sellest tulenevalt deklareerimata ja tasumata käibemaksu summas 41 475,41 eurot kohta. X X on õigus deklareerida sisendkäibemaksuna jaanuar 2025 KMD-i kinnistu võõrandamisega seotud kulude käibemaks summas 26 400 eurot. X X registreeris end tagantjärgi käibemaksukohustuslaseks alates 07.01.2025 ja esitas 22.12.2025 KMDi jaanuar 2025 kohta, millega deklareeris tasumisele kuuluva käibemaksu summas 15 020,02 eurot.
2.2.X X jättis deklareerimata ja tasumata maksustamisperioodil september 2024 ja detsember 2024 ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt erijuhude tulumaksu kokku summas 6250 eurot.
2.3.15.01.2026 väljastati X X maksuotsus nr 12.2-3/066650-8, millega kohustati teda tasuma maksusumma 6250 eurot (erijuhtude tulumaks). Maksuotsus on X X kätte toimetatud 20.01.2026. Kontrollmenetluse tulemusena suurenes äriühingu maksukohustus kokku 21 270,02 euroni (sellest 15 020,02 eurot käibemaks ja 6250 eurot erijuhtude tulumaks), millest on tasumata 21 269,41 eurot.
3.Antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Juhatuse liikme sissetulek ei võimalda tal vastutusotsusega sissenõutavat summat 30 päeva jooksul ära tasuda, ja esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks.
3.1.Maksumaksjate registri andmetel on X. X 2026. aastal saanud väljamakseid kokku summas 6225,35 eurot (sellest enamuse X X-lt juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasuna). 2025. aastal on X. X saanud väljamakseid summas 10 102,24 eurot ja 2024. aastal kokku summas 9549,91 eurot. Kuna see on tema igakuine sissetulekuallikas, siis on tõenäoline selle kasutamine mh igakuisteks elamiskuludeks.
3.2.X. X omas mõju äriühingu majandustegevusele. Maksuhalduri hinnangul ei ole X. X juhatuse liikmena taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksude tasumist. X. Xu suhtumist näitab ka asjaolu, et tema juhitud X X on tunnistanud käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimata jätmist, kuid kontrollimenetluses eiras kaasaaitamiskohustust, ei esitanud nõutud dokumente ega teavet ning menetluse käigus deklareeritud maksukohustus on jäetud tasumata.
3.3.Nii X X kui ka X. Xu juhitud X X tegevus-alaks on enda kinnisvara ost ja müük. X X soetas kinnistu X X-lt käibemaksuga ning müüs selle lühikese aja jooksul edasi. X. Xule ei saanud olla teadmata kinnisvara käibemaksuga maksustamise reeglid ega sellest tulenevad maksukohustused. X. X oli teadlik X X müügikäibe suurusest ning asjaoludest, millest tulenes kohustus registreerida ettevõte käibemaksukohustuslasena. Ometi jättis ta X X juhatuse liikmena vastavad kohustused tähtaegselt täitmata ja käibemaksu tasumata. See annab alust pidada tõenäoliseks, et X. X võib samalaadselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara.
3.4.Täitmist tagavate toimingute sooritamine on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib X. Xu tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.
4.Äriühingul on tekkinud maksuvõlg, see ei ole aegunud, maksuvõlga ei ole kustutatud. 2(6)
5.Maksuhaldur alustas maksuvõla sundtäitmist 02.02.2026 ja 25.02.2026. X AS-i pangakonto arestimise tulemusena on laekunud 0,61 eurot, teistes Eesti pankades äriühingul arvelduskontot ei ole. Äriühingule ei kuulu ka vara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. KMDdel ei ole kontrollperioodi järgsel perioodil veebruar 2025 – juuli 2026 enam käivet deklareeritud ning äriühingul puuduvat töötajad. 2025. aasta majandusaasta aruannet ei ole äriregistrile esitatud. Seega ei ole X X tegutsev äriühing. Eelnev viitab sellele, et X X puudub majandustegevus ja äriühingu maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu varade arvelt.
6.X. Xu ainuomandisse kuulub kinnistu registriosa numbriga xxxxxx asukohaga X X X, Võru maakond, mille turuväärtus võib olla 65 797,32 eurot. Lisaks kuulub X. Xule ühisomand kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx asukohaga X X X, Võru maakond. Kinnistu väärus võib olla 45 507 eurot ja X. Xule kuuluva ühisomandi osa hinnanguline väärtus võib olla 22 753 eurot. Arvestades potentsiaalse vastutusotsusega X. Xule määratava rahalise nõude summat 28 823,45 eurot ja eelpool toodud varade väärtuseid, peab maksuhaldur otstarbekaks taotleda luba hüpoteegi seadmiseks X. Xule kuuluvale kinnistule nr xxxxxx asukohaga X X X, Võru maakond. Hüpoteegi seadmine on vajalik selliselt, et oleks tagatud X. Xule võimaliku vastutusotsusega määratav maksusumma 28 823,45 eurot ja lisanduvad eeldatavad sundtäitmise kulud (menetluse alustamise tasu, kohtutäituri põhitasu, kohtutäituri lisatasu) 5130 eurot (30 + 2100 + 3000), millele lisandub käibemaks 24%, s.o kokku 35 184,65 (28 823,45 + 30 + 2100 + 3000 + 1231,20) eurot.
