Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
2-23-899 07.11.2024 Tallinn, kohtukantselei kaudu Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall Aktiva Finance Group OÜ hagi M V vastu võla nõudes 22 000,04 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja: M V (isikukood xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja, M V (isikukood xxx) vastu osaliselt kostja ja Xxx AS vahel 13.08.2020. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-xxx tulenevalt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 7540,91 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (7540,91 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev – summa):
5.Ülejäänud osas (põhinõue summas 839,28 eurot, lepingujärgne intress, lepingujärgne viivis, haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitis) jätta hagi rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 50% ulatuses kostja ja 50% ulatuses hageja kanda.
Tsiviilasi nr 2-23-899
Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 1740 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 870 eurot vastavalt menetluskulude jaotusele. Kohustada kostjat tasuma punktis 8 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.01.2023 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 15.02.2023 ja 05.04.2023) M V (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx AS (esialgne võlausaldaja, edaspidi ka kui krediidiandja / laenuandja) ja kostja 13.08.2020 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-xxx, mille kohaselt sai kostja laenu 12 590 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 26,90% ning krediidi kulukuse määras 31,21%. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja oli viivituses alates 4. osamaksest, s.o 10.12.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni s.o 12.04.2021. Laenuandja andis 11.02.2021 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles laenuandja kostjaga 09.04.2021 lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt on põhinõude katteks laekunud 793,86 eurot.
2.Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 11 796,14 eurot; intressi 1341,29 eurot; laenuhaldustasu 6 eurot; sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise summas 5633,45 eurot ja edasiulatuva viivise lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 26,9% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega selgitas hageja järgmist. Esialgne võlausaldaja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste
Tsiviilasi nr 2-23-899 kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas hageja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Taotlemise hetkel oli kliendil küll 4 lõppenud maksehäiret, kuid viimane nendest oli lõpetatud rohkem kui aasta tagasi. Kuivõrd kliendil ei olnud aktiivseid maskehäireid, siis tähendab see, et klient oli oma kohustused korrapäraselt tasunud. Samuti oli viimane maksehäire lõppenud üle aasta tagasi, millest võib järeldada, et kliendi maksekäitumine laenutaotluse eelselt oli positiivne. Klient deklareeris laenutaotlusel töötasu 900 eurot ja pensioni 280 eurot. KVV järgi saime viimase kolme kuu keskmiseks 1197 eurot töötasu ja 233 eurot pensioni. Konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt võtsime kliendi sissetuleku arvutamisele arvesse kliendi poolt avaldatud väiksema sissetuleku (900+280) ehk 1180 eurot. Klient töötas avalikus sektoris ja palk laekus regulaarselt vähemalt viimase aasta jooksul. Tööleping oli sõlmitud aastal 2014. Maksuametist saadud teave kinnitas, et kliendi palk on stabiilne ja seda võib pidada jätkusuutlikuks. Kliendil oli 9 erinevat krediidikohustust 6 erinevast ettevõtest. 6 krediidikohustust oli refinantseeritud. Allesjäänud kohustuste ja Xxxi uue laenu kuumaksed oli vastavalt 17 eurot, 121 eurot, 83 eurot ja 387 eurot ehk kokku 608 eurot pidi maksma klient kohustuste teenindamiseks iga kuu pärast Xxxiga lepingu sõlmimist. See moodustas 51,5% kliendi igakuisest sissetulekust, mis on madalam kui maksimaalselt võimalik määr sise-eeskirjade järgi. Kliendile jäi pärast kohustuste tasumist kätte 572 eurot. Klient märkis taotluse peale et on abielus ja kasvatab ühte last. Aastal 2020 oli arvestuslik elatusmiinimum ~200 eurot ühe isiku kohta. Kuna klient kasvatas last koos abikaasaga ja abikaasa ei olnud märgitud ülalpeetavana, oli pank seisukohal, et 571 eurot on piisav summa isiku edasiseks toimetulekuks. Ülalpeetavate arv märgitakse laenutaotlusele laenutaotleja poolt. Juhul kui laenutaotleja tahtlikult märkis laenutaotlusele väiksema ülalpeetavate arvu, on tegemist valeandmete esitamisega. Samas võeti 12.08.2020.a. laenutaotlejaga ühendust, et täpsustada, kes on X X, X X ja X-X X nimelised isikud. Laenutaotleja vastas, et tegemist on tema lastega, kellele ta maksab taskuraha ning üksnes üks lastest elab temaga koos. Laenutaotleja kinnitas, et alimentide kohustust tal ei ole. Samuti viitab ühele ülalpeetavale peretoetuse suurus 60 eurot.
