Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik X. X, esindaja Janus Paurman Lihtmenetluses, 28. septembril 2026 kinnisel kohtuistungil
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X. X (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui kolm kuud.
2.Määruse avaldamise korral asendada X. X nimi tähemärgiga ja jätta tema sünniaeg avaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas X. X 26. septembril 2026 kell 19.00 Tallinna sadamas D-reisiterminalis kinni.
PPA esitas 27. septembril 2026 taotluse saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. PPA taotluse põhjendused on järgmised.
2.1.Puudutatud isik on Läti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotleja. Ta lahkus 26. septembril 2026 Lätist, kuigi tal ei olnud õigust sealt lahkuda, ning sisenes Eestisse eesmärgiga liikuda transiidina edasi Soome või sealt Saksamaale. Isik on ka varem Lätist Soome lahkunud ja Soome ametivõimud saatsid ta Dublini menetluse raames Lätti tagasi.
2.2.PPA käsitab Lätit puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigina ja peab isiku kinni tema Läti Vabariigile üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013, artikli 44 alusel. PPA peab esitama tagasivõtuteatise hiljemalt 11. oktoobril 2026 ning taotluses toodud maksimaalseid tähtaegu arvestades tuleb isik Lätile üle anda hiljemalt 29. novembril 2026. Üleandmise otsuse vaidlustamine võib üleandmise peatada.
2.3.PPA hinnangul esineb põgenemisoht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 punktides 6 ja 9 nimetatud asjaolude tõttu. Isik on korduvalt lahkunud omavoliliselt Lätist, sest kardab rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist, ja soovib liikuda talle sobivasse sihtriiki. Tema senine käitumine näitab PPA hinnangul, et vabaduses viibides ei jääks ta Eestis Läti Vabariigile üleandmist ootama.
2.4.PPA leiab, et puudutatud isikul on oskused, vahendid ja võimalused teise liikmesriiki reisimiseks. Tal puuduvad Eestis perekonnaliikmed ja seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta sisenes Eestisse ebaseaduslikult, kavatsedes jätkata liikumist teise Schengeni liikmesriiki.
2.5.PPA hinnangul ei taga välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-s 67 nimetatud kinnipidamise alternatiivid isiku kättesaadavust. Liikumisvabaduse piirangu ning reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi hoiulevõtmise kohaldamine eeldaks usaldust, milleks isiku varasem käitumine alust ei anna. Vabastamise korral on tõenäoline, et ta varjaks end ametivõimude eest või püüaks liikuda järgmisse liikmesriiki.
2.6.PPA peab isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist proportsionaalseks, kohaseks ja vajalikuks tema Läti Vabariigile üleandmise tagamiseks. PPA-le teadaolevalt ei välista isiku terviseseisund kinnipidamist, erivajadusi tal ei ole ning kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi.
3.Istungil palus isik lühendada kinnipidamise tähtaega. Isik selgitas, et tal on stress, depressioon ja migreen ning et ta on üritanud ka enesetappu sooritada. Isiku esindaja kinnitas, et lühemast tähtajast piisab, sest isik teeb PPA-ga igati koostööd.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
5.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on põgenemisohu esinemine (määruse (EL) 2024/1351 art 44 lg 2). Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
6.Ülaltoodust tulenevalt peavad taotluse rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) esineb kinnipidamise alus; 2) esineb põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid ei ole võimalik kohaldada ning 4) kinnipidamine on proportsionaalne.
7.Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise
taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA esitatud taotlus vastab määruses sätestatud nõuetele (§ 2 lg 4).
8.Taotlusele lisatud tõenditest järeldub, et puudutatud isik on Läti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotleja. Seega on VRKS § 65 lg 2 p 7 eeldused täidetud. Isiku kinnipidamise eesmärk on tagada tema kättesaadavus tema üleandmiseks Läti Vabariigile.
9.PPA põhjendab põgenemisohtu sellega, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ning on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (vt VSS § 6 8 p-d 6 ja 9). Kohus nõustub selle järeldusega. Isik on korduvalt lahkunud Lätist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel, kuna arvas, et saab seal negatiivse vastuse, ning ei soovinud, et ta kodumaale tagasi saadetakse. Isik on suutnud edukalt korraldada oma teekonna alustuseks läbi Dubai ja Valgevene Lätti, seejärel Lätist Soome ning pärast Soomest Lätti tagasisaatmist uuesti Tallinna sadamasse kavatsusega liikuda uuesti edasi Soome. Neid asjaolusid arvestades ei pea kohus usutavaks, et isik leebemate meetmete kohaldamise korral ootaks Eestis oma Lätti tagasisaatmist, vaid pigem prooviks uuesti liikuda mõnda teise Euroopa Liidu riiki.
10.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Sealhulgas tuleb isikule kinnipidamiskeskuses tagada nii migreeniravi kui ka psühholoogiline nõustamine või vajaduse korral psühhiaatriline ravi seoses stressi, depressiooni ning suitsiidikatsetega. Seetõttu ei ole vähemalt praeguse seisuga alust asuda seisukohale, et isiku terviseprobleemid takistaksid tema kinnipidamist. Kohus ei välista, et see olukord võib muutuda, ning sel juhul on isikul võimalik taotleda enda kinnipidamiskeskusest vabastamist. Praegusel juhul kaalub võimaliku negatiivse mõju isiku vaimsele tervisele siiski üles eespool käsitletud kõrge põgenemisoht. Ka vaba aja veetmise võimalused ja vabas õhus viibimise võimalus peaksid kinnipidamise negatiivset mõju vähendama.
11.Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kolmeks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärki tagada isiku kättesaadavus tema üleandmiseks Läti Vabariigile. Kohus rõhutab, et kuigi luba on antud kolmeks kuuks, ei tähenda see, et isikut peakski kolm kuud kinni pidama. PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). Isik vabastatakse maksimumtähtajast varem ka juhul, kui õnnestub saavutada tema kiirem üleandmine Lätile.
12.Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 kohaselt tuleb kinnipeetav vabastada, kui üleandev liikmesriik ei suuda pidada kinni vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamise tähtaegadest või teha art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 osutatud viienädalase tähtaja jooksul.
13.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga.
15.Praeguse määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga. Tema sünniaeg tuleb jätta avaldamata (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.