Resolutsioonmääruse tegemise 24.09.2026, Tallinn aeg ja koht Resolutsioonmääruse 28.09.2026 täiendamise kirjeldava ja põhjendava osaga tegemise aeg Haldusasja number
3-26-2992
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X (sündinud xx.xx.xxxx) Puudutatud isiku esindaja – Uljana Ponomarjova Rae valla esindaja Y. Y
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 24.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks
3-26-2992
kuni kolmeks (3) kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-s 6 sätestatud põgenemise oht. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.23.09.2026 varahommikul märkasid Tallinna Sadama A-terminali piiripunkti ametnikud kolme mustanahalist meest, kes näisid imelikult riietatud, määrdunud ning kõnetamise peale ei vastanud, vaid hakkasid üksteisega suhtlema arusaamatus keeles. Kui neilt passe küsiti, suudeti kolme peale öelda, et passe neil ei ole ning nad on pärit Sudaanist. Üks kinnipeetud isikutest oli X. X, kes peeti kinni 23.09.2026 kell 5.22 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. 23.09.2026 esitas isik vestlusel soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik 23.09.2026 kell 13.00 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5, 6, 7 alusel. Isiku reisiteekond: Sudaan – Venemaa – Valgevene – Läti/Leedu – Eesti. (Kuigi isik ei suutnud ise täpselt öelda, kas tuli Lätist või Leedust, siis tema reisikaaslaste juttude põhjal läbisid nad koos teekonna Leedust Eestisse.)
1.2.PPA teeb tagasivõtupalve Leedule, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Kui Leedu nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA on esialgsete andmete pinnalt tuvastanud, et isik on saabunud Schengeni alale Leedu Vabariigi kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Leedut isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Leedu Vabariigi pädevatele ametiasutustele isiku tagasivõtutaotluse eesmärgiga anda isik üle Leedule. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine vajalik tagamaks tema kättesaadavus ning üleandmine Leedule. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Leedu Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni.
1.3.Juhul, kui Leedu Vabariik ei pea siiski võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning selle läbiviimine ja vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
1.4.Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tema senine käitumine, hoiakud ning menetluse käigus antud selgitused annavad alust kahelda selles, et isik täidaks talle tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, ta on reisinud läbi mitme turvalise riigi ja ta ei ole kordagi esitanud neis riikides soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Soov tuli alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud. Isik tuli Venemaale õppima, kuid kuna see riik ei olnud nii turvaline kui ta arvas, siis otsustas edasi Euroopasse liikuda. Isiku käitumine annab alust prognoosida, et juhul, kui Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusena tekib isikul kohustus Eestist lahkuda, võib tema varasem eesmärgipärane ja nõudeid eirav käitumismuster jätkuda. Kui isikule tekib väljasõidukohustus, ei pruugi ta seda vabatahtlikult täita. Isik võib väljasõidukohustuse täitmise asemel püüda oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
2(7)
3-26-2992
1.5.Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll.
1.6.VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemisoht, Eesti ei ole isiku jaoks tuttav riik, tal puuduvad dokumendid, ta on saatjata alaealine ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud.
1.7.Isik on politseile teatanud, et ta on 16-aastane. PPA-l on tekkinud kahtlus isiku esitatud vanuseandmete õigsuses. Kahtlus põhineb nii isiku enda ütlustel ja tema poolt esitatud andmetel, kui ka tema visuaalsel hindamisel, mille põhjal ei ole võimalik pidada isiku väidetavat vanust usaldusväärseks. PPA on kaasanud menetlustoimingute kõrvale Rae valla laste ja perede heaoluspetsialisti Y. Y. Alaealise kinnipidamine on tema parimates huvides, sest see tagab tema turvalisuse. Isik on ilma täiskasvanu saatjata võõras riigis, tal puuduvad piisavad elatusvahendid ja teadmised teises keskkonnas hakkama saamiseks, teda on kinni peetud olukorras, kus ta on juba rikkunud seadust ning arvestades tema liikumissuunda, viisi ja käitumist. Suure tõenäosusega on isik Eestisse jõudmiseks kasutanud smuugeldaja abi. Vabaduses viibides võib isik seetõttu võtta smuugeldajaga uuesti ühendust või võib smuugeldaja ise temaga ühendust võtta eesmärgiga jätkata ja lõpule viia ebaseaduslik reisiteekond. Kuna tegemist on võimaliku alaealisega võib smuugeldaja abi kasutamine alaealise puhul kaasa tuua tavapärasest suurema ärakasutamine ja vägivalla riski ning alaealine ei pruugi olla võimeline ohtlikke olukordi iseseisvalt hindama või neist väljuma. Teekonnal võib alaealine sattuda olukordadesse, kus puudub juurdepääs piisavale toidule, joogiveele, arstiabile või muule esmavajalikule abile. Samuti võib esineda füüsilise vägivalla, ähvardamise, sundimise, ärakasutamise ja inimkaubanduse ohte. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud ööpäevaringne järelevalve, toitlustus vastavalt tema religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus (konsoolimängud, teler, spordivõimalused jm huvitegevus) ning meditsiiniline abi. Soovi korral saab ta kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega.
