Resolutsioonmääruse tegemise aeg 26.09.2026, Tallinn ja koht Resolutsioonmääruse 29.09.2026 põhjendustega täiendamise aeg Haldusasja number
3-26-3018
Haldusasi
Politseija kinnipidamiseks paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Puudutatud isik – G.F (sündinud xx.xx.xxxx) Puudutatud isiku esindaja – Nora Kurik
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, 26.09.2026 kohtuistungil
Piirivalveameti taotlus G.F ja kinnipidamiskeskusesse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus täielikult ning anda luba G.F kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tagada määruse ja vajaduse korral selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning edastada kättetoimetamise kinnitus kohtule.
3.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused tigrinja keelde.
4.Avaldatavas määruses asendada füüsiliste isikute nimi tähemärkidega ja sünniaega mitte avaldada.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 25.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse G.F (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks (3) kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 65 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 punktides 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alus. Samuti esineb isiku suhtes põgenemise oht, kuna VRKS §
3-26-3018
65 lg 3 punkti 1 kohaselt esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 ps 6 sätestatud asjaolu. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.24.09.2026 kell 14.00 kontrolliti Tallinna Vanasadama piirkonnas kolme isikut. Isikute sõnul on tegemist Somaalia kodanikega, kelle inglise keel oli vähene. Ühtki dokumenti neil kaasas ei olnud. Üks isikutest oli G.F, kes peeti kinni 24.09.2026 kell 14:00 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-d 1, 2, 3 ja 6 alusel. Isiku taustakontrolli käigus 25.09.2026 isik avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. 25.09.2026 kell 13.47 peeti isik kinni VRKS § 65 lg 2 p 2, 5 ja 7 alusel. Isiku reisiteekond: Etioopia - Araabia Ühendemiraadid – Valgevene – Läti - Eesti. Kavandatud sihtkoht liidus: Soome.
1.2.Isik on saabunud Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Läti Vabariigi pädevatele ametiasutustele isiku tagasivõtutaotluse eesmärgiga anda isik üle Lätile. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine vajalik tagamaks tema kättesaadavus ning üleandmine Lätile. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Läti Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni. PPA varasema praktika kohaselt on Läti Vabariik võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isiku Lätile üleandmine.
1.3.Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tema senine käitumine, Euroopasse jõudmise viis ning tema enda ütlused kavandatud sihtriigi kohta annavad alust kahelda selles, et isik täidaks talle tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Isiku enda ütluste kohaselt lahkus ta 22.11.2025 Etioopiast läbi Araabia Ühendemiraatide Valgevenesse töötamise eesmärgil, omades Etioopia passi ja Valgevene viisat. Isik on varem taotlenud Itaalia viisat, kuid sai keelduva otsuse 23.05.2025. Vaatamata sellele, et tal oli Valgevenes seaduslik viibimisalus, lahkus ta sealt ning 19.09.2026 liikus läbi tunneli Lätti. Peale seda kui isik jõudis Läti kaudu Euroopa Liidu territooriumile, ei taotlenud ta Lätis rahvusvahelist kaitset, vaid otsustas liikuda edasi ebaseaduslikult Eestisse. Eestisse jõudes ei suundunud isik omal algatusel Eesti ametivõimude poole, vaid alles peale seda, kui isik oli PPA poolt tabatud, esitas ta soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Esineb oht, et juhul, kui menetluse käigus selgub, et Läti on valmis isiku tagasi võtma, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav. Lisaks viitavad isiku selgitused Eestisse jõudmise osas, et tegevus oli etteplaneeritud, kasutati kõrvaliste isikute abi ja ei ole välistatud ka smugeldajate abi kasutamine. Samuti ei olnud isiku algne plaan jääda Eestisse, vaid kasutada Eestit kui transiitriiki, et jõuda oma soovitud sihtkohta – Soome. Vabaduses viibides võib isik hakata menetlusest kõrvale hoiduma ja jätkata liikumist soovitud sihtriigi suunas.
1.4.Juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
1.5.VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki.