7.Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 28 823,45 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 136 1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse 3(6)
tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
5.Täidetud on eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagava toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 p 12). Seega on käesolevas asjas kohtule esitatud taotlusega vastutusmenetlus algatatud.
6.Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav nii põhivõla kui ka intressi osas (taotluse p 2 dtl 79 ja lisad dtl 7, 23, 25-26). Vastutusmenetluse eesmärk on potentsiaalselt X. Xule vastutusotsuse tegemine summas 28 823,45 eurot (põhivõlg 21 269,41 eurot ja intress 7554,04 eurot), mis koosneb X X poolt maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibemaksust summas 15 020,02 eurot, mis on tekkinud 22.12.2025 esitatud käibedeklaratsioonis toodud andmete alusel (dtl 70-71), ning maksustamisperioodide september 2024 ja detsember 2024 erijuhtude tulumaks summas 6250 eurot, mis on määratud 15.01.2026 maksuotsusega nr 12.2-3/066650-8 (dtl 47-51). Maksuhaldur on esitanud ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik (dtl 35, 52, 63), sj on maksuvõla sissenõudmine äriühingult tulevikus ka ebatõenäoline, kuivõrd äriühingul puudub vara (dtl 29) ja äriühingu sisulise tegutsemise kohta puuduvad tõendid ehk käivet ei deklareerita, töötajad puuduvad ning majandusaasta aruanne on esitamata (dtl 40, 7072). Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna juhatuse liikmele etteheidetava maksude tasumise varaseim kohustus tekkis 2024 oktoober, ei ole möödunud MKS § 98 lõikes 1 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane.
7.Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud põhjendatud kahtlus järgnevast: 4(6)
- Top Raadio registreeris end tagantjärgi käibemaksukohustuslaseks alates 07.01.2025 ja esitas 22.12.2025 jaanuar 2025 käibedeklaratsiooni. X X jättis deklareerimata ja tasumata maksustamisperioodil september 2024 ja detsember 2024 ettevõtlusega mittesoetud väljamaksetelt erijuhtude tulumaksu kokku summas 6250 eurot. Jätkuvalt on tasumata põhivõlg 21269,41 eurot. - Kohtule nähtuvalt arestis makshaldur äriühingu pangakonto 02.02.2026 ja 25.02.2026 (dtl 35, 52), mille tulemusena laekus 0,61 eurot. Teistes pankades kontod puuduvad. Tegevuse lõpetamine, st käibe puudumine, töötajate puudumine ja majandusaasta aruande esitamata jätmine kohe pärast pangakonto arestimist viitab kohtu hinnangul sellele, et maksuvõla sundtäitmine tulevikus võib osutuda raskendatuks või võimatuks. - Kohus nõustub maksuhalduriga, et X. Xu senine käitumine võib näidata tema suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse, kuivõrd isiku juhitud X X on tunnistanud käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimata jätmist, kuid kontrollmenetluses kaasa ei aidanud, nõutud dokumente ja teavet ei esitanud (vt maksuotsus, dtl 48 p-d 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2.2) ning menetluse käigus deklareeritud maksukohustus on jäetud täitmata. X. X, olles teadlik X X müügikäibe suurusest ning asjaoludest, jättis X X juhatuse liikmena kohustused tähtaegselt täitmata ja käibemaksu tasumata. Ka on äriühing sisuliselt lõpetanud oma tegevuse. Seega võib pidada tõenäoliseks, et X. X võib samalaadselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks asuda oma vara võõrandama.
8.Maksuhaldur taotleb X. Xu kinnistule (registriosa numbriga xxxxxx) asukohaga X X X, Võru maakond kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 35 184,65 eurot (dtl 83-84). Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Maksuhalduri selgituste kohaselt kuulub isiku ühisomandisse ka kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) X X X, Võru maakond, samas on selle hinnanguline väärtus väiksem kui nõutav summa ning selle kinnistu osas täitetoimingu tegemine piirab samuti kaudselt teise ühis-omandiku õiguseid. Puudutatud isiku ainuomandis olevale kinnisasjale hüpoteegi seadmine summas 35 184,65 eurot on kohtu hinnangul proportsionaalne. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigusi liialt, kinnistut on jätkuvalt võimalik kasutada ja käsutada. Eeldatavale maksukohustusele 28 823,45 eurot lisanduvad täitekulud, mis arvestades kinnisasja turuväärtust (taotluse p 8) ja maksukohustuse suurust, on kokku maksimaalselt 35 184,65 eurot. Täitekulud moodustavad eeldatavast maksukohustusest ca 22 %, mistõttu ei ole hüpoteegi summa suurenemine täitekulude võrra ülemäärane.
9.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab X. Xu vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 28 823,45 eurot.
10.Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, eeldatava vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab loa X. Xule kuuluvale kinnistule asukohaga X X X, Võru maakond (registriosa nr xxxxxx) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 35 184,65 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) 5(6)
Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.