Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik X. X (sündinud xx.xx.xxxx, Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi kodanik) keda esindab PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Janus Paurman
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 23.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks (23.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). Kooskõlas HKMS § 134 lg 2 punktiga 1 asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse araabia keelde masintõlget kasutades.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) patrull sai 21.09.2026 väljakutse aadressile Valukoja tn 2, Tallinn, islami kultuurikeskuse juurde, kus oli neli immigranti.. Kõik neli isikut rääkisid araabia keelt. Nad rääkisid, et nad on tulnud Valgevenest. Seal oli isik, kes aitas neil ületada ebaseaduslikult Läti piiri ning andis juhised, kuidas jõuda Eestisse. Eestisse saabusid nad 20.09.2026 ning nad ise leidsid Islami Kultuurikeskuse „Google“ abil. Isikutele selgitati, et nad on kinni peetud kuni 48 tunniks. Patrull toimetas isikud Tallinna kinnipidamiskeskusesse.
2.Üks kinnipeetud isikutest oli X. X, kes peeti kinni 21.09.2026 kell 17.08.2026 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel (dtl 8-10; 11-12).
3-26-2963
3.Kinnipidamiskeskuses avaldas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik 22.09.2026 kell 14:23 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, ja 7 alusel (dtl 13-16).
4.PPA esitas 22.09 2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X. X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse VSS § 6 8 pga 6. Isiku Lätile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on järgmised.
4.1.Tema isik tuvastati ütluste alusel (vt isiku tuvastamise akt dtl 22). Tal ei olnud kaasas reisidokumente.
4.2.Kuna on andmeid, et isik sisenes Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu teeb PPA vastuvõtmispalve tema üleandmiseks Läti Vabariigile. Läti on tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Läti nõustub vastuvõtmispalvega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kinnipidamine on vajalik, et tagada tema kättesaadavus ja üleandmine. PPA varasema praktika kohaselt on põhjendatud eeldada, et isiku Lätile üleandmine võimalik.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, s.o rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui teda ei saa üle anda Läti Vabariigile, vaadatakse tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb välja selgitada tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja kaitse taotlemise asjaolud. Menetlus hõlmab rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmist, intervjuud taotlejaga, tõendite läbivaatamist, telefoni läbivaatamist ja päritolumaainfo kogumist.
4.4.Põgenemisohtu põhistab PPA VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 6 8 p 6 alusel. Isiku käitumine näitab valmisolekut rikkuda oma eesmärgi saavutamiseks erinevate riikide õigusnorme ning seda ei saa pidada juhuslikuks või ühekordseks eksimuseks. Isik on eelnevalt reisinud läbi vähemalt ühe liikmesriigi, kuid ei ole seal rahvusvahelise kaitse soovi esitanud, vaid reisis edasi, et leida talle meelepärane Schengeni liikmesriik. Isik on ise avaldanud, et ta soovis tulla Euroopasse, peamiselt Ühendkuningriiki või Saksamaale (dtl 9-10). Suure tõenäosusega on isik Eestisse reisimiseks kasutanud kõrvalist abi, ta on ennast varjanud. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti kui Läti-Eesti piire. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt kinni peetud. Isiku sõnade kohaselt liikus ta juba maikuus Valgevenesse, et liikuda edasi Euroopasse, kuid jäi 2 kuud tagasi Leedus politseile vahele ja suunati tagasi Lätti, kust suunati ta omakorda tagasi Valgevenesse. Isik on taas ületanud ebaseaduslikult piiri, mis näitab, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. 12.12.2025 on Leedu keeldunud isikule viisat väljastamast.
4.5.Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et tema puhul võiks eeldada valmisolekut talle pandud kohustuste vabatahtlikuks ja nõuetekohaseks täitmiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud oht, et juhul, kui Eesti Vabariik hakkab isiku rahvusvahelise kaitse taotlust menetlema, kuid taotlus jäetakse rahuldamata ning isikul tekib kohustus Eestist lahkuda, ei pruugi ta iseseisvalt väljasõidukohustust täita. Samuti juhul kui isikul tekib kohustus Eestist lahkuda või kui teda soovitakse üle anda Läti Vabariigile, ei pruugi ta täita talle pandud kohustusi vabatahtlikult ning võib püüda vältida ametiasutustele kättesaadav olemist.
