Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik X. X (sündinud xx.xx.xxxx, Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik), keda esindab PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Janus Paurman
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 23.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 23.09.2026 (23.12.2026 kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse araabia keelde masintõlke abil.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) patrull sai 21.09.2026 väljakutse aadressile Valukoja tn 2, Tallinn, islami kultuurikeskuse juurde, kus viibis neli immigranti. Üks neist oli X. X. Kõik neli isikut rääkisid araabia keelt. Nad selgitasid, et olid tulnud Valgevenest, kus üks isik aitas neil ebaseaduslikult ületada Läti piiri ning andis juhised, kuidas Eestisse jõuda. Nad saabusid Eestisse 20.09.2026 ning leidsid Islami Kultuurikeskuse Google’i abil. Isikutele selgitati, et nad peetakse kinni kuni 48 tunniks. Patrull toimetas isikud Tallinna kinnipidamiskeskusesse.
2.X. X peeti kinni 21.09.2026 kell 17.08 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel.
3-26-2959
3.22.09.2026 avaldas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning ta peeti 22.09.2026 kell 10.35 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 2 ja 7 alusel.
4.PPA esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-ga 6. Isiku Lätile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Egiptuse kodanik. Ta on sündinud xx.xx.xxxx, tema emakeel on araabia keel ning ta oskab inglise keelt. Isikusamasus tuvastati isiku ütluste ja isikusamasuse tuvastamise akti alusel. Isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal pereliikmed ning tal ei ole tuvastatud erivajadusi.
4.2.Isiku reisiteekond oli Egiptus – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. Esialgu tuvastatud andmetel sisenes isik Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. PPA teeb isiku Läti Vabariigile üleandmiseks tagasivõtutaotluse ning käsitab Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Läti nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu tõttu. Kui isikut ei saa Läti Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 68 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, vaid reisis läbi mitme turvalise riigi. Soovi taotleda rahvusvahelist kaitset avaldas ta alles pärast seda, kui Eesti politsei oli ta kinni pidanud. Isik on selgitanud, et ei soovinud Lätti jääda, kuna tema kogemuse järgi lükkavad Läti piirivalvurid inimesi tagasi.
4.5.PPA hinnangul annab isiku senine käitumine alust prognoosida, et kui rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusena tekib tal kohustus Eestist lahkuda, ei pruugi ta seda vabatahtlikult täita. Samuti esineb oht, et kui Eesti soovib isiku Läti Vabariigile üle anda, ei ole ta vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda.
4.6.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole talle tuttav riik ning tal puuduvad dokumendid ja piisavad rahalised vahendid. PPA-l puudub veendumus, et isik peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni.
4.7.Kinnipidamine on PPA taotluse järgi proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning võimalikuks üleandmiseks Lätile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ja vajaduse korral psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine tal sellist meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
5.Kohtuistungil nõustus isiku esindaja, et kinnipidamiseks esineb nii õiguslik kui ka faktiline alus kuid leidis, et tähtaeg võiks olla lühem.
3-26-2959
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud üksnes siis, kui leebemaid alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul eeldab kinnipidamine põgenemisohu esinemist.
8.Kohus rahuldas 23.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Läti Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud tõendid, sealhulgas isiku mobiiltelefoni asukoha- ja otsinguandmed ning temaga koos liikunud isikute selgitused, annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti, kust ta liikus edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning tal on väljakujunenud toimiv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks ka praegusel juhul toimida ladusalt.
12.Samas esineb praeguses menetlusetapis määramatus selles, kas isikut on võimalik Läti Vabariigile üle anda. PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti Vabariik peaks vastama
3-26-2959 eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
14.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
15.Isik saabus enda sõnul Eestisse teekonnal Egiptus – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis ning avaldas selleks soovi alles pärast Eestis kinnipidamist. Isik on selgitanud, et ei soovinud Lätti jääda, kuna tema kogemuse järgi lükkavad Läti piirivalvurid inimesi tagasi. Need asjaolud annavad alust kahelda, et isik täidaks tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult või oleks üleandmismenetluses ametiasutustele kättesaadav.
16.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 68 p 6 alusel. Grupp, kellega koos isik liikus, ei võtnud Eestisse saabudes ise politseiga ühendust. Asjaolude põhjal on pigem alust järeldada, et nad püüdsid politsei eest varjata ja tabamist vältida. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast kinnipidamist. Tema käitumine viitab valmisolekule liikuda edasi ebaseaduslikult ja vältida enda väljasaatmist.
17.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
18.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
19.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.