4.Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, palus hageja mõista kostjalt välja laenulepingust tulenev põhinõue 10 956,86 eurot (12 5901633,14). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 09.04.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. 10.04.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 7465,13 eurot. Kostja on tasunud põhiosa katteks 1633,14 eurot, seega võlgnevuses on 5831,99 eurot (7465,13-1633,14). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 5831,99 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse vastavalt graafikule.
PÕHJENDUSED
5.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
Tsiviilasi nr 2-23-899
6.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-xxx alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
7.Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 13.08.2020. a tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-xxx, mille kohaselt sai kostja laenu 12 590 eurot. Hageja on seda tõendanud hagi lisaga 1 (dtl 61 jj). Kostjale laenu väljastamist on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 10, milleks on maksekorraldused, kust nähtub, et krediidiandja on kostja võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 12 590 eurot (dtl 81 jj). Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et laenulepingu krediidi kulukuse määr on 31,21%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 30,73%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1) ning leping on kehtiv.
8.Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi. Kuivõrd kostja on teinud lepingu osas ka tagasimakseid, mida on arvestatud ka intressi võla katteks, tuleb põhinõude ja intressi kohustuse rikkumise ulatuse kohta kõigepealt välja selgitada, kas kokkulepe intressi ja muude tasude tasumise kohta kehtib. Selleks on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
9.Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Krediidiandja peab kontrollima tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4 (VÕS § 403 4 lg 4). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
10.Kohus selgitas 30.01.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 41). Kohus palus seda hagejal täiendavalt selgitada ka kohtu saadetud 08.03.2023. a kirjas (dtl 161).
11.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii 15.02.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 52 jj) ning 05.04.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl 170 jj). Hinnates eeltoodud menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline
Tsiviilasi nr 2-23-899 ehk et krediidiandja sai olla veendunud, et tarbija on suuteline krediidi tagastama kokkulepitud tingimustel.
12.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: -
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
13.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
14.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
15.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase
Tsiviilasi nr 2-23-899 tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
16.Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta.
17.Krediidiandja on arvestanud kostja sissetulekuna summaga 1180 eurot, mille isik ise märkis ning mis oli väiksem kui krediidiandja poolt teistest allikatest saadud info. Hageja tõi ise välja, et ta tuvastas, et kostjal oli üheksa erinevat krediidikohustust kuuest erinevast ettevõttest, millest omakorda kuus krediidikohustust oli refinantseeritud. Samuti hageja tuvastas, et teiste finantskohustustega kokku olid kostja igakuised laenumaksed 608 eurot, mis moodustas 51,5% kliendi igakuisest sissetulekust, mis oli madalam kui maksimaalselt võimalik määr sise-eeskirjade järgi. Täiendavalt oli krediidiandja tuvastanud, et isiku suhtes oli varasemalt olnud mitmeid maksehäireid, sh oli üks nendest lõppenud aasta tagasi enne krediidi andmist. Kohtu hinnangul eeltoodud asjaolud kogumis juba annavad alust kahtluseks, kas isik olles võtnud üheks erinevat krediidikohustust, milles kuus on refinantseeritud ning olles alles aasta aega tagasi olnud maksehäirega ning tema sissetulekust üle 50% on finantskohustuste all, on isik, kes suudab krediiti tagastada kokkulepitud tingimustel. Kohtu hinnangul oli tegemist pigem riskantsema profiiliga laenuvõtjaga, kelle puhul sellist veendumust eeltoodud andmete pealt tekkida ei saanud. Eelnimetatud asjaolud annavad alust kahelda isiku krediidivõimes ja peaks kinnitama vajadust põhjalikuma kontrolli läbiviimiseks, kuivõrd kostja ei ole nähtavasti suutnud varasemalt (isegi enda järjepideva sissetuleku juures) enda varasemalt võetud krediitide tagasimaksmisega toime tulla ilma neid refinantseerimata ja ilma maksehäireteta. Sellegipoolest, ei ole välistatud, et muude andmete põhjal oleks võinud krediidiandjal see veendumus tekkida, mistõttu kohus kontrollib, kas kostja krediidivõimelisust hinnati tema igakuiste muude kohustuste ja kulutuste osas korrektselt.
