Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik X. X (sündinud xx.xx.xxxx, Pakistani Islamivabariigi kodanik), keda esindab PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Janus Paurman
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 23.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 23.09.2026 (23.12.2026 kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse urdu keelde masintõlke abil.
21.09.2026 kell 19:00 märkas politseipatrull välismaise välimusega isikut, kes jooksis Männiku tee 104a hoone parklast maja taha. Kontrollimise käigus selgus, et isikul puudusid isikut tõendavad dokumendid. Nimetatud isiku kontrollimise käigus kontrollisid ametnikud ka teist isikut, kellel puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Politsei pidas isikud kinni ja toimetas nad kinnipidamiskeskusesse.
2.Üheks kontrollitud isikuks osutus X. X, kes peeti kinni 21.09.2026 kell 19:05 VSS § 23 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 ning VSS § 613 lg 1 alusel ja toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3-26-2964
3.22.09.2026 avaldas isik taustakontrolli käigus soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning ta peeti 22.09.2026 kell 10:39 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel.
4.PPA esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-ga 6. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Pakistani Islamivabariigi kodanik. Ta on sündinud xx.xx.xxxx, tema emakeel on urdu ning ta oskab inglise keelt. Isikusamasus tuvastati isiku enda esitatud andmete alusel. Isikul lähedasi isikuid ega perekonnaliikmeid Eestis ei ole. Erivajadused puuduvad. Tervisekontroll tehakse kinnipidamiskeskuses esimesel võimalusel.
4.2.Isiku reisiteekond oli Pakistan – Araabia Ühendemiraadid – Valgevene – Läti – Eesti. Esialgu tuvastatud andmetel sisenes isik Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. PPA teeb isiku Läti Vabariigile üleandmiseks tagasivõtutaotluse ning käsitab Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. Kui Läti nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. PPA varasema praktika kohaselt on Läti Vabariik võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu tõttu. Kui isikut ei saa Läti Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 6 8 p 6 alusel. Isik lahkus Pakistanist Dubaisse ning liikus sealt edasi Valgevenesse, kuhu saabus 14.11.2025 töötamise eesmärgil. Valgevenes viibis ta Pakistani passi ja talle väljastatud viisa alusel. Vaatamata varasemale seadusliku reisimise kogemusele ei kasutanud isik Schengeni alale ja Eestisse saabumiseks seaduslikke võimalusi, vaid sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult ning ületas koos teiste isikutega organiseeritult Valgevene-Läti riigipiiri.
4.5.Isiku ütluste kohaselt sai ta Valgevenes sõbralt vedajate kontaktandmed, kelle vahendusel oli võimalik liikuda Euroopasse. 13.09.2026 tehti esimene katse siseneda ebaseaduslikult Läti Vabariiki, ületades riigipiiri redeli abil. Isik peeti kinni ning saadeti tagasi Valgevenesse. 16.09.2026 tegi ta uue piiriületuskatse, mis õnnestus ning ta jõudis Lätti. Isik maksis vahendajale teekonna korraldamise eest 5000 eurot.
4.6.PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu isiku käitumine pärast Läti Vabariigi territooriumile jõudmist. Isik ei pöördunud vabatahtlikult Läti ega Eesti ametivõimude poole, vaid avaldas soovi taotleda Eesti Vabariigis rahvusvahelist kaitset alles pärast seda, kui PPA oli ta tabanud ning toimetanud kinnipidamiskeskusesse. PPA hinnangul on oht, et kui Läti Vabariik on valmis isiku tagasi võtma, ei ole isik vabaduses viibides ametiasutustele kättesaadav.
4.7.PPA leiab, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutavale liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi
3-26-2964 ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
5.Kohtuistungil nõustus isiku esindaja, et kinnipidamiseks esineb nii õiguslik kui ka faktiline alus, kuid leidis, et tähtaeg võiks olla lühem.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud üksnes siis, kui leebemaid alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
7.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul eeldab kinnipidamine põgenemisohu esinemist.
8.Kohus rahuldas 24.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Läti Vabariigile üleandmise menetlust. Asjas kogutud andmed annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti, kust ta liikus edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning tal on väljakujunenud toimiv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks ka praegusel juhul toimida ladusalt.
12.Samas esineb praeguses menetlusetapis määramatus selles, kas isikut on võimalik Läti Vabariigile üle anda. PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
3-26-2964
13.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
14.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
15.Isik saabus enda sõnul Eestisse teekonnal Pakistan – Araabia Ühendemiraadid – Valgevene – Läti – Eesti. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, ei pöördunud Lätis ega Eestis vabatahtlikult ametivõimude poole ning avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset alles pärast Eestis kinnipidamist. Need asjaolud annavad alust kahelda, et isik täidaks tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult või oleks üleandmismenetluses ametiasutustele kättesaadav.
16.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 6 8 p 6 alusel. Isik on organiseeritud abi kasutades ületanud ebaseaduslikult Valgevene-Läti riigipiiri, kasutanud vedajate abi ja tasunud teekonna korraldamise eest 5000 eurot. Tema käitumine viitab valmisolekule liikuda edasi ebaseaduslikult ja vältida enda üleandmist või väljasaatmist.
17.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu, isiku varasemat käitumist ja üleandmismenetluse eesmärki arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
18.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
19.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.