4.6.Leebemad meetmed ei ole piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning esineb põgenemise oht. Eesti ei ole talle tuttav riik ning tal puuduvad
3-26-2963 piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks. PPA-l pole tema vastu usaldust ega veendumust, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Asjaolu, et ta on proovinud oma teekonda varjata, kinnitab, et ta ei ole usaldusväärne. Schengeni liikmesriikide vahel pole piirikontrolli, mistõttu ei oleks tema ebaseadusliku rände jätkamine takistatud.
4.7.Kinnipidamine on PPA taotluse järgi proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning võimalikuks üleandmiseks Lätile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ja vajaduse korral psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine tal sellist meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
5.Istungil tõdes isiku esindaja, et õiguslik ja faktiline alus kinnipidamiseks on olemas kuid leidis, et tähtaeg võiks olla lühem.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul on kinnipidamise eelduseks põgenemisohu esinemine.
8.Kohus rahuldas 23.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevaga täiendavalt kirjalikud põhjendused.
9.Kohus leiab, et kinnipidamine on praegusel juhul võimalik mõlemal PPA esile toodud alusel ning nendele on võimalik menetluse praeguses etapis tugineda üheaegselt. On selge, et esimese eelistusena viib PPA läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 näeb ette, et kui asüülitaotleja on sisenenud Schengeni ruumi ebaseaduslikult, vastutab tema taotluse läbivaatamise eest esimene liikmesriik, kuhu ta sisenes. Asjas kogutud tõendid sh tema mobiiltelefoni asukoha ja otsinguandmed ning temaga koos liikunud isikute selgitused annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esmane Schengeni alale saabumise riik on Läti, kustkaudu ta liikus Eestisse.. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid käimas üleandmise menetluses, mille raames tuleb arvestada määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
10.VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata ning art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Võttes aluseks taotluse, on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, vaid selle eest vastutab Läti Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning PPA-l on väljakujunenud sujuv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohus ei näe põhjust, et selliselt ei võiks menetluse käik ladusalt toimida ka siinsel juhul.
12.Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
3-26-2963 määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Lätile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Kui leiab kinnitust, et taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik on teine riik ning see riik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist juba siinses asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. Üleandmismenetluses tuleb VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaselt kinnipidamisel järgida määruse (EL) 2024/1351 artiklis 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku varjupaigataotluse menetlusega, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
14.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
15.Isik on ise avaldanud, et ta soovis tulla Euroopasse, peamiselt Ühendkuningriiki või Saksamaale. Suure tõenäosusega on isik Eestisse reisimiseks kasutanud kõrvalist abi, ta on ennast varjanud. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti kui Läti-Eesti piire. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt kinni peetud. Isiku sõnade kohaselt liikus ta juba maikuus Valgevenesse, et liikuda edasi Euroopasse, kuid jäi 2 kuud tagasi Leedus politseile vahele ja suunati tagasi Lätti, kust suunati ta omakorda tagasi Valgevenesse. Isik on taas ületanud ebaseaduslikult piiri, mis näitab, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. 12.12.2025 on Leedu keeldunud isikule viisat väljastamast. Isiku taustakontrollis on tulnud info, et ühe julgeolekupäringu vastus oli edukas, kuid selle päringu sisu ei ole võimalik avada enne rahvusvahelise kaitse taotlust vastu võtmist.
16.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 68 p 6 alusel. Grupp, millega koos isik liikus, ei võtnud Eestisse saabudes ise politseiga ühendust. Pigem on asjaolude põhjal alust järeldada, et nad püüdsid end politsei eest varjata ja vältida tabamist. Varjupaigataotluse esitas ta pärast kinnipidamist. Tema käitumine viitab valmidusele liikuda edasi ebaseaduslikult ja vältida enda väljasaatmist.
17.VRKS § 67 lg 1 sätestab, et PPA võib kasutada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koosmõjus). Praeguse seisuga, arvestades põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust, pole piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid tema kättesaadavuse PPA-le.
18.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
19.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1).
3-26-2963 /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.