18.Hageja on märkinud, et krediidiandja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel ning kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Iseenesest nähtub, et krediidiandja registritesse päringuid tegi (dtl 192 jj) ning on küsitud välja ka isiku pangakonto väljavõte (dtl 99 jj). Samuti on esitatud ka kokkuvõttev tabel isiku kohta kogutud infoga (dtl 198-199). Eeltoodust aga ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud isiku majapidamiskulude tegelikku igakuist suurust. Majapidamiskulude koosseisu kuuluvad kõik regulaarsed igakuised kulud, mis isik teeb, sh eluasemekulud, toidukulud, transpordi- ja sidekulud. Praegusel juhul ei ole tõendatud seda, et kostjalt oleks küsitud tema igakuiste majapidamiskulude suurust (lisa 13, andmed laenutaotluselt, dtl 90 jj) ega ka seda, et krediidiandja oleks kostja majapidamiskulude suuruse ise pangakonto väljavõtte alusel kindlaks teinud. Krediidiandja sõnade kohaselt arvestati elatusmiinimumiga.
Tsiviilasi nr 2-23-899 Krediidiandja peaks suutma ka lisaks kogutud andmetele näidata krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete kogumise ja hindamise meetodit, kogutud tõendeid ja andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes krediidiandja hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Aasta aja jooksul maksehäirete puudumise alusel ei saa teha järeldust, et isik on krediidivõimeline. Jättes kindlaks tegemata tarbija muude kohustuste ja regulaarsete kulude suuruse, ei ole võimalik krediidiandjal veenduda tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on 24.04.2024 esitanud ka väljavõtte laenutaotlusest (dtl 198 jj), märkides, et sellelt nähtub kliendi poolt teatatud sissetulekute ja kohustuste suurus ning panga poolt teostatud analüüsi tulemused, kuid nimetatud väljavõttest tegelikku analüüsi ja kontrolli ei nähtu, v.a finantskohustuste osas. Ka hageja ise pole esitanud analüüsi ega selgitanud, kuidas analüüsiti või mis leiti analüüsi tulemusel, kuigi kohus andis hagejale selleks korduvalt võimalusi (30.01.2023.a määrus, 08.03.2023. a kiri, 18.04.2024. a kohtunõue).
19.Hageja on esile toonud, et aastal 2020 oli arvestuslik elatusmiinimum 200 eurot ning et elatusmiinimumiga arvestamine isiku kohta oli piisav. Põhjust, miks on arvestatud elatusmiinimumiga, toodud ei ole. Krediidiandjal oli võimalik kontrollida isiku igakuiseid kulusid nii pangakonto väljavõttelt kui ka küsides kostjalt täiendavaid andmeid. Neid võimalusi ei kasutatud. Eluasemele ja mittetoidukulutustele ja lapse ülalpidamisele kuuluv summa on individuaalne ja sõltub elukohast ja lapse vanusest ning vajadustest. Asjaolusid, miks käesoleval juhul oleks pidanud lähtuma elatusmiinimumist ja mitte konto väljavõttest nähtuvatest tegelikest kuludest, kohtu ette toodud pole. Kui tarbija taotluselt ja/või arvelduskonto väljavõttelt nähtub suurem majapidamiskulude suurus, kui krediidiandja poolt kehtestatud üldkohaldatav määr, peab krediidiandja alati arvestama talle teadaolevat suuremat majapidamiskulude suurust. Krediidiandja peab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel lähtuma konservatiivsuse printsiibist, et vähendada võimalikku tarbija kahjustumise riski. Käesoleval juhul ei nähtu, et isiku majapidamiskulude kohta oleks isikult infot küsitud või seda kontrollitud pangakonto väljavõtte alusel. Lisaks ei nähtu asjaolusid, et krediidiandja oleks küsinud ja arvestanud lapse ülalpidamiseks kuluva summaga. Hoolimata sellest, et kostja kinnitas, et temaga elab üks laps, ei vabasta see isikut teiste laste ülalpidamise kohustusest ja neile elatise maksmisest. Hageja on ise selgitanud, et tuvastas, et kostja maksab taskuraha ka enda teisele kahele lapsele (mida võib samuti käsitleda elatise tasumisena), kuid ei ole välja selgitanud, mis summades seda tehakse ega ole seda arvestanud isiku igakuiste kohustustena. Alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikke summasid ei saa jätta tähelepanuta, kuivõrd alaealistel lastel on seadusest tulenev õigus ja vanematel seadusest tulenev kohustus tasuda elatist enda alaealistele lastele. 2020. a oli miinimumelatis 292 eurot lapse kohta. Asjaolu, kellele laekub lapsetoetus, ei mõjuta seda kohustust. Isegi kui nimetatud summas elatist ei olnud isikult välja mõistetud või nõutud laenulepingu sõlmimise ajal, peaks krediidiandja arvestama alaealiste laste olemasolu korral võimalusega, et isikult nõutakse seda kohtuväliselt või ka kohtu kaudu välja ning seega see samuti võib mõjutada isiku võimet krediiti tagastada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal ei saa jõuda järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet täideti.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
Tsiviilasi nr 2-23-899 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus tuvastas eelnevalt juba laenulepingu alusel väljastatud laenu summa. Tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-xxx katteks tehtud tagasimaksete summad nähtuvad laekumiste arvestusest (dtl 88). Väljastatud laenu ja tagasimaksete vahe põhinõudena kuulub väljamõistmisele, s.o 10 956,86 eurot (12 590 – 1633,14), kuivõrd seda saab hageja tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kõik kostja laekumised tuleb arvestada põhinõude katteks, ei saa lepingut lugeda kehtivalt ülesöelduks 09.04.2021, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Kohus märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule tuleb kostjal tagastada hagejale laen maksegraafiku järgi perioodil 10.09.2020 kuni 11.08.2025. Seega ei ole kõnealune leping lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Eelnevast tulenevalt poolte sõlmitud leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude tasude (haldustasu) kohta.