1.8.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 24.09.2026 kohtuistungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 24.09.2026 kohtuistungil, et ei ole kinnipidamisele mingeid vastuväiteid. Küsimusele, mis eesmärgil Eestisse tuli, vastas isik, et täpselt ei valinud Eestit, jättis oma kodumaa, põgenes, oli kodutu, kannatas palju nii füüsiliselt kui ka vaimselt, ei saanud õppida ega elada oma elu. Isik täpselt ei tea mis riike läbis enne Eestit ega tea, kuidas siia jõudis. Isik märkis, et teab ainult Valgevene, ülejäänud teekond kulges autos. Valgevene piiri ületas isik jalgsi ja liikus ka edasi jalgsi. Isik kinnitas, et ületas piiri ebaseaduslikult. Küsimusele, kas isik oli teadlik, et ületas piiri ebaseaduslikult, vastas isik esmalt, et ei olnud, siis aga parandas, et oli teadlik. Isik kinnitas, et piiriületusel oli tal abilisi. Eestis tuttavad puuduvad. Küsimusele, kuhu isik soovis reisida, vastas isik, et ta ainult otsin kaitset, tal ei olnud kindlat kohta, kuhu jõuda. Isik ei teadnud, kuhu tahab Tallinna sadamas reisida. Talle 3(7)
3-26-2992
öeldi, et minnakse teise riiki, seega ta läks. Isik jäi kohtuistungil selle juurde, et on alaealine. Isik reisis koos teistega.
4.Puudutatud isiku esindaja selgitas 24.09.2026 kohtuistungil järgmist. Faktiline ja õiguslik alus on kinnipidamiseks olemas, aga vaidlen tähtaja üle. Vaidlen ka ühe aluse üle, mis on üleandmiseks Leetu. Hetkel on isik alaealine. Kuna ta on alaealine, siis tema taotluse eest vastutab see liikmesriik, kus taotlus registreeriti ja selleks on Eesti. Asjas nr 3-26-2285 on antud küsimust ka varem käsitlenud, siis ta ei kuulu üleandmisele. Küll on alus kinnipidamiseks VRKS tavamenetluse alusel, kuivõrd esineb põgenemisoht. Kinnipidamine on õigustatud ainult üheks kuuks, selle aja jooksul on PPA-l võimalik teha vanuse kindlaks määramise protseduure. Nii kaua käsitletakse teda alaealisena. Alaealise puhul on kinnipidamine äärmuslik meede ja 3 kuuline tähtaeg on liiga pikk.
5.Rae valla esindaja selgitas 24.09.2026 kohtuistungil, et viibis eile tausta tuvastamise juures. Esmane hinnang on, et isik ei ole alaealine. Toetab PPA taotlust, et isik jääb KPK-sse kuni kolmeks kuuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
7.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
8.Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et VRKS § 60 lg-s 1 nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (p 1) ning kinnipidamine on VRKS § 69 lg-s 2 sätestatu kohaselt alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlustel vajalik ja alaealise parimates huvides (VRKS § 69 lg 1). Tulenevalt VRKS § 69 lg 2 p-st 2 võib kinnipidamine olla alaealise parimates huvides saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse. Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega (VRKS § 69 lg 3 ls 1).
9.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus, sh alaealise saatjate isiku puhul peab kinnipidamine olema tema heaolu ja turvalisuse kaalutlusel vajalik ning tema parimates huvides; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st liikumisvabaduse piiramist ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine võimalik ei ole ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need eeldused täidetud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
10.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Leedule (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 322-56, p 16). Usutav on PPA väide, et kuigi isik ei suutnud ise täpselt öelda, kas ta tuli Lätist 4(7)
3-26-2992
või Leedust, siis tema reisikaaslaste juttude põhjal läbisid nad koos teekonna Leedust Eestisse (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 23). Ka 24.09.2026 kohtuistungil on isik kinnitanud, et reisis koos teistega.
11.PPA on isiku 23.09.2026 kell 13.00 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel (dtl 3). PPA on oma 23.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Leedule tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui Leedu nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras.
