Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik X. X (sündinud xx.xx.xxxx, Nepali kodanik), esindaja PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Nora Kurik
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 26.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 26.09.2026, s.o kuni 26.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse nepali keelde masintõlke abil.
24.09.2026 kell 13.21 asusid patrullpolitseinikud kontrollima Tallinnas aadressil Lembitu 7 kahte ebaseaduslikult riigis viibivat isikut. Isikutel ei olnud kaasas dokumente.
2.Üks isikutest oli X. X, kes peeti 24.09.2026 kell 13.21 Tallinnas aadressil Lembitu 7 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel.
3.Isik avaldas 25.09.2026 suulise vestluse käigus soovi saada varjupaika, sest tema sõnul ei ole koduriigis turvaline, ning esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti 25.09.2026 kell 13.15 kinnipidamiskeskuses kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 2, 5, 6 ja 7 alusel.
3-26-3017
4.PPA esitas 25.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg-s 1 sätestatud põhimõttele, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes VSS § 68 p-ga 6. Isiku Lätile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Nepali kodanik. Ta on sündinud xx.xx.xxxx, tema sünnikoht on Nepal ning emakeel on nepali keel. Muid keeli isik ei oska. Isikusamasus tuvastati esitatud rahvuspassi alusel. Isikul ei ole Eestis lähedasi ega perekonnaliikmeid ning erivajadused puuduvad.
4.2.Isiku reisiteekond oli Nepal–India–Venemaa–Valgevene–Läti–Eesti. Isiku sõnul pidid nad Valgevenes maksma üleviimise tasu ning neile lubati, et nad viiakse Hispaaniasse. Veoga oli seotud neli inimest ja suhtlus toimus WhatsAppi kaudu. Esialgu tuvastatud andmetel sisenes isik Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. PPA teeb isiku Läti Vabariigile üleandmiseks tagasivõtutaotluse ning käsitab Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Läti nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu tõttu. Kui isikut ei saa Läti Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 68 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis ning avaldas Eestis soovi rahvusvahelist kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. Isik peitis end enne kinnipidamist ametivõimude eest, soovis liikuda edasi Hispaaniasse ja oli maksnud teekonna eest smugeldajale 10 000 dollarit. Need asjaolud annavad PPA hinnangul alust kahelda selles, et isik täidaks tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse või oleks üleandmismenetluses ametiasutustele kättesaadav.
4.5.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid ja Eestiga seosed ning ta on kasutanud reisimisel smugeldajate abi. PPA hinnangul ei ole piisavat alust usaldada, et isik järgiks vabaduses viibides talle pandud kohustusi ja oleks ametiasutusele vajalikul ajal kättesaadav.
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 26.09.2026 kohtuistungil.
KOHTU PÕHJENDUSED
3-26-3017
6.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud üksnes siis, kui leebemaid alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul eeldab kinnipidamine põgenemisohu esinemist.
8.Kohus rahuldas 26.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Läti Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed, sealhulgas isiku selgitused ja taustakontrolli kokkuvõte, annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti, kust ta liikus edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning tal on väljakujunenud toimiv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks ka praegusel juhul toimida ladusalt.
12.PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas
3-26-3017 kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
14.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
15.Isiku reisiteekond oli Nepal–India–Venemaa–Valgevene–Läti–Eesti. Ta saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus. Ta avaldas Eestis soovi rahvusvahelist kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. Enne kinnipidamist peitis isik end ametivõimude eest. Isiku eesmärk oli liikuda edasi Hispaaniasse ning ta oli maksnud smugeldajale teekonna eest 10 000 dollarit. Need asjaolud annavad alust kahelda, et isik täidaks tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult või oleks üleandmismenetluses ametiasutustele kättesaadav.
16.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 6 8 p 6 alusel. Menetluses kogutud andmed viitavad, et isik on olnud valmis liikuma ebaseaduslikult läbi Euroopa Liidu liikmesriikide. Tema käitumine viitab valmisolekule liikuda edasi ebaseaduslikult ja vältida enda väljasaatmist.
17.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
18.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
19.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.