Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Rika Laarits Puudutatud isik X. X (sündinud xx.xx.xxxx, Jeemeni kodanik), keda esindab PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Janus Paurman.
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 24.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 24.09.2026 (24.12.2026 kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse araabia keelde masintõlke abil.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri patrull sai 22.09.2026 väljakutse aadressile Narva mnt 38-14, Tallinn, kus võisid viibida immigrandid. Kohapeal selgus, et kokku oli viis isikut, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ja kes ei osanud oma Eestis viibimist selgitada. Politsei pidas kõik isikud kinni ja toimetas kinnipidamiskeskusesse asjaolude väljaselgitamiseks.
2.Üks isikutest oli X. X, kes peeti kinni 22.09.2026 kell 20.26 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel.
3.23.09.2026 kell 10.17 esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti kinnipidamiskeskuses kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel.
3-26-2986
4.PPA esitas 23.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-dega 3 ja 6. Isiku vastutavale liikmesriigile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklile 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Jeemeni kodanik. Ta on sündinud xx.xx.xxxx Jeemenis, tema emakeel on araabia keel ning ta oskab ka inglise keelt. Isikusamasus tuvastati isiku enda esitatud andmete alusel ja isikusamasuse tuvastamise aktiga. Isikul ei ole Eestis lähedasi ega perekonnaliikmeid ning tuvastatud erivajadused puuduvad.
4.2.Isiku selgituse kohaselt lahkus ta 01.09.2026 Jeemenist ning liikus Egiptuse, Venemaa ja Valgevene kaudu Euroopa Liitu. Ta ületas 18. või 19.09.2026 kella 22.00 paiku Valgevene piiri, kuid ei osanud nimetada riiki, kuhu ta sisenes. Isiku reisikaaslase telefonis olnud mobiilsideoperaatori sõnum viitab Lätti saabumisele, kuid PPA kontrollib, kas isik saabus Schengeni alale Läti, Leedu või Poola kaudu. PPA esitab tagasivõtutaotluse pärast esmalt läbitud liikmesriigi kindlakstegemist, tõenäoliselt Lätile.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu tõttu. Kui isikut ei saa vastutavale liikmesriigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 6 8 p-de 3 ja 6 alusel. Isik saabus Jeemenist Egiptuse, Venemaa ja Valgevene kaudu Euroopa Liitu. Ta ei pöördunud enne Eestis kinnipidamist ühegi ametiasutuse poole rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Isiku ütluste kohaselt soovisid kõik peale ühe reisikaaslase liikuda edasi Põhjamaadesse, Norrasse või Rootsi. Eestisse jõudes ei pöördunud ta ametivõimude poole, vaid viibis majutuskohas. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta 23.09.2026 pärast seda, kui Eesti politsei oli ta kinni pidanud.
4.5.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isiku senine käitumine, ebaseaduslik piiriületus ja liikumine, soov liikuda edasi Norrasse või Rootsi ning Eestis lähedaste puudumine annavad alust arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides ametiasutustele kättesaadav olla. PPA-l puudub veendumus, et isik peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni.
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 24.09.2026 kohtuistungil.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud üksnes siis, kui leebemaid alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
3-26-2986
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul eeldab kinnipidamine põgenemisohu esinemist.
8.Kohus rahuldas 24.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA viib esmajärjekorras läbi isiku vastutavale liikmesriigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 kohaselt tuleb kindlaks määrata isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik. Asjas kogutud andmed, sealhulgas isiku selgitused ja reisikaaslase telefonis olnud teave, annavad põhjendatud aluse arvata, et isik saabus Euroopa Liitu Valgevenest tõenäoliselt Läti kaudu, kuid välistatud ei ole ka Leedu või Poola. PPA teeb tagasivõtutaotluse pärast esmalt läbitud liikmesriigi kindlakstegemist.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei ole esimene liikmesriik, kuhu puudutatud isik saabus. PPA on kinnitanud, et selgitab välja vastutava liikmesriigi ja esitab tagasivõtutaotluse esimesel võimalusel. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks praegusel juhul toimida ladusalt.
12.Samas esineb praeguses menetlusetapis määramatus selles, millisele liikmesriigile ja kas isikut on võimalik üle anda. PPA ei ole veel jõudnud tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 artikli 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui vastutav liikmesriik keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui vastutav liikmesriik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
3-26-2986
14.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
15.Isik saabus enda sõnul Eestisse teekonnal Jeemen – Egiptus – Venemaa – Valgevene – Euroopa Liit – Eesti. Ta ületas Valgevene piiri, kuid ei osanud nimetada riiki, kuhu ta sisenes, ega taotlenud enne Eestis kinnipidamist rahvusvahelist kaitset. Isiku ütluste kohaselt soovisid tema grupi liikmed liikuda edasi Põhjamaadesse, Norrasse või Rootsi. Eestisse jõudes ei pöördunud ta ametivõimude poole, vaid viibis majutuskohas, ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast kinnipidamist. Need asjaolud annavad alust kahelda, et isik täidaks tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult või oleks üleandmismenetluses ametiasutustele kättesaadav.
16.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 6 8 p 6 alusel. Menetluses kogutud andmed viitavad, et isik on olnud valmis liikuma ebaseaduslikult läbi Euroopa Liidu liikmesriikide. Tema käitumine viitab valmisolekule liikuda edasi ebaseaduslikult ja vältida enda väljasaatmist.
17.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades ei ole piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
18.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
19.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.