12.Kohtu hinnangul ei ole VRKS § 65 lg 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alus praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivitu. Kuigi puudutatud isiku vanus ning tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik ei ole praeguseks lõplikult kindlaks tehtud, ei ole isiku Leetu üleandmine ilmselgelt perspektiivitu. Asja materjalist nähtuvalt on isik saabunud Valgevenest Schengeni alale. Esmalt on PPA-l tekkinud kahtlus isiku vanuse osas ning ka kohtuistungil on kohtul selline kahtlus tekkinud, arvestades isiku välimust, käitumist ning antud ütlusi. Kui vanuse hindamise tulemusel tuvastatakse, et isik on täisealine, võib vastutava liikmesriigi määramisel tulla kohaldamisele määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõige 1. Kui isikut tuleb jätkuvalt käsitada saatjata alaealisena, peab PPA hindama Leedu vastutust sama määruse artikli 25 alusel ning võtma artikli 23 kohaselt esmase kaalutlusena arvesse lapse parimaid huve. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole piisavalt andmeid, et välistada Leedu vastutus kummagi alternatiivi korral. Seetõttu võib kinnipidamise eesmärgiks olla isiku kättesaadavuse tagamine võimaliku üleandmise menetluseks, tingimusel, et PPA viib vanuse hindamise ja artikli 25 kohase kontrolli läbi viivitamata ning üleandmisperspektiiv püsib kogu kinnipidamise vältel reaalne (vt Tallinna Halduskohtu 18.09.2026 määrus nr 3-26-2253).
13.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui Leedu ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 24). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel.
14.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
15.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 23.09.2026 (dtl 3). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud veel menetlustoiminguid taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
16.Täidetud on VRKS § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud eeldused. PPA on selgitanud, et puudutatud isiku puhul on tegemist saatjata alaealisega, kelle kinnipidamine on vajalik tema turvalisuse tagamiseks. Ka 24.09.2026 kohtuistungil osalenud lastekaitsetöötaja on toetanud PPA taotlust. Seejuures on isikul smugeldaja kontaktid, mistõttu võib ta olla mõjutatav teiste isikute poolt, kes on seotud ebaseadusliku rändega ning võivad puudutatud isikut majandusliku kasu saamise eesmärgil ära kasutada. Ühtlasi puudub isikul Eestiga igasugune sotsiaalne ja majanduslik seos, ta ei valda kohalikku keelt ega tavapäraseid siin kasutatavaid võõrkeeli. Seetõttu puudub kahtlus, et KPK-sse paigutamine on alaealise parimates huvides.
17.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Leedule tagasivõtupalvet esitada ega vanuse hindamist, esineb määramatus, kas on võimalik isikut Leedule üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada
5(7)
3-26-2992
puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Leedu keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
18.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tulnud ebaseaduslikult Eestisse. Kohtuistungil on isik alguses öelnud, et ei teadnud, et osaleb ebaseaduslikus rändes, kuid seejärel kohe muutnud oma vastust ning kinnitanud, et oli sellest teadlik. Järelikult on isik teadlikult osalenud ebaseaduslikus rändes. Asja materjalist nähtub, et isik peeti kinni Tallinna sadamas (dtl 9). 24.09.2026 kohtuistungil kinnitas isik, et ta ei teadnud, kuhu ta sadamast edasi pidi reisima, aga kuivõrd teised ütlesid, et minnakse edasi teise riiki, siis ta läks. Seega ei olnud isiku eesmärk taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis, vaid liikuda mõnda teise riiki. Seejuures ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses turvalises riigis ega ka mitte koheselt Eestisse jõudes, vaid alles siis, kui Eestis ta politsei poolt kinni peeti. Kohtu hinnangul on ilmne, et vabaduses viibides võib isik hakata ennast PPA eest varjama.
19.Põgenemisohtu ei maanda asjaolu, et isik on teinud PPA-ga koostööd peale tema kinnipidamist, kuivõrd muud asjaolud kogumis viitavad, et isik võib vabaduses olles hakata üleandmise või rahvusvahelise kaitse menetlusest kõrvale hoidma.
20.Põgenemisohust tulenevalt ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
21.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks ja üleandmiseks Lätile. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
22.Puudutatud isiku esindaja hinnangul on taotletud kolm kuud liiga pikk periood, arvestades, et üleandmine Leedule peaks võtma vähem aega ning tegemist on alaealise isikuga. Kuigi PPA taotleb luba kolmeks kuuks ning alaealiste puhul kehtib reegel, et paigutatakse minimaalselt vajalikuks ajaks (vt VRKS § 69 lg 3 ls 1), peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kolme kuud.
23.Kohus nõustub puudutatud isiku esindajaga, et määruse (EL) 2024/1351 kohaselt peaks võtma üleandmine vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Leedule üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära ning PPA-l ei ole õigust isikut kinni pidada enam. Arvestades aga PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel
6(7)
3-26-2992
nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust 2), on põhjendatud anda luba pikemaks perioodiks. Seejuures on põhjendatud luba anda pikemaks perioodiks juhul, kui isikut ei õnnestu Leedule üle anda. Lisaks näeb seadus ette rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamiseks 6-kuulise tähtaja. Viimaks tuleb arvestada ka seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks oli vähendada nii PPA kui ka kohtute töökoormust.
24.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 23.09.2026 taotluse tervikuna ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
25.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.