1.6.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude 2(5)
3-26-3018
väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 26.09.2026 kohtuistungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 26.09.2026 kohtuistungil, et ei nõustu sellega. Isik tuli Eestisse eesmärgiga, et taotleda varjupaika, soovib paremat elu endale ja oma perele. Isik selgitas, et alustas Valgevenest jala tulemisega, sest Valgevenes ei saa varjupaika taotleda ega tööd. Isik kuulis, et Eestis saab varjupaika ja hakkas Eestisse jala tulema. Oli pime ja nad tulid läbi metsa, ei tulnud kuskilt linnast läbi. Ta ei tunne neid kohtasid, seda piirkonda ei tunne. Tulid öösel ja päeval puhkasid metsas. Eesmärk oli tulla läbi metsa otse Eestisse. Jaa, matka algul, siis nad tulid tunneli kaudu, sest seal oli jõgi ja nad pidid minema tunneli kaudu. Ennem ei tundnud Eestis kedagi, aga nüüd on saanud tuttavaks. Isik teadis, et osales ebaseaduslikus rändes. Vastuseks esindaja küsimusele, kas jätkuvalt on soov liikuda Soome vastas isik, et ei, ka algul ei olnud plaani. Isik selgitas, et teab, et Eesti on turvaline maa ja tahab siin taotleda varjupaika.
4.Puudutatud isiku esindaja seisukoht 26.09.2026 kohtuistungil. Palub taotlus rahuldamata jätta või alternatiivselt anda luba kuni 1 kuu, et asjaolud välja selgitada. Oluline on võtta arvesse isiku päritolu ning olukorda isiku päritoluriigis Etioopias. Isik on proovinud seaduslikul viisil saada turvalisse riiki, kus saaks rahvusvahelist kaitset taotleda, kuid see ei õnnestunud. Kui isik on jõudnud riiki, kus saab rahvusvahelist kaitset taotleda, võib isiku soov ebaseaduslikult liikuda olla kadunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ja HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.12.2026 (kaasa arvatud).
6.PPA on taotlenud luba muu hulgas VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Selle sätte järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kinnipidamise alus ei ole pelgalt hüpoteetiline üksnes seetõttu, et tagasivõtupalvet ei ole loa taotlemise ajaks veel esitatud (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). PPA on puudutatud isiku 25.09.2026 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 2, 5 ja 7 alusel (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 11). PPA selgituste kohaselt esitatakse Lätile määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikel 1 põhinev tagasivõtupalve ning Läti nõusoleku korral korraldatakse isiku üleandmine sama määruse artiklis 44 sätestatud korras. Ettekandes isiku reisiteekonnast on märgitud, et isiku ütluste kohaselt ületas ta 19.09.2026 Valgevene-Läti piiri, kasutades tunnelit (dtl 20). Samas nähtub isiku käes olnud telefonist sideoperaatori teavitus Leetu jõudmise osas 14.09.2026 (dtl 20). Seejuures on ettekandes märgitud, et puudutatud isiku telefon oli Y.Y käes (dtl 20). Järelikult on vaja täpsustada, milline riik on vastutav isiku rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise eest. Küll aga on ilmne, et isik ei saabunud Schengeni alale Eesti kaudu. Sellest johtuvalt on kinnipidamise vahetu eesmärk tagada, et isik oleks tagasivõtupalve lahendamise ja võimaliku üleandmise ajal ametivõimudele kättesaadav.
7.VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldamise eeldused on täidetud. Määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõike 1 järgi vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul 3(5)
3-26-3018
liikmesriik, mille välispiiri on taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult ületanud. PPA esialgse hinnangu kohaselt on käesoleval juhul vastutav liikmesriik Läti ning talle esitatakse tagasivõtupalve. Kuigi asja materjalist nähtuvalt ei ole üheselt selge, kas isik ületas Valgevene-Leedu piiri või Valgevene-Läti piiri, on ilmne, et puudutatud isik ei sisenenud Schengeni alale Eesti kaudu. Seetõttu praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust pidada üleandmist ilmselgelt perspektiivituks.
8.Kui teine liikmesriik ei nõustu isikut vastu võtma, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus menetleda Eestis. Seetõttu on asjakohane ka VRKS § 65 lg 2 punkt 2, mis võimaldab taotleja kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige põgenemisohu korral. Taotlus esitati alles pärast isiku kinnipidamist ning PPA ei ole lühikese möödunud aja tõttu saanud veel kontrollida taotluse lahendamiseks olulisi asjaolusid.
9.Kinnipidamist ei õigusta siiski ainuüksi vajadus taotluse asjaolusid kontrollida. VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kohaldamine eeldab käesolevas asjas lisaks individuaalselt hinnatud põgenemisohtu. PPA põhistab seda VSS § 68 punktiga 6, mille järgi esineb põgenemisoht muu hulgas siis, kui haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
10.Põgenemisohu järeldus ei tugine üksnes ebaseaduslikule piiriületusele ega rahvusvahelise kaitse taotluse hilisele esitamisele, vaid asjaolude kogumile. Puudutatud isik on teadlikult liikunud ebaseadusliku rändetee kaudu Valgevenest Schengeni alale (dtl-d 19-20) ning lõpuks Eestisse, kasutanud selleks abilisi (dtl 20) ning jätkanud pärast Schengeni alale jõudmist liikumist ametivõimude poole pöördumata. Ta ei pöördunud pärast Schengeni alale jõudmist ametivõimude poole ega taotlenud kaitset riigis, mille kaudu ta Schengeni alale sisenes. Samuti ei esitanud ta taotlust omal algatusel kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast seda, kui PPA ta kinni pidas.
