Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba Egiptuse kodaniku X.Q kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS alusel
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik: X.Q (sündinud xx.xx.xxxx, Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik), keda esindab PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Janus Paurman. Saatjata alaealise seaduslik esindaja Kesti Järve.
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 23.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X.Q kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks (23.12.2026 kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). Kooskõlas HKMS § 134 lg 2 punktiga 1 asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse araabia keelde masintõlget kasutades.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) patrull sai 21.09.2026 väljakutse aadressile Valukoja 2, Tallinn, kus pidid olema võimalikud illegaalselt riigis viibivad isikud. Kohapeal selgus, et kokku on neli isikut, kellel ei olnud Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Politsei pidas kõik isikud kinni ja toimetas nad kinnipidamiskeskusesse.
2.Üks kinnipeetud isikutest oli X.Q , kes peeti kinni 21.09.2026 kell 17:08 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3 ning § 613 alusel.
3-26-2966
3.22.09.2026 avaldas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Seetõttu peeti ta 22.09.2026 kell 13:35 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel.
4.PPA esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X.Q kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-ga 6. Isiku Lätile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on järgmised.
4.1.Isik on Egiptuse kodanik, emakeel on araabia keel. Isikusamasus tuvastati isiku sõnade kohaselt. Kontaktandmed puuduvad, pseudonüüme, eelmisi nimesid ega eelmisi kodakondsusi ei ole teada.
4.2.Kuna on andmeid, et isik sisenes Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu, teeb PPA tagasivõtutaotluse isiku üleandmiseks Läti Vabariigile. PPA taotluse järgi on isiku reisiteekond olnud Egiptus – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. Läti on tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Läti nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kinnipidamine on vajalik, et tagada tema kättesaadavus ja üleandmine.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, s.o rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui isikut ei saa üle anda Läti Vabariigile, vaadatakse tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb välja selgitada tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja kaitse taotlemise asjaolud. Menetlus hõlmab rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmist, taotlejaga intervjuu tegemist, tõendite ja telefoni läbivaatamist ning päritolumaainfo kogumist.
4.4.Põgenemisohtu põhistab PPA VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 6 8 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, liikudes Egiptusest Venemaa, Valgevene ja Läti kaudu Eestisse. Isiku telefonist leiti rongipilet Venemaalt Moskvast 14.09.2026 Minskisse; pilet oli vormistatud Y.Y nimele, passi nr A44795473, sünniaeg xx.xx.xxxx. Menetluse käigus on isik andnud enda kohta erinevaid sünniaegu, öeldes, et ta ei tea täpselt, kuid teab, et on 17aastane, ning kinnipidamisel nimetas isik end Alžeeria kodanikuks. PPA hinnangul ei pöördunud isik Lätis rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole, vaid jätkas liikumist Eesti suunas; Eestis avaldas ta rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi alles pärast kinnipidamist.
4.5.PPA hinnangul viitavad isiku selgitused Eestisse jõudmise kohta sellele, et tegevus oli ette planeeritud ja kasutati kõrvaliste isikute abi; välistatud ei ole ka smugeldajate abi kasutamine. Kui isikul tekib kohustus Eestist lahkuda või kui teda soovitakse üle anda Läti Vabariigile, ei pruugi ta talle pandud kohustusi vabatahtlikult täita ning võib püüda vältida ametiasutustele kättesaadav olemist.
4.6.Leebemad meetmed ei ole piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, tal puuduvad Eestis toimetulekuks piisavad rahalised vahendid ning Eesti ei ole talle tuttav riik. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta järgiks kohaldatud alternatiive ja piiranguid.
4.7.PPA leiab, et isiku kinnipidamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning võimalikuks üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutavale liikmesriigile. Isik on ilma
3-26-2966 täiskasvanu saatjata võõras riigis ning on politseile teatanud, et ta on 17-aastane. PPA hinnangul on kinnipidamine vajalik ka isiku turvalisuse tagamiseks. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Samas on märgitud, et isikul on parema käe kaks keskmist sõrme osaliselt eemaldatud ning tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel.
5.PPA jäi kohtuistungil kirjaliku taotluse juurde.
6.Isiku esindaja leidis, et kinnipidamise alus on olemas kuid tähtaeg võiks olla lühem.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
8.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul on kinnipidamise eelduseks põgenemisohu esinemine.
9.Kohus rahuldas 24.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevaga täiendavalt kirjalikud põhjendused.
10.Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et VRKS § 60 lg-s 1 nimetatud liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (p 1) ning kinnipidamine on VRKS § 69 lg-s 2 sätestatu kohaselt alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlustel vajalik ja alaealise parimates huvides (VRKS § 69 lg 1). Tulenevalt VRKS § 69 lg 2 p-st 2 võib kinnipidamine olla alaealise parimates huvides saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse. Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega (VRKS § 69 lg 3 ls 1).