21.Kostja kohustus eeltoodud laenulepingute alusel saadud laenu tagastama. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 1 (laenuleping), et kostjal oli kohustus tarbijakrediidilepingu nr CLEEC-xxx alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on tagasimaksetena tasunud 1633,14 eurot (dtl 88), viimane makse tehti 10.01.2022. Pärast nimetatud kuupäeva ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav. Hageja esitas eeltoodust tulenevalt alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 kohase lepingu täitmise nõude (dtl 186 jj). Ümberarvestuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 10.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 5831,99 eurot (7465,13-1633,14) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Esitatud andmetest nähtuvalt on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud (maksegraafiku järgi on tähtaeg saabunud osamaksete osas) põhiosa summas 9174,05 eurot (graafikujärgsed põhiosamaksed kuni 10.10.2024 (k.a), dtl 67-68), kuid kuna kostja on tasunud 1633,14 eurot on kostja sissenõutavaks muutunud võlg 7540,91 eurot (9174,05 1633,14).
22.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.
Tsiviilasi nr 2-23-899 Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud nõude 7540,91 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustused summas 3415,95 eurot vastavalt esialgses graafikus ettenähtud põhiosa summade graafikule (dtl 67-68), mille osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja nõudele ja poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule otsuse resolutsioonis esimese maksena kuupäeval 11.11.2024 ja viimase maksena 11.08.2025.
23.Hageja on esitanud ka viivise nõude sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Viivisenõue sissenõutavaks muutunud summade osas on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise põhivõla (7540,91 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
24.Hageja palus kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, kuna kostjal puudus sel hetkel võlgnevus krediidiandja ees. Kuivõrd leping ei olnud lõppenud, ei saa nõuda sissenõudmiskulusid ka pärast arvatud lepingu lõppemist tekkinud kulude eest. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
25.Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne võlausaldaja loovutas eeltoodud laenulepingust tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 71, 80), mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.
26.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja poolt esialgu viidatud ülesütlemine 09.02.2021 kehtiv ei saanud olla (arvestades tagasimakseid põhiosa katteks) ning seega pole põhjendatud ka sissenõudmiskulud pärast lepingu lõppemist, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähendust tõenditena hagiavalduse lisad 2, 3, 5, 12, 15. Finantsinspektsiooni juhend (lisa 16) on avalik dokument, mida ei ole samuti vajalik tõendina arvestada. Menetluskulude kindlaksmääramine
27.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 22 000,04 eurot. Rahuldamisele kuulub põhinõue 10 956,86 eurot. Seega on hagi rahuldamise protsent 50%, mis jääb kostja kanda, ja hagi rahuldamata jätmise protsent 50%, mis jääb hageja enda kanda.
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1260 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
Tsiviilasi nr 2-23-899 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 1260 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja 4 tunni ulatuses teinud järgmisi toiminguid: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule.
32.Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot tund (kokku 480 eurot).
33.Eeltoodust tulenevalt on hageja käesolevas menetluses kokku kandnud põhjendatud menetluskulusid 1740 eurot (1260 + 480), millest tuleb kostjal hüvitada menetluskulude jaotuse järgi tema kanda jäänud osa, s.o 870 eurot (1740 * 50%).
34.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
35.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud; 2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus
Tsiviilasi nr 2-23-899 Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.