11.VRKS § 65 lg 2 punktides 2 ja 7 sätestatud alused võivad esineda samaaegselt. Kuni teise liikmesriigi seisukoht tagasivõtupalvele ei ole teada, on põhjendatud tagada nii võimaliku üleandmise läbiviimine kui ka vajaduse korral Eestis jätkuva rahvusvahelise kaitse menetluse jaoks oluliste asjaolude väljaselgitamine. Mõlema eesmärgi saavutamine eeldab käesolevas asjas, et puudutatud isik oleks menetluse ajal PPA-le kättesaadav.
12.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates esineb puudutatud isiku suhtes VSS § 6 8 punkti 6 tähenduses märkimisväärne põgenemisoht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tema teadlik osalemine ebaseaduslikus rändes, selleks abiliste kasutamine, mitme riigi läbimine ilma ametivõimude poole pöördumata ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles kinnipidamise järel, annavad aluse arvata, et vabaduses viibides ei järgiks ta tõenäoliselt talle pandavaid kohustusi. Isiku hoiakuid ja käitumist kirjeldab ka asjaolu, et olukorras, kus seaduslikult polnud võimalik Schengeni alale siseneda (nimelt on isik varasemalt üritanud saada Itaaliasse viisat (dtl 19)), on isik kasutanud ebaseaduslikku viisi Schengeni alale sisenemiseks. Selline käitumine viitab, et isik ei pea oluliseks õiguskorda, vaid on võimalusel valmis oma eesmärgi saavutama ka ebaseaduslikul viisil. Põgenemisriski suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestis elukoht, püsivad sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed ning piisavad vahendid iseseisvaks toimetulekuks. Ka juhul, kui isik on Eestis tutvusi sobitanud, on ilmne, et sugulasi ega lähedasi tal Eestis ei ole, kes saaksid teda elukoha või siin toimetulekuga aidata. Seega ei põhine põgenemisohu prognoos oletusel, üldisel rändesurvel ega üksnes ebaseaduslikul riiki sisenemisel, vaid puudutatud isiku enda senisel käitumisel.
13.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Puudutatud isikul ei ole Eestis kindlat viibimiskohta ega isikuid, kelle kaudu saaks tagada tema kättesaadavuse. Tema senine käitumine näitab valmisolekut liikuda varjatult ja kõrvalise abiga üle riigipiiride. 4(5)
3-26-3018
Seetõttu ei tagaks liikumisvabaduse piiramine ega VRKS §-s 67 sätestatud kinnipidamise alternatiivid piisava tõhususega, et isik ilmuks menetlustoimingutele ja oleks teisele liikmesriigile üleandmiseks kättesaadav.
14.Kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. See tagab puudutatud isiku kättesaadavuse teisele liikmesriigile tagasivõtmise ja üleandmise menetluses ning keeldumise korral Eestis toimuvas rahvusvahelise kaitse menetluses. Asjast ei nähtu tervislikke ega muid isikust tulenevaid asjaolusid, mis muudaksid kinnipidamise ebaproportsionaalseks või kinnipidamiskeskusesse paigutamise sobimatuks. Kinnipidamine võib kesta üksnes seni, kuni selle seaduslik alus püsib, ning PPA peab menetlust läbi viima nõutava hoolsuse ja viivituseta.
15.Puudutatud isiku esindaja vastuväide kolmekuulise tähtaja kohta ei anna alust taotlust osaliselt rahuldada. Kui Läti või Leedu nõustub tagasivõtmisega ja üleandmine korraldatakse varem, langeb kinnipidamise alus ära enne loa maksimaalse tähtaja saabumist. Kui vastav liikmesriik keeldub isikut vastu võtmast, võib kinnipidamise vajadus jätkuda Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgil, kuid ka sel juhul üksnes seni, kuni VRKS § 65 lg 2 punktis 2 sätestatud alus ja põgenemisoht tegelikult püsivad. Loa andmine kuni 26.12.2026 ei vabasta PPA-d kohustusest kontrollida kinnipidamise aluse jätkuvat olemasolu ega vabastada isik viivitamata aluse äralangemisel.
16.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 25.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.12.2026 (kaasa arvatud).
17.Kohus asendab avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega ning puudutatud isiku sünniaega ei avaldata (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.