11.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus, sh alaealise saatjate isiku puhul peab kinnipidamine olema tema heaolu ja turvalisuse kaalutlusel vajalik ning tema parimates huvides; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st liikumisvabaduse piiramist ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine võimalik ei ole ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need eeldused täidetud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
12.Kohus leiab, et kinnipidamine on praegusel juhul võimalik mõlemal PPA esile toodud alusel ning neile võib menetluse praeguses etapis tugineda üheaegselt. Esmalt viib PPA läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 näeb ette, et kui rahvusvahelise kaitse taotleja on sisenenud Schengeni alale ebaseaduslikult, vastutab tema taotluse läbivaatamise eest esimene liikmesriik, kuhu ta sisenes. PPA taotluse kohaselt jõudis isik Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu ning tema reisiteekond oli Egiptus – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmise menetluses, milles tuleb arvestada määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
13.VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata ning art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda
3-26-2966 vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
14.Taotluse põhjal on tõenäoline, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ei vastuta Eesti, vaid Läti Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning PPA-l on väljakujunenud praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohus ei näe põhjust arvata, et menetlus ei võiks ka siinsel juhul ladusalt toimida.
15.Olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas isikut on võimalik Lätile üle anda. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei pea Eesti puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendama. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samal ajal. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
16.Kui leiab kinnitust, et taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu võtma või tagasi võtma, on tegemist siinses asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. Üleandmismenetluses tuleb VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt kinnipidamisel järgida määruse (EL) 2024/1351 artiklis 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti vastab eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
17.Kohus märgib täiendavalt, et kui leiab kinnitust, et tegu on alaealisega, tuleb määruse (EL) 2024/1351 art 25 järgi esmalt kontrollida alaealise pereliikme, õe või venna olemasolu teises liikmesriigis, seejärel sobiva sugulase olemasolu ning nende puudumisel on art 25 lg 5 järgi vastutav liikmesriik see, kus saatjata alaealise rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavaldus esimest korda registreeriti, kui see on alaealise huvides parim.
18.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
19.Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. PPA taotluse järgi liikus isik Egiptusest Venemaa, Valgevene ja Läti kaudu Eestisse. Isiku telefonist leiti rongipilet Venemaalt Moskvast 14.09.2026 Minskisse; pilet oli vormistatud Y.Y nimele, passi nr A44795473, sünniaeg xx.xx.xxxx. Isik on menetluse käigus andnud enda kohta erinevaid sünniaegu, öeldes, et ta ei tea täpselt, kuid teab, et on 17-aastane, ning kinnipidamisel nimetas isik end Alžeeria kodanikuks. Isik ei pöödunud Lätis rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole, vaid jätkas liikumist Eesti suunas; rahvusvahelise kaitse taotlemise soov tekkis alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud.
20.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad PPA viidatud põgenemisohu esinemist VSS § 6 8 p 6 alusel. Isik ei taotlenud Lätis rahvusvahelist kaitset, vaid liikus edasi Eestisse. Rahvusvahelise kaitse taotlemise soov tekkis pärast kinnipidamist. Tema käitumine viitab valmisolekule liikuda edasi ebaseaduslikult ja vältida ametiasutustele kättesaadav olemist.
21.Täidetud on VRKS § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud eeldused. PPA on selgitanud, et puudutatud isiku puhul on tegemist saatjata alaealisega, kelle kinnipidamine on vajalik tema turvalisuse tagamiseks. Ta on ilma täiskasvanu saatjata võõras riigis, tal puuduvad piisavad elatusvahendid ja teadmised teises keskkonnas hakkama saamiseks, teda on kinni peetud
3-26-2966 olukorras, kus ta on juba ebaseaduslikult koos teiste isikutega sisenenud Schengeni alale ning arvestades tema liikumissuunda, viisi ja käitumist, on põhjendatud alus arvata, et tema heaolu võib vabaduses viibides ohtu sattuda.
22.VRKS § 67 lg 1 sätestab, et PPA võib kinnipidamise asemel kasutada leebemaid meetmeid: kindlaksmääratud kohas elamist, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguse seisuga, arvestades põgenemisohtu, isiku ütluste kontrollimise vajadust, võimalikku Lätile üleandmist ning asjaolu, et isik on PPA taotluse järgi saatjata alaealine või vähemalt väidetavalt 17-aastane, ei ole piisavat alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid tema kättesaadavuse PPA-le või turvalisuse.
23.Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega arestimajja (VRKS § 69 lg 3 ls 2). Kui alaealine paigutatakse KPK-sse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, sh eakohasteks mänguteks ja huvitegevuseks ning tegevusteks vabas õhus (VRKS § 69 lg 4). Kui saatjata alaealine paigutatakse KPK-sse, majutatakse ta täiskasvanutest eraldi (VRKS § 69 lg 5). PPAl on kohustus need õigused puudutatud isikule tagada.
24.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
25.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.